Parkit OÜ hagi M. G.i vastu võla, viivise, 60,70 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Parkit (12135716, Turu tn 2, Tartu epost: esindajad XXX) seaduslik esindaja J. B., lepinguline esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli, e-post: XXX Kostja: M. G. (XXX) Asja läbivaatamine
Ärakuulamine 05.11.2025, Tallinn, osalesid J. B., v.adv. M. Saareväli
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista M. G.ilt OÜ Parkit kasuks põhivõlga 42 eurot, viivist 14,02 eurot ja alates 26.05.2025 viivist võlgnetavalt põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta poolte menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
4.Välja mõista M. G.ilt OÜ Parkit kasuks menetluskulude katteks 565 eurot (käibemaksuta) ja alates käesoleva lahendi jõustumisest hüvitamisele kuuluvatelt võlgnetavatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni kulude hüvitamiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui
menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. TsMS § 637 lg 2.1 kohaselt seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja põhjendused
1.Kostja oli 14.04.2022 sõiduki SKODA OCTAVIA (VIN: XXX) numbrimärgiga XXX (sõiduk) omanik. Kostja sõiduk oli 14.04.2022 pargitud KÜ Pae 50/52, Tallinn, territooriumi parklasse, kus on kehtestatud parkimistingimused. Nende kohaselt on parkimine sellel territooriumil lubatud üksnes sellekohase ühistu kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Parkla territooriumil on paigaldatud infotahvlid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlile on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks.
2.Kostja sõiduk oli pargitud eelasuvasse asuvasse parkimiskohta ilma, et tal oleks olnud sõidukis nähtaval kohal luba. Hageja tegi kostjale 14.04.2022 leppetrahvi nõude nr 90130003939 (koostamise aeg 14.04.2022, Pae 50/52 KÜ parklas) 42 eurot, mis muutus sissenõutavaks 29.04.2022.Viivis on nõudelt perioodi eest 29.04.202222.05.2025 14,02 eurot.
3.Hageja palus kostjalt mõista välja leppetrahvi 42 eurot, viivist 14,02 eurot ja alates hagi esitamisest 23.05.2025 viivist võlgnetavalt põhivõlalt kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 järgi. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus
4.Kostja vaidles hagile vastu. 14 aprillil 2022 õhtul sõitis mööda Pae tänavat ning parkis auto vaidlusalusesse kohta. Kui ristmikult sisse pööras, siis jälgis hoolega märke, ristmikul puudub Parkit OÜ infotahvel. Katastriüksus 78403:312:0064 on üldkasutatav maa ning sinna võib parkida. Parkit OÜ edastatud materjalist (autoga pildil) on näha, et Parkit OÜ infotahvel on tükk maad eemal ning näitab mõjuala lõppu. Eraparkla noole suund on paremale. Seega pole katastriüksus 78403:312:0060 hageja hooldusalas. Parkit OÜ teenus on tarbijat eksitav.
5.Pae 50/52 ja Lasnamäe Linnaosa Valituse rendilepingu p-s 5.6 on sätestatud, et mitte anda hooldusala kolmanda isiku kasutusse ning p -s 5.7 on sätestatud, et mitte anda seda hooldusala kasutamiseks ärilistel eesmärkidele. Lepingul ei ole linna esindaja allkirja. Hageja tegevus pole antud kohas õigustatud.
6.Märgid pole kooskõlastatud Transpordimetiga. Märgid ei ole vaidlusaluses kohas hämaras nähtavad.
2
Kohtu põhjendused
7.Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Eeltoodu alusel on otsus lihtsustatud vormis.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lgte 1-2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 1, § 76 lg 1, 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. VÕS § 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 2. lause kohaselt siis, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, viivist. VÕS 113 lg 1 2. lause järgi on viivis §s 94 sätestatud määr, millele lisandub 8% aastas. TsMS § 367 järgi võib võlausaldaja nõuda hagi esitamisest alates viivist protsendina võlalt kuni selle täitmiseni.
9.VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.
10.VÕS § 389 järgi kohustub üks isik asja tasuta kasutamise lepinguga andma teisele isikule üle eseme tasuta kasutamiseks, mis tähendab, et selleks peab olema pooltevaheline kokkulepe (leping). Parkimisleping on üürileping, kui parkimise eest tuleb maksta tasu (VÕS § 271). Kui selle eest ei tule tasu maksta, siis on parkimisleping asja tasuta kasutamise leping VÕS § 389 järgi, kuid õigus parkimiseks eeldab vastavasisulust kokkulepet, luba.
11.Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (Riigikohtu lahend 3-2-153-17, p 13). Riigikohus on lahendis 2-17-117146 (p 12) selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Riigikohus selgitas, et TsÜS § 70 mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega ning kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks).
