26. august 2024. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-11846
Tsiviilasi
Luminor Bank AS-i hagiavaldus osaühingu MVV ja O Li (L) vastu liisingulepingust ja käenduslepingust tulenevates raha tasumise nõuetes
Tsiviilasja hind
9961,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Luminor Bank AS (registrikood 11315936, aadress Liivalaia tn 45, 10145 Tallinn) Lepinguline esindaja M M
Kostja
O L (isikukood xxx, aadress xxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata O Li (L, isikukood xxx)18.02.2022.a taotlus tõendi kogumiseks.
2.Rahuldada osaliselt Luminor Bank AS-i (registrikood 11315936) hagiavaldus O Li (L, isikukood xxx) vastu.
3.Välja mõista O Lilt (L, isikukood xxx) Luminor Bank AS-i (registrikood 11315936) kasuks 6034 (kuus tuhat kolmkümmend neli) eurot 44 (nelikümmend neli) senti.
4.Jätta rahuldamata Luminor Bank AS-i (registrikood 11315936) hagiavaldus O Li (L, isikukood xxx) vastu 3387 (kolme tuhande kolmesaja kaheksakümne seitsme) euro 7 (seitsme) sendi tasumise nõudes.
5.Välja mõista O Lilt (L, isikukood xxx) Luminor Bank AS-i (registrikood 11315936) kasuks viivis põhinõude 3341 (kolm tuhat kolmsada nelikümmend üks) eurot 29 (kakskümmend üheksa) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 29.07.2021.a (kahekümne üheksandast juulist kahe tuhande kahekümne esimesel aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 843 (kaheksasada nelikümmend kolm) eurot 12 (kaksteist) senti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskuludest 1/3 (üks kolmandik) Luminor Bank AS-i (registrikood 11315936) kanda ja 2/3 (kaks kolmandikku) O Li (L, isikukood xxx) kanda.
7.Välja mõista O Lilt (L, isikukood xxx) Luminor Bank AS-i (registrikood 11315936) 1 (10)
8.Välja mõista O Lilt (L, isikukood xxx) Luminor Bank AS-i (registrikood 11315936) kasuks viivis menetluskulude 366 (kolmsada kuuskümmend kuus) eurot 67 (kuuskümmend seitse) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
9.Jätta O Li (L, isikukood xxx) menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Luminor Bank AS (hageja) esitas 28.07.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse osaühingu MVV ja O Li (kostja) vastu raha tasumise nõudes (dtl-d 1-8). Kohus jättis hagi 10.08.2021 käiguta (dtl 69). Hageja esitas 13.08.2021 hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks menetlusdokumendi (dtld 72-74). Kohus võttis hagi 23.08.2021 menetlusse (dtl 79). Kostja vastas hagile 13.09.2021 (dtl-d 84-85). Kohus jättis 28.01.2022 kostja vastuse käiguta (dtl-d 100-101). Kohus rahuldas 28.01.2022 tagaseljaotsusega hagiavalduse osaühingu MVV vastu esitatud nõuetes (dtl-d 103-105). Kostja esitas 18.02.2022 menetlusdokumendi (dtl-d 107-110). Hageja esitas kostja 18.02.2022 menetlusdokumendi kohta 20.09.2022 arvamuse (dtl-d 121-127). Kohus määras 21.05.2024 määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses (dtl 147).
2.Hageja nõuab kostjalt liisingu- ja kindlustusmaksete 2693,15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2498,17 eurot, liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulude 843,12 eurot, liisingueseme soetamiseks tehtud kulutuste 3387,07 eurot tasumist. Lisaks nõuab hageja kostjalt tasumata põhinõudelt 6728,36 eurot viivise tasumist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses alates 29.07.2021. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Hageja (endine Aktsiaselts DNB Pank) ja osaühing MVV sõlmisid 27.03.2015 liisinguleping nr xxx, mille alusel hageja omandas osaühingu MVV huvides ja ülesandel sõiduauto Xxx Xxx (tehasetähis XXX, väljalaskeaasta 2015) ning andis selle osaühingu MVV kasutusse. Hageja sõlmis liisinguesemele kaskokindlustuse lepingu xxx AS-iga (poliis nr xxx) ja liikluskindlustuse lepingu AB ''Lietuvos draudimas'' Eesti filiaaliga (poliis nr xxx). Hageja ja kostja sõlmisid 27.03.2015 käenduslepingu nr xxx, millega kostja kohustus vastutama hageja ees osaühingu MVV liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 36 512,31 eurot. Osaühing MVV rikkus liisingulepingust tulenevaid kohustusi. Hageja tegi 11.09.2019 liisingulepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, mille osaühing MVV sai kätt 11.09.2019. Hageja ütles liisingulepingu üles alates 25.09.2019. Hagi esitamise ajal on tasumata sissenõutavaks muutunud liisingu- ja kindlustusmaksete tasumiseks esitatud arved nr SI2449405, SI2459544, SI2469510, SI2479215, SI2488653. Liisingulepingu ülesütlemise ajal oli liisingueseme jääkmaksumus 9220,40 eurot, millest hageja arvestas maha liisingueseme müümisel saadud ostuhinna 5833,33 eurot, mis oli võrdne liisingueseme turuhinnaga. Hagejal tekkis perioodil 2 (10)
27.09.2019-30.12.2019 kindlustuskulu summas 198,88 eurot. Hageja kandis liisingueseme tagasisaamise ja müügikorda seadmisega kulusid 644,24 eurot. Hageja nõuab võlgnevuse tasumist osaühingult MVV ja kostjalt solidaarselt. Hageja nõudis kostjalt käenduskohustuse täitmist 16.02.2021 e-kirjas, mille kostja sai kätte 01.03.2021.
