F.N (F.N) hagi Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali vastu kohustuse täitmisele kohustamise, alternatiivselt kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.03.2024 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1375,80 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu 25.03.2024 apellatsioonkaebus (täpsustatud 29.04.2024)
Menetlusosalised ja nende Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): F.N esindajad lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik (e-post:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Compensa Vienna Insurance Group ADB, Eesti filiaali kaudu (registrikood 12970620, aadress XXX), lepinguline esindaja V.B (epost:XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 15.03.2024 otsus tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, poolte menetluskulud jätta hageja kanda.
2.Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali apellatsioonkaebus rahuldada.
3.1.Jätta rahuldamata F.N (F.N) hagi Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali vastu kohustuse täitmisele kohustamise, alternatiivselt kahju hüvitamise nõudes 3.2.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta F.N kanda.
4.Keelduda asja menetluse juurde kostja apellatsioonkaebusele lisatud tõendite juurdevõtmisest. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hageja nõue ja selle põhjendused 1.Hagiavalduse kohaselt ostis hageja OÜ-lt Ideal Auto 2019. a novembris sõiduki Škoda Kodiaq XXXXXX (VIN koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX). Koos sõiduki ostmisega pakkus OÜ Ideal Auto hagejale võimalust pikendada sõiduki tehasegarantiid alates tootjagarantii lõppemisest 24 kuu võrra, s.o perioodiks 10. augustist 2021 kuni 09. augustini 2023 või kuni läbisõiduni 150 000 km, sõltuvalt sellest kumb eelnimetatud tingimustest saabub varem. Hageja oli sellega nõus ning sõlmis OÜ-ga Ideal Auto 11. novembril 2019 sõiduki garantiikindlustuse, mille kohta väljastati kindlustussertifikaat numbriga EE1900025. Hageja maksis selle eest 1167 eurot.
2.Garantiikindlustuse sõlmimise tulemusena sai OÜ Ideal Auto kindlustusvõtjaks ning hageja kindlustatud isikuks. Sõiduki garantiikindlustuse tingimuste p 1.1 kohaselt on kindlustusandjaks kostja, kelle esindajaks lepingu p 1.2 kohaselt oli Warranty Insurance OÜ. 2023. aasta alguses hakkas auto parempoolne esituli niiskust koguma. Esitule sisse kogunenud niiskus ei kuivanud ära ka pikemate sõitudega. Asjaolu, et auto esituli on vigane ega vasta sõiduki tehnilistele nõuetele, leidis esmakordselt ametlikult kinnitust 13. märtsil 2023 sõiduki korralisel tehnoülevaatusel, kus tuvastati, et auto laterna seisukord on halvenenud. Eeltoodut kinnitas 10. aprillil 2023 Škoda Tallinna margiesindus Auto 100 Tallinn AS, kus sõidukile tehti korraline tehnohooldus. Auto 100 Tallinn AS hinnangul kogub sõiduki parempoolne esituli ebamõistlikus koguses niiskust ning võib seetõttu igal hetkel rikki minna. Auto 100 Tallinn AS soovitas hagejal sõiduki esituli välja vahetada.
4.Auto 100 Tallinn AS tehtud hinnapakkumise nr 4147104 kohaselt läheks auto esitule vahetamine maksma 1206,45 eurot. Hageja teavitas kostja esindajat Warranty Insurance OÜ-d kindlustusjuhtumist esmakordselt 10. aprillil 2023. Warranty Insurance OÜ edastas hageja kahjuteate 11. aprillil 2023 Extendo Insurance OÜ-le, kuigi lepingu p 1.2. kohaselt oli kostja kui kindlustusandja esindaja Warranty Insurance OÜ.
5.Extendo Insurance OÜ vastas hageja kahjuteatele 12. aprillil 2023, paludes sõiduki parempoolsest esitulest pilte, mille hageja saatis. Kuigi lepingu p 9.5. kohaselt peab kindlustusandja tegema kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse hiljemalt 3 tööpäeva jooksul alates kõigi nõutavate dokumentide saamisest ning kahju suuruse ja tekkimise asjaolude kindlaks tegemisest, ei saanud hageja Extendo Insurance OÜ-lt kindlustusjuhtumi kohta 2 kuud informatsiooni. 2(11)
6.Seetõttu pöördus hageja 08. juunil 2023 Extendo Insurance OÜ poole lõpliku otsuse saamiseks. Extendo Insurance OÜ selgitas hagejale, et neil ei ole võimalik lõplikku otsust teha, kuna hageja ei ole järginud kahjukäsitluse protsessi. Hageja pöördus sõidukiga Auto 100 Tallinn AS poole, kuid oleks pidanud pöörduma kas SKO Motors OÜ või Moller Auto Ülemiste poole. Hageja pidas seda ebaõigeks, sest Auto 100 Tallinn AS on samuti üks Škoda volitatud edasimüüjatest.
7.Kuna kahjujuhtum on tekkinud sõiduki garantiikindlustuse kehtivuse ajal ning hageja on järginud kõiki kahjujuhtumi fikseerimise protseduurilisi reegleid, on hagejal õigus nõuda, et kostja hüvitaks talle tekkinud kahju ning kostjal on kohustus nimetatud hüvitis hagejale välja maksta. 21. juunil 2023 pöördus hageja nõudeavaldusega kostja poole. Kostja avaldusele ei vastanud. 8. Ideal Auto OÜ ning kostja on sõlminud kindlustuslepingu VÕS § 422 lg 1 kohaselt. Vastavalt VÕS § 424 lg 1 ning VÕS § 425 lg 1 on kindlustuslepinguga kindlustatud isikuks hageja. Hageja viitas VÕS § 463 lõikele 1. Hagejal on õigus nõuda kindlustuslepingu täitmist. Hageja viitas VÕS § 476 lõikele 1 ja VÕS § 423 lõikele 1.
