Coop Pank AS-i hagi Vitali Kolesnikovi vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
7020 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 7. septembri 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Coop Pank AS-i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Hageja (apellant) Coop Pank AS (enne 1. aprilli 2024. a Coop Finants AS, registrikood 10237832), lepinguline esindaja
Margit Saar esindajad
Kostja (vastustaja) Vitali Kolesnikov (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Toomas Metsma
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Vitali Kolesnikovi 8. juulil 2024, 9. juulil 2024 ja 11. juulil 2024 esitatud tõendite vastuvõtmisest.
2.Jätta Coop Pank AS-i apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 7. septembri 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-131241 muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Coop Pank AS-i kanda.
4.Välja mõista Coop Pank AS-ilt riigi kasuks riigituludesse riigi õigusabi andmisega seotud menetluskulud, s.o riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu 131 eurot 76 senti (koos käibemaksuga).
5.Välja mõista Coop Pank AS-ilt viivis menetluskulult (131 eurot 76 senti) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 järgi alates käesoleva otsuse jõustumisest Eesti Vabariigi kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Coop Finants AS (alates 1. aprillist 2024 Coop Pank AS, hageja) esitas 17. augustil 2022 Pärnu Maakohtule Vitali Kolesnikovi (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 6929 euro 88 sendi saamiseks. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetati 15. septembri 2022. a määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja asi anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 26. septembril 2022 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust tuleneva võla kokku 7582 eurot 26 senti, millest laenu põhiosa moodustab 6500 eurot ja intress 416 eurot 90 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 654 eurot 36 senti, võla menetlustasu 5 eurot ja lepingu haldustasu 6 eurot. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivise alates 26. septembrist 2022 lepingujärgses määras ehk 0,0469% päevas põhisummalt 6500 eurot. 7. juuli 2023. a hagiavalduse täpsustuse järgi palus hageja kostjalt välja nõuda põhiosa võlgnevuse 6500 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest 26. septembrist 2022. Menetluskulud (riigilõiv 700 eurot) palus hageja jätta kostja kanda.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 7. oktoobril 2021 väikelaenulepingu nr XXXXXXX, mille kohaselt oli laenusummaks 6500 eurot, lepingutasuks 130 eurot, intress 16,9% aastas ja laenu tagasimakse tähtaeg 15. august 2025. Kostja pole ühtegi laenu tagasimakset tasunud. Kuna kostja ei tasunud intressi ega tagastanud laenumakseid, andis hageja kostjale 14-päevase tähtaja lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust tähtaegselt ei tasunud, ütles hageja 25. veebruaril 2022 lepingu erakorraliselt üles. Seni, kuni kostjal pole hagejale esitada süüdimõistvat kohtuotsust kolmanda isiku osas, kellelt on lepingust tulenev nõue välja mõistetud, on hageja ees vastutavaks isikuks ainuisikuliselt kostja. Hageja lisab täiendavalt, et hageja on saanud politseiuurijalt infot, et oleks võimalik esitada tsiviilhagi kriminaalasjas. Seetõttu on hageja esitanud hagi nõude aegumise vältimiseks eraldiseisva tsiviilnõude. Kuna kostja langes kergeusklikult petturite küüsi ja andis isiklikult identifitseerimiseks vajalikud Smart-ID koodid kolmandate isikute kasutusse, ei olnud hagejal võimalik tuvastada laenu väljastamisel pettuse olemasolu. Hageja käsitles esitatud laenutaotlust kui tavapäraselt esitatud laenutaotlust ja analüüsis esitatud andmeid vastavalt oma automatiseeritud otsustusalgoritmile ehk otsustusmootorile. Tulenevalt asjaolust, et kostja logis 7. oktoobril 2021 spetsiaalsesse iseteeninduskeskkonda sisse Smart-ID abil ning allkirjastas nii oma laenutaotluse kui ka laenulepingu isiklikult, olles varasemalt, s.o 30. augustil 2021 pangakontoris isikusamasuse tuvastanud, ei saanud hagejal tekkida kahtlust, et tegemist võib olla pettusega. Laenu väljastamisel on hageja täitnud kõiki seadusesätteid ja põhimõtteid ning on laenu väljastanud kooskõlas seadusandlike aktidega.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hagiavaldus on esitatud vale isiku vastu, sest kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud ning laenu võtnud. 