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja põhjendab vastuväiteid hagile järgmiste asjaoludega. Lepingu ülesütlemiseks formaalsed eeldused ei olnud täidetud. Hageja on esitanud tõendina kaks Microsoft Outlook’i väljavõtte järgmise sisuga: „Sõnum on järgmistele adressaatidele või rühmadele kohale toimetatud, kuid sihtserver ei saatnud vastuvõtuteatist.“ Hageja ei ole tõendanud, et ülesütlemisavaldus on edastatud kostjate serveritesse. Hageja müüs liisingueseme endale soodsatel tingimustel oma koostööpartnerile liisinguvõtjat teavitamata. Lubatuks ei saa pidada kokkulepet, mis paneb tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale, eriti kui viimane ei saa mõjutada müügiprotsessi. Sarnase liisingueseme praeguseks turuhinnaks on alates 11 400 eurot kuni 17 000 euroni. Hageja väidete kohaselt ütles ta lepingu üles 25.09.2019. Siis pidi samal ajal liisingueseme olema tagastatud hagejale. Seisuga 25.09.2019 liisingueseme turuhinnaks pidi olema vähemalt 15 000 eurot. Liisinguese oli soetatud aastal 2015 hinnaga 28 000 eurot ja nelja aasta jooksul ei või kaubiku hind alandada peaaegu kuue korda võrra. Kui oleks hageja liisingueseme müünud turuhinnaga, siis oleks saadud müügirahast kaetud ka kõik muud hageja kulud (tasumata liisingu- ja kindlustusmaksete võlgnevus, sissenõutavaks muutunud viiviste tasumise nõue, ülesütlemisest tekkinud lisakulude hüvitamise nõue). Hagiavalduse rahuldamise korral hageja rikastub ebaõiglaselt kostja kulul. Liisinguesemel oli paigaldatud külmutusseade, mis eraldi pidi maksma ligikaudu 3000-4000 eurot. Hageja pidi enne müüki võimaldama osaühingule MVV liisinguese välja osta, kuid hageja seda ei teinud. Hageja sõnade kohaselt liisingulepingu ülesütlemine pidi toimuma 25.09.2019, sellest tulenevalt puudus hagejal õigus 03.10.2019 arve S12488653 väljastamist, sest leping oli selleks ajaks juba ülesöeldud. Hagi dokumentides puudub arve nr SI2561608 ning ka tabelis ei ole seda arvet, seega kogu võla kalkulatsioon kostja seisukohalt ebaselge. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kostja esitas taotluse kohustada hagejat esitama pangakonto väljavõte osaühingu MVV tehtud liisingumaksete kohta. TsMS § 236 lg 3 sätestab, et tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. TsMS § 238 lg 3 p 4 sätestab, et kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule, kui tõendite esitamise ja kogumise vajadust ei ole põhjendatud. Pool ei saa taotleda tõendi kogumist selleks, et pärast tõendite kogumist esitada faktiväide tõenditest nähtuva teabe põhjal. Poole koormis on eelnevalt välja tuua konkreetne faktiväide, mille tõendamist soovitakse. Kostja ei ole hagiavalduse vastust põhjendanud asjaoluga, et osaühing MVV on liisingulepingust tulenevad nõuded osaliselt või tervikuna täitnud, sh ei ole kostja avaldanud, millise rahasumma on osaühing MVV hagejale tasunud. Seega ei põhjendanud kostja TsMS § 236 lg 3 ja § 238 lg 3 p 4 mõistes, millist asjas tähtsust omavat asjaolu ta tõendada soovib. Kohus jätab kostja tõendite kogumise taotluse rahuldamata.
5.Hageja põhjendab hagiavaldust asjaoluga, et hageja liisinguandjana ja osaühing MVV (registrikood 10049705) liisinguvõtjana sõlmisid 27.03.2015 liisinguleping nr xxx, mille alusel hageja omandas osaühingu MVV huvides ja ülesandel sõiduauto Xxx Xxx (tehasetähis XXX, väljalaskeaasta 2015) ning andis selle osaühingu MVV kasutusse (dtl-d 9-10 – 27.03.2015 liisinguleping; dtl-d 11-13 27.03.2015 müügileping). Pooled ei vaidle liisingulepingu sõlmimise üle ja liisingueseme omandamise, mistõttu ei vaja need asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 3 (10)
238 lg 1 p 1). Kohus kohaldab vastavalt liisingulepingu punktile „Liisingulepingu osad“ (dtl 9) hageja ja osaühingu MVV vahelisele võlasuhtele liisingulepingu üldtingimusi (dtl-d 35-41).