9.Vastavalt lepingu punktile 3.1. on sõiduki garantiikindlustusega kaitstud kindlustatud eseme ootamatu ja ettenägematu tehniline rike, mille põhjuseks on tootmisdefekt, mis esineb eseme tavapärase kasutamise käigus ning mille osas ei kuulu kahju hüvitamisele tootja poolt antud garantii (s.h. laiendatud garantii) või müügigarantii alusel ja/või kui vastav kahju hüvitamine pole välistatud kindlustuslepingu tingimuste p-s 4. Käesoleval juhul on tegemist just sellise olukorraga. See, et sõiduki parempoolse esitule sisse koguneb niiskus, mis ei kuiva ka pikemate sõitude tegemisel, ning tuli läheb vett täis, on tekkinud täiesti ootamatult ning sõiduki tavapärase kasutamise käigus. Seega on toimunud kindlustusjuhtum. Ei esine mitte ühtegi lepingu p-s 5 sätestatud asjaoludest, mis välistaks kostja kas osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest. Samuti ei esine mitte ühtegi lepingu p-s 4 nimetatud välistavat asjaolu.
10.Hageja viitas VÕS § 127 lõikele 1 ja § 132 lõikele 3. Auto 100 Tallinn AS hinnapakkumise nr 4147104 kohaselt maksab sõiduki esitule väljavahetamine 1206,45 eurot. Tegu on kahjuga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja viitas VÕS § 476 lõikele 3. Lepingu p
3.1.kohaselt ei maksa kindlustusandja sõidukigarantii kindlustusjuhtumi korral kunagi rahalist hüvitist, vaid hüvitamise viisiks on kindlustatud eseme taastamine (kindlustusandja poolt valitud teenuse osutaja kaudu) või asendamine. Seega tuleb kostjal kas sõiduki esituli ise ära vahetada või teeb seda hageja ning kostjal on kohustus hüvitada sõiduki esitule välja vahetamisega tekkinud kulutused. 11.Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1 ja § 82 lõikele 2. Lepingu p 9.5. kohaselt pidi kindlustusandja tegema kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse hiljemalt 3 tööpäeva jooksul alates kõigi nõutavate dokumentide saamisest ning kahju suuruse ja tekkimise asjaolude kindlaks tegemisest. Hageja teavitas kostjat kindlustusjuhtumist 10. aprillil 2023. Koos kahjuteatega edastas hageja kostjale Auto 100 Tallinn AS hinnapakkumise nr 4147104. Seega olid kostjal olemas kõik dokumendid, et kindlustusjuhtum lahendada. Lähtudes eeltoodust oli kostja kohustatud hiljemalt 13. aprilliks 2023 kahju hüvitamise otsuse tegema.
12.Kuna kohustus muutus sissenõutavaks 14. aprillil 2023, arvestab hageja viivist eelnimetatud kuupäevast. Hagiavalduse esitamise hetkel 28. augustil 2023 kostja võlgnetava viivise summa 50,08 eurot. Hageja viitas TsMS §-le 367 ja palus kostjalt välja mõista viivise alates hagi esitamisest kuni nõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.
13.Lõppastmes palus hageja kohustada kostjat asendama hagejale kuuluva sõiduki Škoda Kodiaq numbrimärgiga XXXXXX parempoolne esituli uue esitulega. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 1206,45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 50,08 3(11)
eurot ja sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras 1206,45 eurolt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.
14.Menetluskuludena palus hageja mõista kostjalt välja riigilõivu 280 eurot ja kulu õigusabile 658 eurot koos käibemaksuga. Kokku palus hageja kostjalt menetluskuludena välja mõista 938 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi hinnaga 140 eurot tunnis 3 h 55 minuti ulatuses. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Kostja vastus
15.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et hageja peab tõendama kindlustusjuhtumi toimumise. Lepingu punkti 3.1 järgi peab hageja tõendama, et sõiduki tehnilise rikke põhjuseks oli tootmisdefekt, kuid seda ei ole hageja teinud. Škoda esinduse Auto100 töötaja Marko Mäesalu kinnitas, et esituld sõidukil maha ei võetud ning seetõttu ei oska Auto100 öelda põhjust, miks vaidlusaluse sõiduki esitulesse niiskus tekib. Põhjuseks võis esinduse seisukohast olla väline vigastus, pragu esitule korpuses, tootmisdefekt, vmt. Kindlustuslepingust tulenevalt on kindlustusjuhtumina vaadeldav üksnes selline juhtum, kus sõiduki tehniline rike on tekkinud tootmisdefekti tõttu. 16.Hageja rikkus koostöökohustust. Vastavalt kindlustuslepingu osaks olevale kindlustussertifikaadile nr EE1900025 tuli kahjujuhtumi toimumisel pöörduda esimesel võimalusel Ideal Auto OÜ poole. Hageja rikkus seda lepingutingimust. Vastavalt tingimuste punktile 1.2 oli kostja esindajaks kahjukäsitlusprotsessis Warranty Insurance OÜ, kes suunas hageja kas Ideal Auto OÜ, Moller Auto või SKO Motors OÜ poole, et tuvastada kahju tekkimise tehniline põhjus. Hageja ei täitnud Warranty Insurance OÜ juhist.