7. oktoobril 2021 helistas kostja telefonile end panga töötajaks nimetanud isik. Seoses hageja poolt kostjalt võla nõudmisega pöördus kostja kohe politsei poole seoses kuriteo toimepanemisega. Kostja ei ole ühtegi laenu võtnud ning laenu on võtnud keegi kolmas isik, kasutades kostjat ära. Vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti 14. detsembri 2021. a vastuskirjale oli 12. novembril 2021 alustatud kriminaalasi nr 21284000366 karistusseadustiku § 213 lg 1 tunnustel – 7. oktoobril 2021 on kostja võtnud hagejalt laenu 6500 eurot ja kandnud selle edasi Leedu arveldusarvele Carolinan Sofia Navarra Pescador nimelisele isikule. Seega on kriminaalmenetluse käigus selgunud, et laenu on võtnud kostja nimel kolmas isik. Kui väikelaenuleping oleks sõlmitud hageja ja kostja vahel, siis oleks hageja jämedalt rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 tähenduses. Automatiseeritud otsustuse kasutamine hageja poolt tähendab inimeste juuresolekuta otsuse tegemist ehk masina poolt otsuse tegemist. Automatiseeritud otsuse langetamine ei võimalda täiel määral ei isikut tuvastada ega õigesti krediidivõimekust hinnata. Kostjal esineb ajukahjustus kolme üle elatud insuldi tõttu.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 7. septembri 2023. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et kuna kostja rikkus hoolsuskohustust, on PIN-koodid kostja valdusest välja läinud kostja süül. Maakohus leidis, et kostja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta ja tema tahte vastaselt olukorras, kus temaga suhtlesid süüteomenetluse esemeks oleva teo toime pannud isikud, eriti arvestades kostja tervislikku seisundit ja arusaamisvõimet. Kohus nõustus kostjaga, et vaidlusaluses lepingus puudub teave isikusamasuse tuvastamise kohta. Hageja väide, et kostja on 30. augustil 2021 pangakontoris isikusamasuse tuvastanud, ei ole hagi rahuldamist kaasatoovalt seostatav vaidlusaluse lepinguga. VÕS § 9 lg-s 1 on sätestatud, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele
nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tõendatud, et kostja oleks sõlminud hagejaga väikelaenulepingu nr XXXXXXX. Kostja on põhistanud ja tõendanud, et kostja ei ole hageja nõude aluseks olevat väikelaenulepingut sõlminud. Kui hageja oleks täitnud vastutustundliku laenamise nõudeid, sh nõutud kostjalt pangakonto väljavõtted, ei oleks olnud kolmandal isikul võimalus kostja nimel raha ülekannet initsieerida. Hageja ei ole laenu andmisel kontrollinud laenaja andmeid (elukoha aadressi, e-posti aadressi) olukorras, kus 30. augustil 2021 oli tuvastatud kostja isikusamasus, mille käigus kostja andis oma õiged andmed, samas kui 7. oktoobril 2021 sõlmitud laenutaotlusel nimetatud andmed erinesid varasematest, st e-posti aadressiks oli märgitud XXXXXXXXXXXXX ja elukoha aadressiks XXXXXX maakond. Kuivõrd hageja vastutustundliku laenamise nõudeid piisavalt ei järginud, siis sellises olukorras ei oleks tohtinud tarbijakrediidilepingut kostjaga või kostjana esinenud isikuga sõlmida (VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumise ja analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline). Ei ole piisav kasutada laenuanalüüsiks ilmselt ebapiisavat automatiseeritud otsustusalgoritmi olukorras, kus samal päeval laenutaotluse esitamisega sõlmiti ka väikelaenuleping (seejuures kostja pangakonto väljavõtet kontrollimata). Hageja selgitus kostja krediidivõime hindamise vastavusest hageja sise-eeskirjadele ei taga, et eeskirjad on sellised, et need välistavad võimalikult efektiivselt võõra identiteedi kasutamise. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-st 4. Kuna hageja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja andis kiirkorras laenu kostja identiteeti kuritarvitanud isikule, siis selle eest ei ole vastutav kostja. Olukorras, kus kostjat olid mõjutanud süüteo tunnustega teo toimepannud isik(ud), ei saa talle hagi rahuldamist kaasa toovalt ette heita tema käitumist, millele hageja tugineb. Kostja mõjutamist süüteo tunnustega teo toimepannud isiku(te) poolt süüteomenetluse esemeks oleval viisil kinnitab asjaolu, et kostja pöördus koheselt tema nimel laenu võtmisest teadasaamisel nii hageja kui ka ametiisikute poole. Kostja on pöördunud seoses tema nimele tema teadmata Carolinan Sofia Navarra Pescador poolt võetud laenuga politseisse ning politsei on algatanud 12. novembril 2021 kriminaalmenetluse nr 21284000366 KarS § 213 lg 1 järgi (dtl 210–211). Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu (kostja) nimelt on Coop Pangast laenu võetud 6500 eurot ning see summa on koheselt edasi kantud Leedu arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Carolinan Sofia Navarra Pescador nimele. Kostja ei ole hageja nõude aluseks olevat lepingut sõlminud, ei olnud selle sõlmimisest teadlik ega ole antud lepingut ka hiljem heaks kiitnud. Kuivõrd kostja ei ole andnud hagiavalduses viidatud lepingu tekkimise eelduseks olevat tahteavaldust, siis ei ole olemas hageja ja kostja vahelist kehtivat lepingut ning kostja ei saa vastutada 7. oktoobri 2021. a väikelaenulepingust tuleneva hageja rahalise nõude eest. Kahepoolsest lepingulisest õigussuhtest saavad õigused ja kohustused tuleneda üldreeglina üksnes lepingu poolele, s.o kahepoolse lepingulise õigussuhte subjektidele, kes on lepingu sõlminud. Käesolevas asjas pole kohtule esitatud selliseid asjaolusid, millest tulenevalt peaks kostja vastutama sellise lepingu, mida kostja sõlminud ei ole, rikkumise eest.
Kuna hagejaga sõlmis lepingu kolmas isik üksnes kostja identiteeti kasutades, siis toob see kaasa vaidlusaluse lepingu tühisuse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 alusel, sest kostja ei ole lepingut heaks kiitnud. Hageja ei ole täitnud oma hoolsuskohustust kostja nimel esinenud isikuga lepingu sõlmimisel. Esitatud tõendite põhjal on vaidlusaluse lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Hageja oma seisukohas leiab, et kostja on kohustatud hagejale tagasi maksma laenulepingu põhiosa sõltumata sellest, kas laenu väljastamisel on või ei ole täidetud vastutustundliku laenuandmise nõudeid. Sellest saab järeldada hageja nõustumist, et vaidlusaluse laenu andmisel laenuotsuse tegemiseks kostja pangakonto väljavõtet ei nõutud ja selle analüüsi ei tehtud. Seega ei ole hageja järginud vastustundliku laenamise põhimõtet, st ei ole piisavalt hinnanud kostja krediidivõimekust, mis on kaasa toonud mh kolmandate isikutele võimaluse panna toime süüteomenetluse esemeks olev tegu. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet, ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, sest need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta. Kuna hageja ei ole kostja isikut lepingu sõlmimisel vastuvaidlematult tuvastanud, sh ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet, st ei ole piisavalt hinnanud kostja krediidivõimekust, siis on ilmne, et hageja krediidivõimekuse ja laenude väljaandmise süsteem, sh automatiseeritud otsustusalgoritm, ei ole piisav ega välista sellisena petturite tegevust. Hageja poolt hagi eseme muutmise järel ainult põhinõude väljamõistmise nõue (välistamaks vastutustundliku laenamise kohaseid etteheiteid temale) ei too kaasa hagi rahuldamist, sest vastustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks hagejapoolne ebapiisav andmete töötlus ja kontroll viisid olukorrani, kus kostja identiteeti kasutades kostjat ära kasutanud isikud said hagi esemes nimetatud rahasumma enda käsutusse. Hagejapoolse iga laenulepingu sõlmimisele eelneva kohase tegevusega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks võinuks petturite tegevus jääda tulemuseta. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt välja riigi tuludesse kostjale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude katteks 753 eurot 60 senti (koos käibemaksuga) ja viivise menetluskulult (753 eurot 60 senti) VÕS § 113 lg 1 järgi.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja väikelaenulepingust tulenev põhiosa võlgnevus 6500 eurot, jooksev viivis seadusjärgses määras ning menetluskulud kokku summas 1400 eurot (hagiavalduselt tasutud riigilõiv 700 eurot ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 700 eurot). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi ja rikkunud menetlusõiguse normi. Hageja ei nõustu maakohtuga, et väikelaenulepingu sõlmimine pole tõendatud. Hagi lisana 1 on esitatud väikelaenuleping, millel on kostja allkiri. Allkirja on laenulepingule andnud kostja. Kostja ei ole tõendanud, et talle väljastatud PIN-koodid läksid kostja valdusest välja tema süüta ja tema tahte vastaselt. Kuigi kostja väidab, et teda on petnud kolmandad isikud ning ta on pöördunud ka Politsei- ja Piirivalveameti poole, ei mõjuta see asjaolu siiski panga ja kliendi vahel sõlmitud lepingu kehtivust.