6.Hageja põhjendab hagiavaldust asjaoluga, et 27.03.2015 liisingulepingu alusel on osaühingule MVV üle antud liisingulepingu esemeks olnud sõiduauto Xxx Xxx. Pooled selle asjaolu üle ei vaidle, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Liisingueseme üleandmise aeg 27.03.2015 on tõendatud Liisingueseme üleandmise vastuvõtmise aktiga (dtl 14). Liisingulepingust nähtuvalt on liisinguandja ja liisinguvõtja sõlminud kasutusrendi tüüpi liisingulepingu, sest lepingus on kokku lepitud liisingueseme jääkväärtuses 7000 eurot ning lepinguga ei ole kokku lepitud liisinguvõtja õiguses omandada liisinguese kõigi liisingumaksete tegemisel (dtl 9).
7.Hageja põhjendab hagiavaldus väitega, et hageja ja kostja on sõlminud käenduslepingu, mille kohaselt vastutab kostja liisingulepingust tulenevate osaühingu MVV kohustuste täitmise eest. Hageja on soovinud tõendada käenduslepingu sõlmimist käenduslepingu dokumendiga (dtl 15). Käenduslepingu dokumendist nähtuvalt on Aktsiaseltsi DNB Pank esindaja K P ja kostja O L allkirjastanud 27.03.2015 käenduslepingu nr xxx, mis sisaldas järgmisi tingimusi: „1.1 Käenduslepingu alusel kohustub Käendaja tagama kõiki Liisinguandja ja MVV OÜ, registrikood/isikukood: 10049705 (edaspidi Liisinguvõtja) vahel 27.03.2015 sõlmitud Liisingulepingust nr. xxx (edaspidi Liisinguleping), selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevaid ja Liisinguesemega seonduvaid Liisinguvõtja kohustusi solidaarselt Liisinguvõtjaga. 2.1 Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 36512,31 EUR. 3.1 Käendaja vastutab Liisinguvõtja poolt Liisingulepingu rikkumise ja selle tagajärgede eest solidaarselt Liisinguvõtjaga, sealhulgas Liisinguandjale Liisingulepingu alusel tasumisele kuuluvate osamaksete, intressi, viivise, leppetrahvi, kahju hüvitamise, Liisingulepingu ülesütlemise või sellest taganemisega seotud kulutuse või mis tahes muu Liisingulepingust tuleneva summa tasumise eest. Kahtluste vältimiseks kinnitavad pooled, et Käendaja vastutab ka Liisingulepingu kehtetuse tagajärjel tekkivate nõuete, sealhulgas alusetu rikastumise, kehtetusega seotud kahju hüvitamise, tagasitäitmisega seonduvate nõuete, samuti ka Liisingulepingu rikkumise tõttu Liisingulepingust taganemisel või ülesütlemisel tekkivate nõuete eest (sealhulgas tagasitäitmine, kohtukulud, õigusabikulud, kohtuotsuse täitmise kulud). Liisinguvõtjalt sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab Käendaja juhul, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid vältida“ (dtl 15). Kohus leiab, et käenduslepingu dokumendiga on tõendatud hageja ja kostja vahel kirjalikus vormis käenduslepingu sõlmimine, millest tuleneb kostja kohustus vastutada osaühingu MVV 27.03.2015 liisingulepingust nr xxx tulenevate raha tasumise kohustuste täitmise eest kuni kostja vastutuse maksimumsumma 36 512,31 eurot ulatuses.