17.Kostja viitas VÕS § 448 lõikele 2. Hageja ei näidanud sõidukit kindlustussertifikaadil märgitud ettevõttele Ideal Auto OÜ-le ega kindlustusandja esindaja pakutud ettevõtetele Moller Auto või SKO Motors OÜ. Sellest tulenevalt ei ole kindlustusandjal olnud võimalik teha kindlaks kindlustuslepingust tuleneda võivat täitmise kohustust ehk kindlustusjuhtumi toimumist. Samuti ei ole Auto100 tuvastanud sõiduki esitule vigastust ega selle tekkepõhjust. Hageja pahatahtlik käitumine on võtnud kindlustusandjalt võimaluse tuvastada kindlustusjuhtumi toimumist. Hageja on eiranud kindlustusandja esindaja juhiseid tahtlikult, kuivõrd puudub mistahes mõistlik põhjendatus, miks hageja ei ole soostunud oma sõidukit ette näitama kindlustuslepinguga kokkulepitud ettevõtte juures või kindlustusandja esindaja alternatiivselt pakutud ettevõtete juures. Kostja vabanes kahju hüvitamise kohustusest VÕS § 449 lg 2 alusel.
18.Hageja esitatud arve ei tõenda kahju tekkimist. Arve tõendab sellel kajastatud töö eeldatavat maksumust, mitte kahju tekkimist. Auto100 töötaja Marko Mäesalu e-kirjast tuleneb, et sõiduki tuli on ventilatsiooni avadega ning see võib ajapikku ise ära kuivada. Sellisel juhul on nii kindlustusjuhtumi toimumine kui kahju tekkimine küsitav.
19.Hagejal puudub õigus esitada kostja vastu rahalise kohutuse täitmise nõuet. Tingimuste punkti 3.1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kindlustusjuhtumi toimumisel kindlustatud eseme taastamist kindlustusandja valitud töökojas. Seega seisneb kostja kohustus kahjustatud sõiduki taastamise korraldamises ehk oma sisult on tingimuste punktis 3.1 sätestatud kohustuse näol tegemist VÕS § 108 lõikest 2 tuleneva kohustusega. Hageja saab esitada üksnes kindlustuslepinguga kokkulepitud kohustuse täitmise nõude. Kuivõrd kostja ei ole olnud rahalise kohustuse täitmisega viivituses, ei saa hageja esitada viivisenõuet VÕS § 113 lg 1 alusel.
4(11)
20.Kindlustuslepingu tingimuste punkt 10.1 kohaldub Eesti Vabariigis juhtunud kindlustusjuhtumitele, kuid kindlustussertifikaadil märgitu „kahjujuhtumist teatamise“ osa, mis puudutab kulude hüvitamist kindlustatud isikule, kohaldub üksnes välismaal tekkinud kindlustusjuhtumitele. Välismaal ei ole kindlustatud isikutel võimalik pöörduda kindlustusvõtja (Ideal Auto OÜ) poole, mistõttu võib kindlustatud isik välismaal ise tehnilise rikke põhjuse spetsialistide abiga kindlaks teha ja kanda selle kõrvaldamise kulud. Kui sõiduki tehniline rike on vaadeldav kindlustusjuhtumina, siis on kindlustatud isikul õigus saada rahalist hüvitist vastavalt kindlustusvõtja (Ideal Auto OÜ) hinnakirjale.
21.Kostja arvates võiks sõlmida kompromissi selliselt, et hageja näitab oma sõiduki ette Ideal Auto OÜ-s ehk täidab kindlustuslepingust tuleneva kohustuse. Kui leiab tuvastamist, et sõiduki esituli on defektne tootjast tingitud asjaoludel, likvideerib kostja kahjustuse. Kohtukulud jääksid poolte endi kanda. Sisuliselt toimub kahju käsitlusprotsess kohtu kaudu. Kostja on palunud Ideal Auto OÜ-l anda hinnang kahju võimaliku suuruse kohta ning hinnangu järgi on kahju suuruseks 981,64 eurot. Maakohtu otsus
22.Maakohus rahuldas hagi, kohustas Compensa Vienna Insurance Group ADB Eesti filiaali kaudu asendama sõiduki Škoda Kodiaq numbrimärgiga XXXXXX parempoolne esituli uue esitulega, menetluskulud jättis kostja kanda. 23.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja teavitas kostjat kindlustusjuhtumi toimumisest õigeaegselt. 10.04.2023 saatis hageja aadressile XXX e-kirja (dtl 16-18), milles teatas, et pärast korralist hooldust diagnoosis margiesindus Auto 100 AS vigase parempoolse esitule. Esinduse hinnangul kogus parempoolne esituli ebamõistlikus koguses niiskust ja võis seetõttu rikki minna. Esindus soovitas tule vahetada. Vastuseks paluti hagejal saata fotod esitulest. Hageja edastas fotod (dtl 19).
24.Kahjujuhtumi ja kahju kindlakstegemise kohustus on kindlustusandjal. Vaidlus puudub selle üle, et kostja kindlustusandjana kindlustusjuhtumit kindlaks ei teinud ega hinnanud kahju suurust. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus kostja väitega, et hageja oleks pidanud nõude rahuldamise eeldusena tõendama kindlustusjuhtumi toimumise ja kahju suuruse. Sellise väite esitamine kohtumenetluses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.