Pank ei teadnud ega pidanudki pettusest teadma, seega pole alust ka tehingu tühistamiseks TsÜS § 90 lg 1 ja § 94 lg-te 1 ja 3 alusel. Kui kostja avaldatud andmed on tõesed, on kostja oma Smart-ID PIN-koodide avaldamisega kolmandale isikule käitunud hooletult ning jätnud olulisel määral järgimata käibes vajaliku hoole. Kostja pole oma hoolsuskohustust PIN-koodide hoidmisel täitnud. Viidates Tallinna Ringkonnakohtu praktikale, ei nõustu hageja maakohtuga, et kuna kostja identiteeti kasutades on laenulepingu sõlminud kolmas isik, toob see kaasa lepingu tühisuse TsÜS § 129 lg 1 alusel, sest kostja pole lepingut heaks kiitnud. Hageja lähenemist toetavad erinevad Tallinna Ringkonnakohtu lahendid. Hageja ei nõustu maakohtuga, et hageja pole täitnud vastutustundliku laenuandmise nõudeid, mistõttu said kolmandad isikud võimaluse panna toime süüteomenetluse esemeks oleva teo ning mistõttu on laenuleping tühine. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole lepingu täielik tühisus, vaid lepingu osaline tühisus muude tasude ja kokkuleppelise intressi osas ning seda ka üksnes olukorras, kus kokkulepitud intressimäär ületab seadusjärgset intressimäära. Kostja puhul ei pidanud hageja vajalikuks kostjalt täiendavalt konto väljavõtte küsimist, kuna laenutaotluses esitatud andmete automaatse analüüsi käigus kogutud teave oli hageja jaoks piisav.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Asjas on tõendatud, et kostja ei ole isiklikult hagejaga laenulepingut sõlminud ega ole olnud ka soovi laenusuhtesse pangaga astuda ehk laenu taotleda ja võtta. Kolmas isik on viinud kostja eksitusse. Samuti on kolmas isik, kasutades ära kostja terviseseisundist tulenenud abitut seisundit ja arusaamisvõimetust, petnud kostjalt välja PINkoodid. Sellise tegevusega asus kolmas isik kostja identiteeti kasutades kostja teadmata laenu taotlema ja hiljem ka hagejaga lepingulisse suhtesse. Laenulepingul on küll kostja digiallkiri, ent seda ei ole kostja andnud. Kostja ei ole tema nimel esindusõiguseta isiku sõlmitud lepingut heaks kiitnud, mistõttu tehing on tühine TsÜS § 129 lg 1 järgi. Hageja on rikkunud olulises osas vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 403 4 lg 1 tähenduses. Seda on maakohus põhjalikult ja piisavalt põhjendanud. Kostja ei tea, milliseid andmeid kolmas isik kostja kohta seoses laenutaotlusega pangale edastas. Esitatud andmed olid võltsitud ega vastanud tegelikkusele. Laenutaotluses olid täiesti valed kontaktandmed (elukoha aadress, e-post), samas hagejal olid kostja kohta õiged andmed olemas. Hageja ei ole laenu väljastamisel isikusamasust tuvastanud ehk ei ole tuvastanud, kellele laenu väljastab ning kas laenu saajaks on õige isik või mitte. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu sai võimalikuks see, et kolmas isik võttis teise isiku identiteeti kasutades esindusõiguseta teise isiku nimel laenu. Maakohus lahendas asja õigesti.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Kostja on 8. juulil 2024, 9. juulil 2024 ja 11. juulil 2024 esitanud ringkonnakohtule 30. novembri 2023. a töölepingu ülesütlemise avalduse, 7. mai 2024. a töövõime hindamise otsuse ja 29. novembri 2023. a tervisekontrolli otsuse. Ringkonnakohus keeldub nimetatud dokumentide asja juurde võtmisest, kuna kostja pole nende esitamist alles praeguses menetlusetapis põhjendanud, tegemist on hilinenult esitatud tõenditega ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist ka asjakohaste tõenditega, kuna kirjeldavad kostja tervislikku seisundist vaidlusalusest ajast hilisemal ajal (TsMS § 652 lg 4, § 238 lg 1). Kuna dokumendid esitati elektrooniliselt, puudub vajadus nende tagastamiseks.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud õigesti hagi rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt korrata. Arvestada tuleb samas ka allpool toodud ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