8.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et osaühing MVV rikkus liisingumaksete tegemise kohustust ning 11.09.2019 seisuga oli tasumata viis sissenõutavaks muutunud liisingumakset kogusummas 3758,87 eurot (dtl 3, p 1.5). Kostja esitas vastuväite, mille kohaselt on nõudearvestus ebaselge. Samuti leidis kostja, et hageja ei oleks tohtinud väljastada 03.10.2019 arvet, sest hageja ütles lepingu üles 25.09.2019. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 4.1 kohaselt maksab Liisinguvõtja Liisinguandjale Liisingumakseid ja/või teisi tasusid vastavalt Liisingulepingule. Maksete tegemisel on Liisinguvõtja kohustatud lähtuma Maksegraafikust, Poolte vastavasisulistest Liisingulepingu muutmise kokkulepetest ja/või Liisingulepingu alusel väljastatud Arvetest. Liisingulepingu punkti 4.3 kohaselt tasub Liisinguvõtja Liisinguandjale Intressi Liisingulepingu Eritingimustes ja Üldtingimustes toodud tingimustel ning määras. Intressimakse suurus on toodud Maksegraafikus (dtl 37). Liisingulepingu üldtingimuste punkti 7.4 kohaselt tasub liisinguvõtja poolte vastavasisulise kokkuleppe ning kindlustusandja nõusoleku korral kindlustusmakseid maksegraafiku alusel ja 4 (10)
liisingumaksete osana (dtl 38). Liisingulepingu üldtingimuste punkti 4.7 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud tasuma liisinguandjale võlgnevuse sissenõudmisega seonduvalt tasusid (dtl 37). Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et osaühingul MVV oli liisingulepingust ja selle üldtingimuste punktidest 4.1, 4.3, 4.7 ja 7.4 kohustus tasuda hagejale vastavalt hageja esitatud arvetele liisingu põhiosa makseid, intressi, kaskokindlustuse makseid, liikluskindlustuse makseid ning hüvitama sissenõudmiskulud. Kohus on seisukohal, et hageja nõudearvestus ei ole ebaselge. Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et osaühing MVV on jätnud tasumata hageja 06.06.2019 arvel nr SI24494405 märgitud liisingu põhiosa makse 437,20 eurot 421,87 euro ulatuses, intressi 27,62 eurot, liikluskindlustuse makse 22,47 eurot, kaskokindlustuse makse 41,20 eurot, xxx teenustasu 34,27 eurot. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt on osaühing MVV jätnud tervikuna tasumata 03.07.2019 arvel SI2459544 märgitud liisingu põhiosa makse 438,11 eurot, intressi 27,62 eurot, liikluskindlustuse makse 22,47 eurot, kaskokindlustuse makse 41,21 eurot; 02.08.2019 arvel SI2469510 märgitud liisingu põhiosa makse 439,02 eurot, intressi 25,80 eurot, liikluskindlustuse makse 22,47 eurot, kaskokindlustuse makse 41,20 eurot; 04.09.2019 arvel SI2479215 märgitud liisingu põhiosa makse 439,94 eurot, intressi 24,89 eurot, liikluskindlustuse makse 22,47 eurot, kaskokindlustuse makse 41,21 eurot, xxx teenustasu 31,72 eurot; 03.10.2019 arvel SI2488653 märgitud liisingu põhiosa makse 440,86 eurot, intressi 23,97 eurot, liikluskindlustuse makse 22,47 eurot, kaskokindlustuse makse 41,20 eurot. Kostja koormis võlgnikuna on tõendada kohustuse täitmine. Kostja ei ole kohtule avaldanud, millises ulatuses on tema hinnangul eelnimetatud kohustused täidetud ega ole esitanud kohustuste täitmise kohta tõendeid.
9.Liisingulepingu üldtingimuste punkt 12.1 b sisaldab järgmist tüüptingimist: „12.1 Liisinguandjal on õigus Liisinguleping erakorraliselt üles öelda, kui: [---] b) tarbijaks mitteolev Liisinguvõtja on jätnud tasumata või on tasunud mittetäielikult ühe Liisingumakse“ (dtl 39). Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et osaühing MVV oli 11.09.2019 seisuga viivituses vähemalt ühe liisingumakse tasumisega. Seetõttu esines 11.09.2019 seisuga kokkulepitud eeldus liisingulepingu ülesütlemiseks. Hageja on saatnud 11.09.2019 teatise liisingulepingu ülesütlemise kohta e-postiaadressile xxx, mis on liisingulepingus märgitud osaühingu MVV e-postiaadressiks (dtl 75). Hageja on soovinud tõendada ülesütlemisavalduse osaühingu MVV poolt kättesaamist vastuvõtukinnituse dokumendiga (dtl 75). Kohus on seisukohal, et hageja on esitanud tõendina vastuvõtukinnituse, mis on automaatselt saadetud e-kirja avamisel selle adressaadi poolt. Vastuvõtukinnitus tõendab seega, et selle adressaadil oli mõistlikult võimalik e-kirja ja selle manustega tutvuda. Seega tõendab vastuvõtukinnitus ülesütlemisavalduse kättesaamist osaühingu MVV poolt 11.09.2019. Kui kirja saatja on tõendanud e-kirja avamise selle adressaadi poolt, ei ole e-kirja saatjal koormist tõendada e-kirja jõudmist adressaadi serverisse. Kohus märgib, et liisingulepingu üldtingimuste punkti 12.3 järgi on ülesütlemisavaldus loetud osaühingu MVV poolt kättesaaduks e-kirja saatmisega. Teatise kohaselt on ülesütlemise aluseks liisinguvõtja võlgnevus ning leping öeldakse üles 14 päeva möödumisel teatise kättesaamisest, kui võlgnevust ei tasuta (dtl 42). Kuivõrd liisinguvõtja sai teatise kätte 11.09.2019 ning võlgnevust ei tasunud, tuleb leping lugeda ülesöelduks alates 25.09.2019. Kohus leiab, et ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud ning liisinguleping lõppes 25.09.2019 hageja poolt erakorralise ülesütlemisega.