25.Asjas esitatud tõenditest nähtub, et sõiduki tehnoülevaatusel (dtl 60) tuvastati seisuga 13.03.2023, et laterna seisukord on halvenenud. Auto 110 Tallinn AS pakkumise nr 4147104 kohaselt kulub esitule vahetamisele ning sellega seotud töödele 1 206,45 eurot (dtl 15). Sõiduki margiesinduse töötaja Marko Mäetalu kinnitas oma e-kirjas (dtl 40-41), et hageja sõiduk käis 10.04.2023 Auto 100 Tallinn AS-s korralises hoolduses. Esituld sõidukilt maha ei võetud ega tuvastatud niiskuse põhjust. Küll aga järeldub e-kirjast, et esitulel esines niiskuse probleem. Marko Mäetalu e-kirjas on selgitatud, et selle sõiduki LED tuli on ventilatsiooni avadega ehk tule klaasi ja korpuse vahel ringleb õhk, et temperatuuride vahest tekkinud üleliigne niiskus saaks väljuda. E-kirjas on leitud, et sellise niiskustasemega tule puhul on üldjuhul tegemist defektse tulega. Teoreetiliselt pidas Marko Mäetalu samas võimalikuks, et ventilatsiooni avad lähevad umbe ning võivad ka iseenesest uuesti lahti minna, mille tulemusena kuivab tuli seest ära. Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendatud, et sõiduki esitulel esines defekt. Vaidlus puudub ning asjas esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja pöördus kostja kahjukäsitleja poole ja teatas kindlustusjuhtumist koheselt 10.04.2023. Vastuseks palus kahjukäsitleja saata sõidukist fotod, mida hageja tegi.
26.Kaks kuud pärast kostja poole pöördumist soovis hageja saada selgitust, millises seisus on kahju käsitlemine. Hageja palus otsust tema avalduse osas, sest ta oli saatnud kahju käsitlusele 5(11)
viimase nõutud fotod. Vastuseks teatas kahju käsitleja, et kuna hageja ise rohkem ei pöördunud, eeldati probleemi lahenemist. Alles siis teatas kostja esindaja, et hageja peab pöörduma Ideal Auto, SKO Motorsi või Moller Ülemiste poole (dtl 19). Hagejale ei selgitatud, millised tagajärjed on sellel, kui ta viidatud ettevõtete poole ei pöördu. Kindlustustingimustest ei tulenenud kindlustusvõtja või kindlustatud isiku kohustust pöörduda nimelt nende isikute poole.
27.Hageja ja kostja kahjukäsitleja e-kirjadest juunis 2023 (dtl 44-45) nähtub, et hageja pidas asjakohatuks kahjukäsitleja väidet tulede kuivamise kohta suvel. Hageja leidis, et tema kui kliendi järelpäringute sagedus ei saanud olla kahjukäsitluse tempot määravaks teguriks. Hageja ei keeldunud minemast kostja soovitud ettevõtete poole, kuid ei pidanud võimalikuks kostjaga vaidlust jätkata.
28.Kostja kahjukäsitleja on seejärel leidnud enda 14.09.2023 e-kirjas (dtl 40), et vesi pidi tule sisse sattuma survepesuriga autot pestes, kuid sellisel juhul kuivab tuli tavaliselt ise ära. Ekirjast ei nähtu, millistele faktilistele andmetele tuginedes on arvamust avaldatud ja milline pädevus on e-kirja saatjal. 05.09.2023 e-kirjas selgitas kostja kahjukäsitleja täiendavalt, et ta palus pärast fotode saatmist minna hagejal kahju kindlakstegemiseks Ideal Auto või Moller ja SKO Motorsi juurde, millest hageja keeldus (dtl 42). 21.06.2023 saatis hageja esindaja kostjale nõudeavalduse kahju hüvitamiseks (dtl 21-23), milles palus kindlustusandjal vastata hiljemalt 30.06.2023. Kostja pöördumisele ei vastanud.
29.Hageja esitas kohtule ka tõendid selle kohta, et vee sattumine esituledesse on Škoda Kodiaq sõidukite tüüpviga (dtl 61-65). Tõenditest nähtub, et sõidukite esituled olid udused sinna sattunud niiskuse tõttu. Foorumis avaldasid sõidukite omanikud, et vastavat tüüpi sõidukite esituledesse satub sageli vesi, mis sealt ei kao ja muudab tuled udusteks.
30.Kohus leiab asjas esitatud tõendite alusel, et kostja ei teostanud seaduses ettenähtud aja jooksul kahjukäsitluse toiminguid, millest tulenevalt on hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Alusetud on kostja etteheited, et hageja ei võimaldanud kostjal teostada kahjukäsitlust. Asjas kogutud tõendite pinnalt ei reageerinud kostja hageja pöördumistele. Hea usu põhimõttega on vastuolus kostja kohtumenetluses esitatud väide, et hageja ei ole tõendanud kindlustusjuhtumi toimumist. Kohtule esitatud tõenditega on hageja väited tõendatud. Kostja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber hageja väite, et tegu oli sõiduki tule tootmisdefektiga. Kostja väited on jäänud spekulatiivseteks, mistõttu ei oma tähtsust see, milliseid toiminguid oleks Ideal Auto OÜ teinud, kui hageja oleks sõiduki sinna viinud (dtl 79) või milline on kostja hinnangul tule vahetamise rahaline kulu (dtl 77-84).