9.Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.1.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult järeldanud, et kuivõrd kostja ei ole andnud hagiavalduses viidatud lepingu tekkimise eelduseks olevat tahteavaldust, siis ei ole olemas hageja ja kostja vahelist kehtivat lepingut, mille alusel saaks hageja kostjalt laenusumma tagastamist nõuda. Riigikohus on oma hiljutises 12. juuni 2024. a lahendis selgitanud, et kolleegiumi varasemast praktikast tuleneb üksnes see, et kui hageja edastas ise enda Smart-ID koodid kolmandatele isikutele, peab hageja tõendama, et tema ise ei andnud lepingu sõlmimiseks tahteavaldust. Tsiviilasjas nr 2-16-124450 on kolleegium poolte tõendamiskoormuse jaotust selgitades märkinud, et hageja peab tõendama oma väiteid, et temalt peteti koodid välja ja lepingud sõlmis keegi teine (RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584/18, p 10; RKTKo 16.12.2019, 2-16124450/77, p 22). Riigikohus kordas 12. juuni 2024. a lahendis oma varasemat seisukohta, et juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise isikuna ja kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta esinduse sätteid. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (vt RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-135-16, p 16). Juhul, kui hagejalt peteti Smart-ID koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus hageja oleks koodid andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehingud. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et hagejal olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (vrd RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450/77, p-d 23 ja 24; RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584/18, p 11). Eeltoodut arvestades on asja lahendamise seisukohalt seega oluline tuvastada, kas kostjalt peteti Smart-ID koodid välja. Hageja on lähtunud sellest, et leping on kostja Smart-ID koode kasutades allkirjastatud, seega on tegemist kehtiva lepinguga. Samas on maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult tuvastanud ja maakohtus esitatud PPA tõenditega (dtl 108, dtl 211) tõendatud, et laenu on võtnud kostja nimel kolmas isik ning kostjalt on saadud Smart-ID koodid pettuse teel. PPA
14.detsembri 2021. a vastuskirja kohaselt on 12. novembril 2021 alustatud kriminaalasi KarS § 213 tunnustel selles, et 7. oktoobril 2021 on kannatanu Vitali Kolesnikovi nimelt Coop pangast võetud laen 6500 eurot ning edasi kantud Leedu arveldusarvele Carolinan Sofia Navarra Pescador nimelisele isikule. Kriminaalmenetluses on selgunud, et antud laenu on võtnud Vitali Kolesnikovi nimelt kolmas isik (dtl 108). PPA 6. märtsi 2023. a vastuskirja kohaselt on kriminaalasi alustatud KarS § 213 lg 1 (arvutikelmus) tunnustel. Muu hulgas on PPA vastuskirjas viidatud, et „uurimisversiooni järgi helistas V. Kolesnikovile pettur ja saades tema isikuandmed, sisenes tema panka, sõlmis väikelaenulepingu ning kui laen oli üle kantud V. Kolesnikovi kontole, kanti raha edasi välismaa kontole. Kriminaalasi on eeluurimise staadiumis ning hetkel ei ole teada, kes selle teo toime pani. Seoses sellega ei ole esitatud kellelegi kahtlustust. Antud kriminaalasjas kuriteo toimepanijat on keeruline tuvastada, kuna raha liigub välismaale ja sealt andmeid kätte saada on pea võimatu ning kedagi süüdi mõista on vähe tõenäoline.“ (dtl 211). Kuigi teo toimepanijat pole politseil õnnestunud tabada ja kellelegi kahtlustust pole esitatud, saab ringkonnakohtu hinnangul esitatud tõenditega lugeda tuvastatuks, et kostjalt peteti Smart-ID koodid välja. Nagu nähtub PPA kirjast, on antud kriminaalasjas kuriteo toimepanijat keeruline tuvastada, kuna raha liigub välismaale ja sealt andmeid kätte saada on pea võimatu ning kedagi süüdi mõista on
