nende Hageja: OK Incure OÜ (registrikood lepinguline esindaja D. S. Kostja: A. N. (isikukood XXX)
11542046),
Istungil 12.06.2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OK Incure OÜ hagi A. N.i vastu osaliselt.
2.Mõista A. N.ilt (isikukood XXX) OK Incure OÜ (registrikood 11542046) kasuks välja 26.08.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 1230,95 eurot.
3.Jätta menetluskulud 38% ulatuses A. N.i ja 62% ulatuses OK Incure OÜ kanda.
4.Määrata kindlaks OK Incure OÜ menetluskulud 420 eurot ja mõista A. N.ilt välja 38% ehk 159,60 eurot OK Incure OÜ kasuks. A. N.il rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
2-24-103162 menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OK Incure OÜ esitas 23.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3264,03 euro saamiseks. Kohus tegi 25.01.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 02.02.2024 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik A. N. esitas 13.02.2024 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 15.03.2024 Harju Maakohtule hagi A. N. vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt hagiavaldusele sõlmis Multitude Bank p.l.c (endise ärinimega Ferratum Bank plc) kostjaga laenulimiidi lepingu, millega võimaldati kostjale limiiti kuni 3000 eurot. Kostja kasutas limiiti kokku 3100 euro ulatuses, limiidi väljamaksed on kostjale tehtud ajavahemikus 06.12.2022 kuni 28.01.2023.
4.Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid summas 1093,94 eurot, millest arvestati krediidisumma katteks 482,20 eurot, kulude katteks 55 eurot ja intressi katteks 556,74 eurot.
5.Kostja kohustus 05.07.2023 maksetähtajaks tasuma arve summas 140,89 eurot, 05.08.2023 maksetähtajaks tasuma arve summas 145,90 eurot ja 05.09.2023 maksetähtajaks tasuma arve summas 150,66 eurot. Kostja tasus 06.09.2023. Kuivõrd viimane makse lepingu kehtivuse ajal teostati 06.09.2023 summas 25 eurot, siis oli kostja alates juulist 2023 viivituses vähemalt osaliselt kolme, juuli 2023, august 2023, september 2023, osamaksete tasumisega. Kostjale on 17.09.2023 edastatud meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 02.10.2023 ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse
6.Seoses lepingu ülesütlemise õiguspärasusega selgitas hageja 20.06.2024 seisukohas täiendavalt, et krediidilepingu ülesütlemise aluseks oli 20.06.2023 (maksetähtajaga 05.07.2023), 21.07.2023 (maksetähtajaga 05.08.2023) ja 21.08.2023 (maksetähtajaga 05.09.2023) arvete tasumisega viivituses olemine). Seega 20.09.2023 arve summas 154.02 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 05.10.2023, ei olnud lepingu ülesütlemise seisukohast oluline, sest tegemist oli neljanda võlgnevuses oleva arvega. Seadus sätestab, et lepingu ülesütlemise aluseks on vähemalt kolme osamaksega võlgnevuses olemine. Hagiavalduse punktis 8 on selgitatud, et 17.09.2023 edastati kostjale meeldetuletuskiri nõude tasumisega, hoiatusega lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest, kui võlgnevust ei likvideerita 14 päeva jooksul. Eeltoodust tulenevalt lõppes laenuleping 02.10.2023. 05.10.2023 teostati küll makse summas 154.02 eurot, kuid selleks hetkeks oli juba krediidileping poolte vahel lõpetatud. Seega on krediidileping üles öeldud seaduses sätestatud korras.
7.Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga 2617,80 eurot (3100 – 482,20). Hageja arvestab intressi alates 07.09.2023, sest kostja viimane tagasimakse intressisumma katteks oli 06.09.2023. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress 79,92 eurot aastamääraga 40,4785% aastas arvestatuna krediidijäägilt 2617,80 eurot perioodi eest 07.09.2023 kuni 02.10.2023.