31.VÕS § 450 lg 1 sätestab, et kindlustusandja lepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaks- määramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Samas tuleneb VÕS § 450 lõikest 2, et kindlustusandja lepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks, sõltumata VÕS § 450 lõikes 1 sätestatust, kui kindlustusvõtja nõuab kahe kuu möödumisel kindlustusandjale kindlustusjuhtumist teatamisest kindlustusandjalt selgitust, mis põhjusel täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud veel lõpetatud ei ole, ja kindlustusandja sellele järelepärimisele ühe kuu jooksul ei vasta. Hageja nõudis kahe kuu möödumisel kostjalt selgitust, kuid kostja hageja pöördumisele ei vastanud. Seega on kostja kui kindlustusandja kohustus muutunud sissenõutavaks.
32.Esmalt leiab kohus, et kindlustuslepingust ei tulenenud kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kohustust pöörduda nimelt nende ettevõtete poole, kelle poole pöördumist kostja hagejalt pärast kindlustusjuhtumi toimumist nõudis. Kui selline kohustus oleks tulenenud kindlustuslepingust, oleks kostja pidanud põhistama ja tõendama, et hageja rikkus kohustust 6(11)
kas tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kas või millist mõju oleks see omanud kindlustusjuhtumi kindlakstegemisele või kindlustusandja täitmise ulatusele. Kostja ei ole neid asjaolusid välja toonud ega tõendanud, mistõttu ei saa kostja hageja koostöökohustuse rikkumisele tugineda isegi siis, kui hagejal oleks olnud lepingu järgi kohustus, mille täitmata jätmist kostja ette heitis.
33.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole tõendanud ühtegi asjaolu, mis välistaks tema kui kindlustusandja kohustuse täitmise kindlustuslepingu alusel. Esmase alternatiivse nõudena palus hageja kohustada kostjat asendama sõiduki Škoda Kodiaq numbrimärgiga XXXXXX parempoolne esituli uue esitulega. Kohus rahuldab hageja esimese alternatiivse nõude ja kohustab kostjat asendama sõiduki Škoda Kodiaq numbrimärgiga XXXXXX parempoolne esituli uue esitulega. Kuna kohus rahuldab esimese alternatiivse nõude, ei pea kohus põhjendama teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist. Kostja apellatsioonkaebus
34.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kindlustusjuhtumi toimumist kui kindlustushüvitise maksmise aluseks olevat asjaolu peab tõendama TsMS § 230 tulenevalt kindlustusvõtja. Sama põhimõte tuleneb sõiduki garantiikindlustuse tingimuste 1/2021 punktist 8.8. Antud juhul ei ole kindlustuvõtja seadusest ega kindlustuslepingust tulenevat tõendamiskohustust täitnud, mistõttu ei ole kindlustusjuhtumi toimumine tõendamist leidnud.
35.Škoda margiesindus Auto 100 Tallinn AS ei ole tuvastanud, et kõnealuse sõiduki esitule niiskuse probleem on seotud tootmisdefektiga. Seega ei ole hageja tõendanud põhilist vaidluse eset - kindlustusjuhtumi toimumist, mis annaks talle õiguse kindlustuslepingu täitmisele. Kohus leidis, et kuivõrd hageja esitas Škoda foorumi väljavõtte, mille kohaselt on vee sattumine Škoda Kodiaqi tüüpviga, siis on kindlustusjuhtumi toimumine tõendamist leidnud. 36. Apellant on arvamusel, et üldiselt üksikule järeldusotsust ei ole võimalik antud juhul teha, kuivõrd tuvastada oleks vaja põhjuslik seos kindlustatud sõiduki esitulel esineva probleemi ja tootmisdefekti vahel. Põhjuslikku seost ei ole võimalik tuvastada analoogia korras. Samuti räägivad Škoda kasutajad foorumis oma kogemustest. Kogemustele tuginedes ei ole võimalik tuvastada tootmisdefekti. Tegemist on hüpoteesiga, mille eeldused on seadusest tulenevate reeglite (TsMS § 230) alusel tõendamata. Apellant on seisukohal, et tootmisdefekti on võimeline tuvastama ainult margiesindus või riiklikult tunnustatud ekspert, kellel on selleks vajaminevad eriteatmised.
37.Asjakohatu on kohtu etteheide, et kindlustusandja ei ole esitanud tõendit, et antud kahjustuse näol ei ole tegemist tootmisdefektiga, kuivõrd kindlustusandja ei ole ise ega läbi koostööpartneri sõidukit kunagi näinud ega saanud seetõttu sõiduki esitule probleemi tekkepõhjust tuvastada. Eeltoodust tulenevalt on kohus valesti jaganud tõendamiskoormist ning pannud kostjale negatiivse asjaolu tõendamise kohustuse.
38.Hageja ei ole nõudnud kostjalt alternatiivselt kindlustuslepingu täitmist VÕS § 450 lg 2 alusel. Seega on nimetatud seaduse sätte kohaldamine kohtu poolt tulnud kostjale üllatuslikult. Samuti ei ole kohus viidanud, milliste tõendite alusel on ta VÕS § 450 lg 2 kohaldamiseni jõudnud. Kuivõrd kohus on jätnud selgitamiskohustuse selles osas täitmata, siis on kostjal võimalik esitada TsMS § 633 lg 5 alusel uued tõendid, mis kinnitavad, et VÕS § 450 lg 2 kohaldamiseks eeldused puuduvad. Kostja märgib, et hageja teavitas 10.04.2023 kindlustusandja esindajat kahju toimumisest. Sellele on kirjale on vastatud 12.04.2023. Järgnevalt on hageja esitanud päringu 08.06.2023, millele on kostja esindaja vastanud 09.06.2023. Seega ei ole VÕS § 450 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud ning kohus on VÕS 7(11)
§ 450 lg 2 kohaldamisel rikkunud materiaalõiguslikke norme, mis on toonud kaasa ebaõige lahendi. 39. Kohus on ebaõigesti leidnud, et hageja ei ole rikkunud koostöökohustust ning samuti seda, et koostöökohustuse rikkumisele tuginemine nõuab kindlustusandjalt eelnevalt juriidilistest tagajärgedest teavitamist. Koostöökohustus tuleneb nii kindlustuslepingu tingimustest kui imperatiivselt seadusest (VÕS §-st 448). Sõiduki garantiikindlustuse tingimuste 1/2021 punktidest 8.6-8.8 tuleneb, et kindlustusvõtja on kohustatud sõiduki kindlustusandjale kindlustusjuhtumi järgses seisus ette näitama, abistama kindlustusandjat kahjukäsitluseks vajalike asjaolude väljaselgitamisel ja asjakohaste tõendite kogumisel ning esitama dokumente kahju tekkepõhjuste kohta.