vähe tõenäoline (dtl 211). Samas on tuvastatud, et kostja nimel on laenu võtnud kolmas isik, mitte kostja. Lisaks nähtub asja materjalidest, et saadud summa on kantud kohe edasi Leedu arvelduskontole kolmandale isikule (Carolinan Sofia Navarra Pescadorile). Asja materjalidest (vt dtl 95–96) tuleneb lisaks, et kostja tervislik seisund oli selline, mis võimaldas kolmandatel isikutel temalt lihtsalt Smart-ID koodid välja petta. Kuna asjas on tuvastatud, et kostjalt saadi Smart-ID koodid pettuse teel, ei ole kostja andnud koode kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehinguid. Seega ei saa praegustel asjaoludel rääkida ka sellest, et kostjal olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus. Eeltoodut arvestades on maakohus põhjendatult järeldanud, et kostja nimel kolmanda isiku poolt tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine, kuna kostja ei ole tehingut heaks kiitnud.
9.2.Hageja on ekslikult viidanud TsÜS § 90 lg-le 1 ja § 94 lg-tele 1 ja 3, mis puudutavad tehingu tühistamist. Tühistada saab kehtivat tehingut. Praegusel juhul on maakohus tuvastanud, millega ringkonnakohus nõustub, et hageja ja kostja vahel ei ole kehtivat lepingut sõlmitud. Seega ei teki ka küsimust TsÜS § 90 lg 1 ja § 94 lg-te 1 ja 3 alusel tehingu tühistamisest või sellest, kas täidetud on tehingu tühistamist võimaldavad eeldused.
9.3.Nõustuda võib iseenesest selle hageja väitega, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa kogu lepingu tühisust. Samas on maakohus viidanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele peamiselt põhjendamaks, et selle kohustuse rikkumine võimaldas maakohtu hinnangul petturitel hagejalt raha saada ja hageja vastav süsteem on puudulik. Maakohus ei ole oma otsuses tuginenud sellele, et leping oleks tühine vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu. Maakohus on samas äärmiselt põhjalikult vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega seonduvat õiguslikku regulatsiooni ja asjaolusid käsitlenud, kuigi vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine pole praeguse asja lahendamise seisukohalt ringkonnakohtu hinnangul määrava tähendusega, kuna eespool on juba tuvastatud tehingu tühisus.
10.Lisaks märgib ringkonnakohus, et asjas ei nähtu ja hageja ei ole ka tuginenud sellele, et kostja oleks praegusel juhul laenusumma arvel alusetult rikastunud.
11.Eeltoodut arvestades on maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult jätnud hagi rahuldamata, mistõttu tuleb maakohtu otsus jätta muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
13.Tartu Maakohtu 7. novembri 2022. a määrusega anti kostjale menetlusabi advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) ja määrati kostjale tema esindamiseks tsiviilasja kohtumenetluses ja õigusdokumendi koostamiseks riigi õigusabi andmine hüvitamiskohustusega tingimusel, et riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamiskohustus on kostjal üksnes juhul, kui lahend kohtumenetluses tehakse menetlusabi saaja, s.o kostja kahjuks. Kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja 30. aprillil 2024 esitatud tasutaotluse alusel määras ringkonnakohus 9. augusti 2024. a määrusega kindlaks riigieelarvest makstava tasu suuruseks 131 eurot 76 senti (koos käibemaksuga) (dtl 315–316). TsMS § 190 lg 5 kohaselt, kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse
võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb hagejalt välja mõista riigi tuludesse riigi õigusabi tasu ja kulude katteks 131 eurot 76 senti (koos käibemaksuga) ja viivis menetluskulult (131 eurot 76 senti) VÕS § 113 lg 1 järgi alates käesoleva määruse jõustumisel osamaksete mittetasumisest kuni täitmiseni Eesti Vabariigi kasuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.