9.Hageja on saatnud kostjale 3 nõudekirja (02.11.2023 nõudekiri maksumusega 25 eurot, 29.11.2023 pretensioon maksumusega 5 eurot ja 28.12.2023 hagihoiatus maksumusega 5 eurot). Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitist 35 euro ulatuses.
10.Multitude Bank p.l.c on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks kogunud teavet kliendi kohta erinevatest allikatest. Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Krediidivõimelisuse hindamiseks lähtus krediidiandja ka kostja poolt esitatud tulu andmetest.
11.Kohus kohustas 14.02.2024 kohtumäärusega hagejat esitama kohtule detailsed andmed selle kohta, et laenulepingu(te) sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teabe andmise kohustust ning selgituse kuidas hageja on arvestanud krediidi kulukuse määra (sh arvutuskäik). 12.06.2024 kohtuistungil selgitas hageja, et hagejal on olemas krediidiandja poolt kogutud kontoväljavõte, mille hageja koos täiendava selgitusega 20.06.2024 esitas.
12.Krediidiandja kontrollis krediidilepingu sõlmimisele eelnevalt krediidisaaja krediidivõimelisust kostja SEB arvelduskonto nr EEXXX perioodi 07.12.2021 - 05.12.2022 pinnalt. Väljavõtte pinnalt tuvastas krediidiandja Kostja regulaarse kuusissetulekuna 1400 eurot ja igakuised püsivate finantskohustustena 300 eurot. Võetud krediidikohustus maksimaalse limiidi juures moodustas ca 150 eurot kuus. Seega konservatiivsete arvutuste (arvestades maksimaalset kohustuse suurust) moodustusid kostja finantskohustused regulaarsetest sissetulekutest üksnes 32.14((150+300)/1400*100)%, mis on mõistlik osakaal.
13.Hageja esitas hagiavalduses ka oma nõude ümberarvestuse ja selgituse et juhul kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, siis nõuab hageja VÕS § 4034 lg 7 alusel kostjalt 2051,59 eurot, millest krediidisumma jääk 2006,06 eurot (väljastatud krediit 3100 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 1 093,94 eurot) ja intress kuni lepingu ülesütlemiseni 45.53 eurot.
14.Kostjale esitas hagile 05.04.2024 vastuse, milles palub selgitada, kas lepingu ülesütlemine oli kehtiv, kui viimase saadud arve miinimumtasu oli tähtaegselt makstud. Samuti palun kosta kontrollida, kas kõik tema poolt teostatud maksed on arvestatud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus asub seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud põhinõude osas. Kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
16.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
17.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
2-24-103162
18.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
19.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et Multitude Bank p.l.c hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete alusel, tuvastas maksehäirete puudumise ja tuvastas kostja isikusamasuse.
20.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
21.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks.
22.Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on kontoväljavõtte kogunud, kuid on jõudnud väärale järeldusele, et kostja oli krediidivõimeline:
22.1.Esiteks ei ole krediidiandja arvestanud, et 05.12.2022 seisuga oli kostja kontojääk 1,56 eurot ning seda olukorras, kus kostja palgapäev oli 30.11.2022 ja kostja oli saanud töötasu 1461,47 eurot ning vahetult võtnud välja 710 eurot ja teinud makse SEB rakendusest 700 eurot, samuti teinud makse coolbet hasartmängu keskkonda summas 40 eurot (dtl 91);
22.2.Kostja kontoväljavõttel on läbivalt suurtes summades tehingud selgitusega „raha“, mida krediidiandja on määratlenud „expenses: misc.uncategorized“ ehk muude kuludena, mille sisu ei ole krediidiandja kontrollinud. Kostja kontoväljavõttel on korduvad regulaarsed maksed coolbet hasartmängu keskkonda ja kucoin krüptovaluuta keskkonda, aga ka arusaamatu allikaga sissetulekud, mida krediidiandja on katekoguriisenud kui „income: other“ ehk muu sissetulek, taaskord kontrollimata laekumiste sisu.