12.Kostja esitas kohtule katastriüksuse 78403:312:0064 plaani, KÜ Pae 50/52 ja Tallinna Linna vahel 06.12.2012 sõlmitud lepingu (dtl 56 -58, 77). Lepingu p 1 kohaselt andis Tallinna linn korteriühistu kasutusse parkimiseks olemasoleva sõiduteeosa ja parkimistasku 107 m2, mille piirid on näidatud sama lepingu lisas 1 (dtl 58-59). 3
Kostja viidatud lepingu p -s 5.6 (mitte anda hooldusala kolmanda isiku kasutusse) ja p -s 5.7 (ei tohi anda kasutamiseks ärilistele eesmärkidel kolmandatele isikutele) sätestatu ei tähenda mitte seda, et ühistu ei võiks lubada märgitud maa-ala kasutada sõidukite parkimiseks ja et ta ei või anda parkimise korraldamist hagejale. Parkimise korraldamine märgitud maa-alal ei ole selle maatüki kasutada andmine ärilistel eesmärkidel.
13.Hageja on tõendanud tema ja KÜ Pae 50/52 vahel 05.08.2014 sõlmitud lepinguga, et hageja korraldab parkimist ning et antud maa-ala pole antud hageja allkasutusse parkimisteenuse ja tasu saamiseks (leping, p 2.1 dtl 75 jj ka 87). Asjaolu, et parkimise rikkumise korral nõutud leppetrahv jääb hagejale, ei ole tulu teenimine, sest tulu teenimine oleks tasu saamine parkimise enda eest. Hageja on tõendanud fotodega parkimistingimustest, liikluskorralduse projektiga, et märgitud maa-alal saab parkida ühistu loa alusel, mitte tasuliselt ehk et parkimine pole tasuline (dtl 36, 37, 66, 71). Pae 50/52 ja Linna vahelisel lepingul on linna esindaja allkiri, parkimise kohta käiv joonis on dokumendi lisa (dtl 77-78). Kohtule esitatud parkimise kohta koostatud joonisel on Transpordiameti kooskõlastus märkidele, et tohib parkida ainult eelnimetatud ühistu loal. Asjas poolte esitatud fotodel on näha märgid, millel on viide, et parkida saab ainult eelnimetatud ühistu loal. Kohus leiab, et hageja on tõendanud esitatud fotodega, et parkimisala oli selge, piisavalt tähistatud: Pae tänava poolt Pae 50 hoone otsajuures paiknevale parkimisalale pöörates on näha, et ala on tähistatud Pae tn hoone seina külge sinna paigutatud liiklusmärgiga 361 „Peatumiskeeld“ koos lisatahvliga 891b „Välja arvatud KÜ Pae 50/52 sõiduk kirjalikul loal“. Lisaks on tõendatud fotodega hageja väide, et liiklusmärk 361 ja lisatahvel 824 on selgelt nähtavad ka parkimisala lõpus. Hageja parkimistingimuste tahvli kõrval asuv liiklusmärk 361 koos lisatahvlitega 831 ning 873c (dtl 37) viitavad hoopis autokaupluse esisele parkimisalale, mis algab teiselt poolt pärast hageja opereeritava parkimisala lõppu. Kohus vaatles ärakuulamisel ka vastavat tänavavaadet Google Maps ́i rakendusest, millelt nähtusid samad parkimist korraldavad andmed, mis hageja on esitanud kohtule fotodega. Kostja viide tollele märgile, mis puudutavad parkimist autokaupluse juures, on ebaõige, sest ei puuduta kostja parkimist hageja opereeritaval ja vaidlusalusel alal. Kohus asub järeldusele, et hageja on tõendanud fotodega sõidukist, parkimistingimustest, ühistu ja Tallinna Linna vahelise lepinguga, et asukohas, kus kostja sõiduk oli 14.04.2022 pargitud (dtl 32), oli ala, mis oli antud Tallinna linna ja ühistu vahelise lepinguga ühistule kasutamiseks ning kus hageja korraldas parkimist ning et parkimine oli lubatud üksnes KÜ Pae 50/52 kirjaliku loaga. Kostja ei ole väitnud, et tal oli parkimiseks KÜ Pae 50/52 luba.
14.Eeltoodu alusel on tõendatud, et vaidlusalusele alale sõidukiga sõites ja seal 14.04.2022 parkides tuli kostjal esitada parkimisõigust tõendav dokument, asetada see sõidukisse nähtavale kohale kooskõlas parkimistingimustega. Viidatud hageja esitatud fotodega, ühistuga sõlmitud lepinguga, liikluskorralduse projektiga, parkimistingimustega, leppetrahviga kogumis, on hageja tõendatud, et kostja sõiduk oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, st luba ei olnud sõidukisse asetatud nähtavale kohale 14.04.2022. Nii sõlmis kostja VÕS § 389 järgi parkimislepingu, kuid rikkus lepingut VÕS § 100 mõttes sellega, et tal ei olnud parkimiseks luba asetatud nähtavale kohale sõidukis. Tingimuste p 5 kohaselt on kohustuse rikkumise korral õigus nõuda leppetrahvi 42 eurot (p 5 järgi on võimalik leppetrahvi nõuda kuni 50 eurot).