10.Kohus leidis eelnevalt, et kostja ei ole tõendanud osaühingu MVV poolt liisingulepingust tulenevate raha tasumise kohustuste täitmist, sh arvete tasumist. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei oleks tohtinud hageja väljastada 03.10.2019 arvet SI2488653, sest hageja oli selleks ajaks lepingu üles öelnud. Arvest nähtuvalt on hageja esitanud arve kohustuste osas, mis on 5 (10)
sissenõutavaks muutunud enne liisingulepingu ülesütlemist. Seega oli hagejal õigus vastavalt liisingulepingule esitada osaühingule MVV arve kohustuste täitmiseks.
11.Kohus tuvastas eelnevalt, et osaühing MVV on jätnud tasumata liisingumaksed, intressi, liikluskindlustuse maksed, kaskokindlustuse maksed ja sissenõudmiskulud summas 2693,15 eurot. Kohus tuvastas, et osaühingul MVV oli kohustus täita nimetatud raha tasumise kohustused. Kostja vastutab käenduslepingu kohaselt osaühingu MVV kohustuste täitmise eest. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2693,15 eurot.
12.Hageja nõuab kostjalt viivise 2498,17 eurot tasumist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Liisingulepingu üldtingimuste punkt 5.1 sisaldab tüüptingimust, mille kohaselt kui liisinguvõtja hilineb ükskõik millise liisingulepingu järgse makse tasumisega, maksab ta tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest viivist liisingulepingu eritingimustes toodud määras. Liisinguandja arvestab viivist vastavale maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni makse liisinguandja arvelduskontole laekumise päevani (kaasa arvatud). Viivist ei arvestata nendelt tähtaegselt tasumata summadelt, millelt seaduse kohaselt ei ole lubatud viivist arvestada (dtl 37). Liisingulepingu eritingimustes on märgitud viivisemääraks 0,25% päevas (dtl 9). Hageja on arvestanud kokku viivist 4443,70 eurot õigeaegselt tasumata lepingu- ja kindlustusmaksetelt ajavahemikus 16.06.2019 kuni 28.07.2021 kokkulepitud määras 0,25% päevas. Hageja nõuab viivise tasumist 2498,17 euro ulatuses, loobudes ülejäänud viivisenõudest. Kostja ei ole vaidlustanud viivisearvestuse õigsust ega taotlenud viivise vähendamist. Kohtu hinnangul vastab viivise kogusumma 4443,70 eurot arvestus tasumata põhinõudele (liisingumaksed ja kindlustusmaksed), kohustuse täitmisega viivitamise kestusele ning kokkulepitud viivisemäärale. Kohus rahuldab hagiavalduse viivisenõudes ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 2498,17 eurot.
13.VÕS § 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohtupraktika kohaselt on piiratud liisinguandja ja liisinguvõtja õigus kalduda VÕS § 367 lg-s 3 sätestatust kõrvale. VÕS § 367 lg 3 kohustab liisingueseme liisinguandjale jäämisel arvestama hüvitisnõude esitamisel eseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise ajal, mitte selle müügihinda. Poolte kokkuleppel on lubatud (ka liisinguandja tüüptingimustes) lähtuda liisingueseme väärtuse asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kuid selline kokkulepe peab vastama mitmetele kriteeriumidele: liisingueseme müügihind ei tohi erineda oluliselt eseme turuhinnast (mõistlikuks ja lubatavaks on peetud hinnaerinevust kuni 10%) ning liisinguandjal peab olema kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Lubatav ei ole kokkulepe, mis paneb tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale (vt ka RKTKm 03.05.2017 3-2-1-21-17, p 23). Liisingulepingu üldtingimuste punkt 12.6 sisaldab järgmist tüüptingimust: „12.6 Liisingueseme võõrandamisest saadud rahasumma arvelt loetakse täidetuks Liisinguvõtja maksekohustused Liisinguandja ees järgmiselt: [---] b) tarbijaks mitteoleva Liisinguvõtja puhul kustutatakse esmajärjekorras kõrvalnõue (koosneb tasumata viivistest ja leppetrahvidest, Liisinguvõtja poolse rikkumise tõttu toimunud ülesütlemisest Liisinguandjale tekkinud kahjust (sh saamata jäänud tulu), Liisingueseme valduse ülevõtmise ja Liisingueseme võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud ja põhjendatud kuludest, muuhulgas ka punktis 12.8.b) nimetatud kuludest ning muudest 6 (10)