23.Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline ning krediidiandja järeldus, et kostja igakuised finantskohustused moodustavad kõigest 300 eurot 1400 euro suuruse sissetuleku juures, on kontoväljavõttega ümber lükatud.
24.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
25.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
2-24-103162
26.Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 3100 euro ulatuses ja kostja on teinud tagasimakseid vahemikus 06.12.2022 kuni 05.10.2023 1093,94 euro ulatuses. VÕS § 4034 lg 7 alusel on hageja oma nõude ümberarvestuses lugenud kõik laekumised 1093,94 eurot põhiosa tagasimaksete katteks (dtl 26).
27.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Krediidiandja edastas kostjale 17.09.2023 meeldetuletuskirja hoiatusega, et kostja on võlgnevuses juuli, august ja september 2023 osamaksete tasumisega. 17.09.2023 seisuga oli kostja teinud tagasimakseid kokku summas 939,92 eurot (dtl 41-42).
28.Lepingutingimuste p H kohaselt oli igakuine minimaalne summa, mida kostja kohustus tasuma kas 5% kliendi poolt võlgnetavast summast või 10 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem. Kostjale väljastati laenulimiiti kokku 3100 eurot 28.01.2023, seega alates veebruarist 2023 oli igakuiseks minimaalseks summaks 155 eurot (3100 * 5%). 17.09.2023 seisuga oli kostjal kohustus tasuda veebruari, märtsi, aprilli, mai, juuni, juuli, augusti ja septembri osamaksed kokku summas 1240 eurot (8*155) ning kostja oli tasunud 939,92 eurot. Seega oli kostja võlgnevuses 300,08 euro (1240-939,92) tasumisega, mis on vähem kui 2 osamakse summa 310 eurot.
29.Kohus tuvastab, et kostja ei olnud viivituses 3 põhiosa tagasimaksega 17.09.2023 seisuga, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 17.09.2023 üles öelda ning leping kehtib.
30.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja on juhuks, kui kohus loeb krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunuks, esitanud nõude summas 2051,59 eurot (väljastatud krediit 3100 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 1093,94 eurot). Kuivõrd kohus tuvastas, et lepingu ülesütlemine ei kehti, ei ole hagejal tekkinud õigust kogu krediidi tagastamist nõuda.
31.Teistsugust nõudearvestust ei ole hageja esitanud. Kohtuotsuse tegemise seisuga on muutunud sissenõutavaks maksed kuni 05.08.2024. Alates 05.10.2023 on kostja võlgnetav summa kokku 2051,59 eurot, mis lepingutingimuste p H kohaselt vastab igakuisele maksele 102,57 eurot.
32.Kohtuotsuse tegemise seisuga 26.08.2024 on muutunud sissenõutavaks maksed perioodil 05.09.2023 kuni 27.08.2024 ehk 12 osamakset kogusummas 1230,95 eurot.
33.Juhuks, kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on hageja esitanud seadusjärgses määras intressinõude kuni lepingu ülesütlemiseni. Kohus on tuvastanud, et lepingu ülesütlemine on toimetu. Muud intressinõuet ei ole hageja esitanud. Seega kohus jätab intressinõude rahuldamata.
34.Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 35 eurot. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist. Hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole põhjendatud, sest kohus on tuvastanud, et leping ei ole kehtivalt üles öeldud, seega ei ole leping lõppenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
2-24-103162
36.Kohus rahuldas hageja nõude 3206,44 eurot 38% ehk 1230,95 euro ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 38% ulatuses kostja ja 62% ulatuses hageja kanda.
37.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
38.Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 420 eurot. Menetluskulude nimekirja hageja tähtaegselt esitanud ei ole.
39.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud.
40.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 420 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 38% hageja menetluskuludest ehk 159,60 eurot.
41.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust.
42.Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
43.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.