15.Hageja on tõendanud fotoga (dtl 35), et asetas leppetrahvi kviitungi sõiduki kojamehe vahele. Seega on tõendatud, et hageja on TsÜS § 70 järgi leppetrahvi nõude viivitamatult ja mõistlikul viisil kostjale teatavaks teinud. 4
16.Kuna kostja ei ole hagejale leppetrahvi tasunud, on kostja rikkunud leppetrahvi maksmise kohustust VÕS § 100 järgi.
17.Kuna kostjal on seni leppetrahv tasumata, siis on kostja VÕS § 100 mõttes kohustuse rikkumises ja hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 158 lg 1 järgi kohustuse täitmist ehk leppetrahvi 42 € tasumist. Nimetatud võlg tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
18.Kostja pidi leppetrahvi ära tasuma 14 päeva jooksul - 29.04.2022 ehk kohustus muutus siis sissenõutavaks VÕS § 82 lg 2 järgi. Kuna leppetrahv on tasumata, siis on kostja viivituses ehk kohustuse rikkumises. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamise eest VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 2. lause järgi viivist seadusjärgses määras. Nii on viivis leppetrahvilt 42 eurolt perioodi 29.04.2022 – 22.05.2022 (hageja viivise arvestuse periood) eest 14,02 €. Märgitud viivis tuleb kostjalt välja mõista.
19.Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvi 42 €, viivist 14,02 eurot ning TsMS § 367 järgi edaspidiselt viivist alates hagi esitamisest 26.05.2025 (hagi pole esitatud 23.05.2025 kuigi on nii dateeritud, tegelikult esitatud 26.05.2025) võlgnetavalt põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
20.Hageja esitatud fotodelt ei ole näha, et märgid oleksid millegagi kaetud või loetamatud. Viide parkimisel loa olemasolu vajadusele on selge ja arusaadav. Seega pole kostja väide, et märgid ei ole hämaras näha (andmed päikseloojangu kohta, dtl 85), VÕS § 103 lg 1 tähenduses asjaolu (vääramatu jõud), mis õigustaks ülalviidatud rikkumise vabandatavust. Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad poolte menetluskulud kostja kanda ja kostja kulude suurus seetõttu kindlaks määrata.
22.Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mis on kostjale kätte toimetatud 29.11.2025. Kostjal oli õigus nendele vastata 03.12.2025 (tähtaeg antud ärakuulamisel, protokoll saadetud kostjale). Kostja pole vastuväiteid esitanud.
23.TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2 järgi on menetluskuluks riigilõiv. Hageja on kulude nimekirjas soovinud lõivu hüvitamist 65 eurot, mis on tasutud hagi esitamisel. Hageja ei ole nõudnud maksekäsu kiirmenetluses tasutud lõivu. Lisaks on hageja soovinud menetluskuludena lepingulise esindaja kulu TsMS § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi 785,70 eurot (käibemaksuta).
24.Nimekirja kohaselt on hageja esindaja kulu 5,25 tunni eest 785,70 eurot, tasu määr on 150 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, kuid hageja nõuab tasu käibemaksuta.
25.Hinnates hageja lepingulise esindaja tööd (materjalide ja sündmuskohaga tutvumine, kostja vastusega tutvumine, seisukoha esitamine, materjalide /tõendite/ komplekteerimine, ettevalmistamine istungiks ja osalemine sellel, kulude nimekirja koostamine), siis leiab kohus, et esindaja töö 5,25 tunni eest on kooskõlas asja materjalidega, oli vajalik ja põhjendatud. Tsiviilasja hind on 60,70 eurot. Kostja ei pidanud ette nägema, et sellise nõude menetlusega tuleb tal kanda vastaspoole esindaja kulusid 785,70 euro ulatuses. Samas pidi ja võis ta arvestada asjaoluga, et hageja võib kasutada menetluses esindajana vandeadvokaadi teenuseid. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud hageja esindaja kuludeks TsMS § 175 lg 1 järgi 500 eurot (käibemaksuta), mis tuleb kostjal kanda.
26.Nii on hageja põhjendatud menetluskuludeks nõutud lõiv 65 eurot, lepingulise esindaja kulu 500 eurot, kokku 565 eurot, mille kostja peab hagejale hüvitama. Kostjalt tuleb 5
hageja kasuks välja menetluskulusid 565 eurot ja vastavalt hageja taotlusele (TsMS § 177 lg 4) tuleb kostjal tasuda alates käesoleva lahendi jõustumisest hagejale hüvitamisele kuuluvatelt võlgnetavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi kuni kulude hüvitamiseni.
(digitaalselt Kohtunik
allkirjastatud)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.