40.Antud juhul on hagivastuse lisaga nr 2 tõendamist leidnud, et kindlustusandja esindaja pakkus hagejale välja, et ta näitaks sõiduki ette Ideal Auto OÜ-s, Møller Auto Tallinn OÜ-s või SKO Motors OÜ-s, kuid hageja sellest palvest keeldus.
41.Kui kindlustusvõtja keeldub põhjendamatult koostöökohustuse täitmisest, siis on võimalik kindlustusandjal kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmisest keelduda VÕS § 449 lg 2 alusel. Seadusest endast ega selle kommentaaridest ei tulene, et nimetatud paragrahvid kohalduvad ainult siis, kui kindlustusandja teavitab kindlustusvõtjat tema tegude võimalikest juriidilistest tagajärgedest. Seega ei ole kohus korrektselt kohaldanud seadust, kuivõrd seaduse kohaldamine ei eelda eelnevalt kindlustusvõtjale hoiatuse esitamist. Samuti ei oleks kostja saanudki hoiatada hagejat, kuivõrd ta ei osanud ette näha, et hageja keeldub kostja korralduste täitmisest ning pöördub oma nõudega kohtu poole. Kostja tahab selgituseks märkida, et antud juhul ei taha kostja väita, et Auto 100 Tallinn AS, kelle poole hageja esmalt pöördus on ebausaldusväärne või muul põhjusel vale ettevõte. Probleem on selles, et Auto 100 Tallinn AS ei tuvastanud esitule niiskuse põhjust ja esituld ei võetud lahti, kuna selle eest oleks pidanud maksma hageja, mida ta teha ei tahtnud. Auto 100 Tallinn AS-i minek oli hageja enda initsiatiiv, mis oli eelnevalt kostjaga kooskõlastamata jäänud. Kostja saab aru, et hageja ei soovinud Auto 100 Tallinn AS-ilt esitule defekteerimist, kuivõrd defekteerimise kulu oleks jäänud esialgu hageja kanda.
42.Kostja soovib selgitada, et tõepoolest jäävad tõendamise kulud VÕS § 90 alusel esialgselt hageja kanda, kuid kui defekteerimise käigus oleks leidnud tuvastamist, et sõiduki esitule probleem on seotud kindlustusjuhtumiga, siis kuuluksid ka defekteerimise kulud VÕS § 491 alusel hüvitamisele. Vastus apellatsioonkaebusele
43.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
44.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja tühistatud osas teha uus lahend, millega hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. 45.Asja materjalidest nähtub, et: 1) Hageja ostis OÜ-lt Ideal Auto 2019. a novembris sõiduki Škoda Kodiaq XXXXXX (VIN koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX). 2) Hageja sõlmis OÜ-ga Ideal Auto 11.11.2019 sõiduki garantiikindlustuse, millega pikendati tehasegarantiid perioodiks 10. augustist 2021 kuni 09. augustini 2023 või kuni läbisõiduni 150 000 km. 3) Sõiduki garantiikindlustuse tingimuste p 1.1 kohaselt on kindlustusandjaks kostja, kelle esindajaks lepingu p 1.2 kohaselt oli Warranty Insurance OÜ.
8(11)
4)Vastavalt lepingu punktile 3.1. on sõiduki garantiikindlustusega kaitstud kindlustatud eseme ootamatu ja ettenägematu tehniline rike, mille põhjuseks on tootmisdefekt, mis esineb eseme tavapärase kasutamise käigus ning mille osas ei kuulu kahju hüvitamisele tootja poolt antud garantii (s.h. laiendatud garantii) või müügigarantii alusel ja/või kui vastav kahju hüvitamine pole välistatud kindlustuslepingu tingimuste p-s 4. 5)13. märtsil 2023 sõiduki korralisel tehnoülevaatusel tuvastati, et auto esituli ei vasta nõuetele. 6)Eeltoodut kinnitas 10. aprillil 2023 Škoda Tallinna margiesindus Auto 100 Tallinn AS, kus sõidukile tehti korraline tehnohooldus. 7)Auto 100 Tallinn AS hinnangul kogub sõiduki parempoolne esituli ebamõistlikus koguses niiskust ning võib seetõttu igal hetkel rikki minna. Auto 100 Tallinn AS soovitas hagejal sõiduki esituli välja vahetada. 8)Auto 100 Tallinn AS tehtud hinnapakkumise nr 4147104 kohaselt läheks auto esitule vahetamine maksma 1206,45 eurot. 9)Hageja teavitas kindlustusjuhtumist 10. aprillil 2023. 10)Warranty Insurance OÜ edastas hageja kahjuteate 11. aprillil 2023 Extendo Insurance OÜle, kuigi lepingu p 1.2. kohaselt oli kostja kui kindlustusandja esindaja Warranty Insurance OÜ. 11) Extendo Insurance OÜ vastas hageja kahjuteatele 12. aprillil 2023, paludes sõiduki parempoolsest esitulest pilte, mille hageja saatis. 12)Hageja pöördus 08. juunil 2023 Extendo Insurance OÜ poole lõpliku otsuse saamiseks. 13)Extendo Insurance OÜ vastas 09.06.2023 hagejale, et neil ei ole võimalik lõplikku otsust teha, kuna hageja ei ole järginud kahjukäsitluse protsessi. Hageja pöördus sõidukiga Auto 100 Tallinn AS poole, kuid oleks pidanud pöörduma kas SKO Motors OÜ või Moller Auto Ülemiste poole. 10)Hageja pöördus 21.06.2023 nõudeavaldusega kostja poole, kuid kostja avaldusele ei vastanud. 11)28.08.2023 pöördus hageja kohtusse.