Liisingulepingu alusel tasumisele kuuluvatest maksetest, välja arvatud edaspidi loetletud ja järgmises järjekorras kustutamisele kuuluvad nõuded), seejärel Intress ja kõige viimasena Liisingulepingu ülesütlemiseni tasumata Osamaksed ja hüvitamata osa Liisingueseme Maksumusest“ (dtl-d 39-40). Kohtu hinnangul on kokkuleppega kõrvale kaldutud VÕS § 367 lg-s 3 sätestatust ning näeb ette liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise liisingueseme müügist saadud ostuhinna arvel. Samuti näeb tüüptingimus ette seaduses sätestatust erineva kohustuste täitmise järjekorra, mille kohaselt täidetakse liisingueseme jääkmaksumuse hüvitamise kohustus pärast kõiki muid lepingust tulenevaid raha tasumise kohustusi. Kohus leiab, et tüüptingimus ei sisalda tingimust, mille kohaselt ei tohi liisingueseme müügihind erineda oluliselt eseme turuhinnast; puudub kokkulepe selle kohta, et liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Eeltoodut ei ole hageja tõendanud kokkuleppe kehtivust, millega on kõrvale kaldutud VÕS § 367 lg-s 3 sätestatust. Kohus leiab eeltoodule tuginedes, et liisingulepingu punkt 12.6 on tüüptingimusena tühine osas, mille kohaselt ei võeta liisinguandja kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel VÕS § 367 lg 3 järgi liisingueseme väärtust. Pooltevahelisele võlasuhtele kohalduvad VÕS § 367 lg-d 1 ja 3. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt oli liisingueseme väärtus liisinguandjale tagastamise hetkel 7000 eurot (sealhulgas käibemaks 20%). Hageja on avaldanud, et liisinguese võõrandati pärast liisinguandjale tagastamist ostuhinnaga 7000 eurot (sh käibemaks), mis oli võrdne liisingueseme turuhinnaga. Kostja on vaielnud väitele vastu ning leidnud, et liisingueseme väärtus oli suurem. TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (vt ka RKTKo 25.02.2009 3-2-1-121-08, p 18; RKTKo 13.11.2017 2-16-5564/52, p 17). Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks. Liisingueseme väärtus selle hagejale tagastamise hetkel on hagi aluseks olevaks asjaoluks, mille väljatoomise ja tõendamise koormis on hagejal. Kostjal on hageja faktiväidetele õigus esitada üksnes vastuväiteid seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid oma nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kui hageja esitab tõendid enda väidetud asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (vt ka RKTKp 06.02.2008 3-2-1-137-07, p 13). Kostja on esitanud vastuväite hageja avaldatud liisingueseme turuväärtusele 7000 eurot ning leidnud sarnase liisingueseme turuhinnaks 18.02.2022 seisuga on 11 400 eurot kuni 17 000 eurot (dtl 109). Kohus kontrollib kostja esitatud vastuväite tõttu, kas hageja esitatud tõendid kinnitavad hageja nõuet (vt ka RKTKo 21.06.2011 3-2-1-55-11, p 13, RKTKo 13.11.2017 2-16-5564/52, p 17). Hageja on kohtule esitanud järgmised tõendid, millest nähtub liisingueseme ostuhinnaga seonduv: xxx OÜ 10.02.2021 arve nr 11660, millest nähtuvalt on Xxx Xxx / xxx; VIN: XXX ostuhinnaks 7000 eurot (sh käibemaks 1166,67 (dtl 56); 30.12.2019 müüki suunamise akt nr xxx. Aktis sisaldub järgmise sisuga märkus: „seest ja väljas määrdunid, tagatuli katki, rehvid kulunud isotermilise kaubaruumi tagimistel ustel puudub vooderdus esiklaasis kivitäke, mootorituli põleb, hoolduse aeg käes“. Akti kohaselt on müüki suunamise alghinnaks 14 500 eurot, mis sisaldab käibemaksu 20% (dtl-d 128-129); Hageja menetluste halduse üksuse spetsialisti M Vi 16.03.2020 e-kiri, mis on saadetud epostiaadressile xxx, milles on teatatud komitee otsusega vara müügihinna muutmisest ning uuest müügihinnast 13 900 eurot, mis sisaldab käibemaksu (dtl 130); Hageja menetluste halduse üksuse spetsialisti M Vi 12.05.2020 e-kiri, mis on saadetud epostiaadressile xxx, milles on teatatud komitee otsusega vara müügihinna muutmisest ning uuest müügihinnast 12 900 eurot, mis sisaldab käibemaksu (dtl 131);
7 (10)