46.Poolte vahel oli maakohtus vaidlus mh selle üle, kas 11.11.2019 sõiduki garantiikindlustuse lepingule kohalduvad garantiilepingu või kindlustuslepingu sätted, sest hageja on erinevates menetlusdokumentides tuginenud mõlemale regulatsioonile. Kostja seisukoha järgi oli tegemist kindlustuslepinguga.
47.Maakohus kohaldatavat õigust pooltele ei selgitanud, kuid tõi esile pooltele saadetud kirjas, et mõlemad pooled peavad tõendama oma väiteid. Maakohtu otsusest nähtuvalt on 11.11.2019 sõiduki garantiikindlustuse leping kindlustusleping ning apellatsioonimenetluses selle üle enam ei vaielda. Seega puudub poolte vahel vaidlus ka selles, et hageja kohustus oli tõendada kindlustusjuhtumi saabumine. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti selle, et 11.11.2019 sõiduki garantiikindlustuse leping on oma olemuselt kindlustusleping. Õige on küll hageja poolt maakohtus avaldatu, et pakkumine lepingu sõlmimiseks ning lepingu pealkiri on lepingu sisuga võrreldes mõnevõrra eksitav, kuid kuna lepingu sisust tulenevalt määrati kindlaks nii kindlustusandja, -võtja kui kindlustatud isik, nende õigused ja kohustused, siis tuvastas maakohus lõppkokkuvõttes põhjendatult selle, et 11.11.2019 lepingule kohalduvad kindlustuslepingut reguleerivad sätted. Ringkonnakohus peab vajalikuks siinkohal esile tuua ka asjaolu, et käesolevas vaidluses ei ole lõpptulemusena olulist erinevust selles, kas kvalifitseerida 11.11.2019 leping garantii- või kindlustuslepinguks, sest nende funktsionaalsus on sarnane – kindlustada teatud konkreetse riski saabumine ning kuna lepingu p 8.8 järgi oli hageja kohustus esitada dokumendid kahju tekkepõhjuste kohta, siis oli ka tõendamiskoormise jaotus sarnane kindlustuslepingut reguleerivate sätetega.
9(11)
48.Apellatsioonimenetluse keskseks vaidlusküsimuseks on see, kas hageja tõendas kindlustusjuhtumi saabumise. Maakohtu otsusest võib aru saada nii, et hageja täitis oma tõendamiskoormise. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Nõustuda tuleb maakohtuga küll selles, et Auto 100 Tallinn AS poolt tuvastati hageja sõidukil defektne esituli ning see leidis tõendamist MM kirjaga (dtlk 40-41), kuid maakohus on jätnud tähelepanuta, et sõlmitud garantiikindlustuse lepingu p.3.1. kohaselt sai kindlustusjuhtumiks olla vaid tootmisdefekt, mille olemasolu M kirjast ei selgu. Kuna Auto 100 Tallinn AS ei tuvastanud tule defektsuse põhjust, sh tootmisdefekti olemasolu, sest tule defektsuse põhjuse tuvastamiseks tulnuks esituli eemaldada, siis ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik MM kirjaga tuvastada kindlustusjuhtumi saabumist. Hageja esitas asjas ka foorumi väljavõtte, milles tuuakse esile, et uduste esituledega on probleeme olnud ka teistel Škoda Kodiaq kasutajatel, kuid ringkonnakohtu arvates ei ole nimatatud tõend siiski piisav, et tuvastada konkreetsel sõidukil, st hageja sõidukil, tootmisdefekti olemasolu ja sellega ka kindlustusjuhtumi saabumine. Selle asjaolu tuvastamine foorumi väljavõttega välistab juba MM kirjas sisalduv, mille järgi võib konkreetse esitule defekti põhjuseks olla mitmed asjaolud, näiteks väline vigastus, korpuses pragu, tootmisdefekt jne.