Hageja menetluste halduse üksuse spetsialisti M Vi 02.07.2020 e-kiri, mis on saadetud epostiaadressile xxx, milles on teatatud komitee otsusega vara müügihinna muutmisest ning uuest müügihinnast 11 900 eurot, mis sisaldab käibemaksu (dtl 132); Hageja menetluste halduse üksuse spetsialisti M Vi 08.10.2020 e-kiri, mis on saadetud epostiaadressile xxx, milles on teatatud komitee otsusega vara müügihinna muutmisest ning uuest müügihinnast 9200 eurot, mis sisaldab käibemaksu (dtl 133); Hageja menetluste halduse üksuse spetsialisti M Vi 03.12.2020 e-kiri, mis on saadetud epostiaadressile xxx, milles on teatatud komitee otsusega vara müügihinna muutmisest ning uuest müügihinnast 8200 eurot, mis sisaldab käibemaksu (dtl 134); Hageja menetluste halduse üksuse spetsialisti M Vi 21.01.2021 e-kiri, mis on saadetud epostiaadressile xxx, milles on teatatud komitee otsusega vara müügihinna muutmisest ning uuest müügihinnast 7200 eurot, mis sisaldab käibemaksu (dtl 135); 03.12.2019 liisingueseme hagejale tagastamisel vormistatud üleandmise-vastuvõtu akt, millel on märgitud sõiduki seisundi kirjeldus tagastamise hetkel (dtl 136); 03.12.2019 liisingueseme kohta tehtud fotod (dtl-d 156-158); Hageja menetluste halduse üksuse töötaja M R ja R K 08.02.2021 e-kirjavahetus, milles hageja töötaja on andnud nõusoleku müümiseks ostuhinna 6500 eurot (sh käibemaks) ning R K on teatanud müümisest hinnaga 7000 eurot (dtl 159). Kohtu hinnangul ei nähtu ühestki hageja esitatud dokumentaalsest tõendist teave selle kohta, et liisingueseme turuväärtus selle hagejale tagastamise ajal 03.12.2019 oli 7000 eurot (sh käibemaks). Samuti ei sisalda dokumentaalsed tõendid teavet, mis võimaldaks kohtul ilma sõidukite hindamise alaste eriteadmisteta välja selgitada liisingueseme väärtuse 03.12.2019 seisuga. 30.12.2019 müüki suunamise akt sisaldab liisingueseme müügiks pakkumise alghinda. Hageja menetluste halduse üksuse spetsialisti M Vi saadetud kuus elektronkirja sisaldasid teavet selle kohta, et ostuhinda, millega liisingueset müügiks pakutakse, on muudetud. Hageja menetluste halduse üksuse töötaja M R ja R K 08.02.2021 e-kirjast ja xxx OÜ 10.02.2021 arvest nähtub liisingueseme ostuhind 7000 eurot (sh käibemaks), millega liisinguese lõpuks müüdi. Kohtul ei ole võimalik järeldada ostuhindadest, millega liisingueset ajavahemikus 30.12.2019 kuni 10.02.2021 müügiks pakuti, ning lõplikust 08.02.2021 ostuhinnast seda, milline oli sõiduauto Xxx Xxx kohalik keskmine müügihind ehk turuhind. Hageja ei ole tõendeid esitanud sõiduauto Xxx Xxx turuhinna kohta, mistõttu ei ole kohtul võimalik võrrelda turuhinda ja liisingueseme lõplikku ostuhinda. Seetõttu ei ole kohtul võimalik hageja esitatud tõendite põhjal teha järeldust selle kohta, kas 08.02.2021 selgunud liisingueseme ostuhind oli võrdne liisingueseme turuväärtusega selle hagejale tagastamise ajal 03.12.2019. Kohus märgib, et mootorsõiduki turuhinna väljaselgitamine eeldab sõidukite hindamise alaste eriteadmiste olemasolu, mis kohtul puuduvad. Sõiduki seisund mõjutab eelduslikult sõiduki turuhinda, kuid kohtul ei ole võimalik eriteadmiste puudumise tõttu hinnata, kuidas mõjutavad liisingueseme turuhinda sõiduki seisundit kajastavad andmed liisingueseme tagastamise ja müüki suunamise aktides ning liisingueseme tagastamisel tehtud fotodel. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hageja ei ole esitanud tõendeid liisingueseme väärtuse kohta 03.12.2019 seisuga. Seetõttu on puudunud kostjal koormis tõendada hageja avaldatust teistsugust liisingueseme väärtust. Kohus märgib, et kostja poolt esitatud veebilehe auto24.ee 17.02.2022 tehtud väljatrükk sisaldab andmeid selle kohta, millise ostuhinnaga pakutakse 17.02.2022 seisuga müügiks erinevaid sõidukeid Xxx Xxx (dtl-d 111-113). Kohtu hinnangul ei sisalda veebilehe väljatrükk andmeid, millest oleks võimalik järelda sõiduki Xxx Xxx turuhinda 03.12.2019 seisuga. Seetõttu leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud hageja avaldatust teistsugust hinda. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevat asjaolu, milleks on liisingueseme väärtus 03.12.2019 seisuga, jätab kohus hagiavalduse liisingueseme soetamiseks tehtud kulutuste summas 3387,07 eurot hüvitamise nõudes rahuldamata.