49.Apellatsioonimenetluses on poolte vahel vaidlus ka selles, mis põhjusel on kindlustusjuhtumi võimalik saabumine jäänud tuvastamata. Kostja väitel ei ole hageja järginud koostöökohustust, mida hageja pidi lepingu järgi täitma. Hageja väidete järgi oli kostja passiivne, tema nõudekirjadele ei reageerinud. Apellatsioonkaebuse vastuses väidab hageja, et ta ei saanud kindlustusandja juhistest aru, et ta peab pöörduma täiendavalt kindlustusandja poolt edastatud kirjas märgitud äriühingute poole kahjujuhtumi tuvastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja on apellatsioonimenetluses moonutanud osaliselt oma varasemalt avaldatud seisukohti. Hagiavalduses on hageja sõnaselgelt esile toonud, et peale seda, kui hageja pöördus 08. juunil 2023 Extendo Insurance OÜ poole kindlustusjuhtumiga seoses lõpliku otsuse saamiseks selgitas Extendo Insurance OÜ hagejale, et neil ei ole võimalik lõplikku otsust teha, kuna hageja ei ole järginud kahjukäsitluse protsessi, sest hageja pöördus sõidukiga Auto 100 Tallinn AS poole, kuid oleks pidanud pöörduma kas SKO Motors OÜ või Moller Auto Ülemiste poole. Hagiavalduses toob hageja esile, et hageja pidas seda (kindlustusandja nõuet) nõuet ebaõigeks, sest Auto 100 Tallinn AS, kuhu hagejale sõiduki defektse esitule tuvastamiseks pöördus, on samuti üks Škoda volitatud edasimüüjatest. Seega oli hagejale Extendo Insurance OÜ kirjast teada, kinnitades seda ka hagiavalduses, et kindlustusjuhtumi lõpliku otsuse saab kindlustusandja teha juhul, kui hageja laseb sõiduki täiendavalt kontrollida. Sellest hageja keeldus, leides, et Auto 100 Tallinn AS poolt tuvastatud esitule defektsus on piisav kindlustusjuhtumi saabumise tõendamiseks ning hageja nõude rahuldamiseks. Kindlustusriski võimalik realiseerumine on jäänud siiski senini tuvastamata. Maakohtu menetluses tegi kostja hagejale ettepaneku poolte vaidluse lahendamiseks selliselt, et hageja toob sõiduki kostja osutatud äriühingutesse kontrolli ja juhul, kui kindlustusjuhtum leiab tõendamist, vahetab kostja defektse tule. Sellele pakkumisele hageja ei reageerinud. Ka ringkonnakohus tegi hagejale ettepaneku viia sõiduk täiendavalt kostja viidatud äriühingutesse ülevaatamiseks, et saavutada poolte vaidluse lahendamiseks kompromiss. Hageja sõidukit ülevaatamiseks ei viinud. 50.Kuigi asjas puudub vaidlus, et ka Auto 100 Tallinn AS on hagejale kuuluva sõiduki margiesindus, seega nende poolt väljastatud tõend tootmisdefekti olemasolu kohta olnuks asjakohane ja piisav kindlustusjuhtumi tõendamiseks, nähtub eelpooltoodud põhjendustest, et defekti tekkimise põhjus jäi Auto 100 Tallinn AS poolt tuvastamata. Seega oli kostja nõue, et hageja pöörduks sõidukil defekti põhjuse tuvastamiseks, st selleks, et tuvastada, kas
10(11)
kindlustusjuhtum on saabunud, kostja koostööpartnerite poole, põhjendatud. Sellest tulenevalt tuleb nõustuda kostja seisukohaga, et hageja rikkus garantiikindlustuslepingu p-des 8.6 ja 8.7 sätestatud koostöökohustust. 51.Apellatsioonimenetluses on vaidlus selles, kas esinevad eeldused hagi rahuldamiseks VÕS § 450 lg 2 järgi, kuna kindlustusandja lepingu täitmise kohustus on muutunud sissenõutavaks. Nõustuda tuleb apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu otsustus eetoodud sätte alusel hagi rahuldada oli üllatuslik, kuna maakohtus hageja sätte eelduseks olnud asjaoludele hagi põhjendustes ei tuginenud ning pooled ei olnud saanud nimetatud normi kohaldamiseks arvamust avaldada. 52.Ringkonnakohtu arvates on maakohus tuvastanud VÕS § 450 lg 2 kohaldamise eelduseks olevad asjaolud ebaõigesti. Asjast nähtuvalt teavitas hageja 10.04.2023 kindlustusandja esindajat kahju toimumisest. Sellele kirjale on vastatud kindlustusandja esindaja poolt 12.04.2023. Järgnevalt on hageja esitanud päringu 08.06.2023, millele on kostja esindaja vastanud 09.06.2023. Eelpooltooduga on tõendatud, et selle kirjaga andis kindlustusandja hagejale juhised kahjujuhtumi kindlakstegemiseks. Nõustuda tuleb küll hageja väitega, et kahjukäsitlusprotsessis on kindlustusandja põhjendamatult viivitanud juhiste andmisega ja asjaolu, et 21.06.2023 saadetud nõudekirjale üldse ei vastatud, viitab samuti kahjukäsitlusprotsessi läbiviimise ebaprofessionaalsusele, kuid nimetatud asjaolud ei anna alust hagi rahuldada, sest nagu eelpool esile toodud oli hageja teadlik, et tal tuleb pöörduda kindlustusandja viidatud äriühingute poole kindlustusjuhtumi tuvastamiseks. Hageja juhiseid ei järginud. Seega ei ole VÕS § 450 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud ning maakohus on VÕS § 450 lg 2 alusel hagi ebaõigesti rahuldanud. 53.Kostja esitas apellatsioonkaebuse juurde tõendid ja palus need võtta asja materjalide juurde. Ringkonnakohus leiab, et nende tõendite juurdevõtmisest asja materjalide juurde tuleb keelduda, sest samad tõendid on maakohtu menetluses juba asja materjalide juurde võetud. Menetluskulude jaotus 54.Kuna lõppkokkuvõttes tuleb hagi jätta rahuldamata ja apellatsioonkaebus rahuldada jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.