8 (10)
14.Kohus märgib, et hagiavalduse rahuldamise eeldused oleks puudunud ka siis, kui liisingueseme väärtus oleks 03.12.2019 seisuga olnud 7000 eurot (sh käibemaks). Kasutusrendi tüüpi liisingulepingule on omane, et liisinguvõtja omafinantseeringu ning liisinguperioodi jooksul tehtavate liisingumaksete kaudu ei toimu kogu liisingueseme soetusmaksumuse (kui liisinguvõtjale liisingulepingu alusel võimaldatud krediidi) tagasimaksmist liisinguandjale. Vastav liisinguperioodi jooksul tagasimaksmata soetusmaksumuse osa kujutab endast liisingueseme jääkmaksumust liisingulepingu korralise lõppemise ajal. Nii kannab liisinguandja selles osas ka liisingueseme jääkväärtuse riski ehk riski, et liisingueseme tegelik väärtus lepingu lõppemise ajal ei kata liisingueseme kokkuleppelist jääkmaksumust (vt ka RKTKo 11.06.2014 3-2-1-40-14, p 24). Hageja on avaldanud, et liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli liisingueseme lepinguline jääkväärtus (st liisingueseme ostuhinna finantseerimise kulu, milles see ei olnud kaetud juba tasutud liisingumaksetega) 9220,40 eurot (dtl 3, p 1.6). Kohus leiab, et kuivõrd lepingupooled leppisid kokku liisingueseme jääkväärtuses 7000 eurot liisingulepingu korralise lõppemise aja seisuga, milleks oli 15.04.2020 (dtl 9), siis vastutab liisinguvõtja liisingueseme ostuhinna finantseerimise kulu hüvitamise eest, millest on maha arvatud kokkuleppeline jääkväärtus 7000 eurot. Seega vastutab liisinguvõtja jääkväärtuse 2220,40 eurot liisinguandjale hüvitamise eest (9220,407000=2220,40). Liisingueseme võimalik väärtus 5833,33 eurot, millele lisandub käibemaks 1166,67 eurot, katab jääkväärtuse 2220,40 eurot. Kuivõrd liisingueseme võimalik väärtus katab jääkväärtuse, oleks hagejal puudunud jääkväärtuse hüvitamise nõue.
15.VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Käesoleval juhul ei nähtu kohtumenetluses esitatud dokumentidest, et ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja nõuab kostjalt järgmiste lisakulude hüvitamist: liisingueseme valduse tagasisaamiseks kasutatud xxx OÜ tagastusteenuse maksumus 192 eurot, liisingueseme müümisega seonduvad kulud (vahendustasu, salongi puhastus, välipesu, süüteluku vahetus) 452,24 eurot, kaskokindlustuse kulu perioodil 27.09.2019 kuni 30.12.2019 128,70 eurot, liikluskindlustuste kulu perioodil 27.09.2019 kuni 30.12.2019 70,18 eurot. Kohus leiab, et liisingueseme tagastusteenuse maksumus 192 eurot on tõendatud xxx OÜ 03.12.2019 arvega nr 05259 (dtl 58). Kohus leiab, et liisingueseme müümisega seonduvad kulud 452,24 eurot on tõendatud xx OÜ15.02.2021 arvega nr 210068 (dtl 59). Kohtu hinnangul on tegemist mõistlike kuludega. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub kulude mittevajalikkus ning ebamõistlik suurus. Kohus leiab, et kaskokindlustuse kulu on tõendatud 30.12.2019 arvega nr SI2514327 (dtl 57). Kohtu hinnangul on tegemist VÕS § 367 lg-s 4 nimetatud kuluga, sest selle tegemise eesmärk on tagada ka selliste kahjude hüvitamine, mis tekivad pärast liisingulepingu ülesütlemist, kuid enne liisingueseme hagejale tagastamist. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 843,12 eurot.
16.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt põhinõude 6728,36 eurot tasumata osalt viivise tasumist alates 29.07.2021 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivise tasumist. Kohus rahuldas hagiavalduse liisingumaksete, liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse maksete 2498,17 eurot ning liisinguandja lisakulude 843,12 eurot tasumise nõuetes. Kohus on kostjalt hageja kasuks mõistnud välja viivise 2498,17 eurot. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus 9 (10)
mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 3341,29 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 29.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 843,12 eurot (3341,29-2498,17=843,12).
17.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
18.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitatud nõuete järgi määratud hagihind oli 9961,25 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse ulatuses, millele vastab hagihind 6301,74 eurot. Kohus rahuldas seega hagiavalduse 2/3 hagihinna ulatuses ning jättis 1/3 hagihinna ulatuses rahuldamata. Kohus jätab menetluskuludest 1/3 hageja kanda ja 2/3 kostja kanda. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 550 eurot. Kohus määrab menetluskulu kindlaks ning menetluskulude jaotust arvestades mõistab kostjalt hageja kasuks välja 366,67 eurot (2/3 550-st on 366,67). Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus menetluskulude tasumata osalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivise. Kostja ei ole kohtu määratud menetlustähtaja jooksul menetluskuludest teatanud. Kohtuasja materjalidest ei nähtu kostjale lepingulise esindaja kulude või kohtukulude tekkimist. Kohus jätab kostja menetluskulud kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2025 lahendiga.
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.