OK Incure osaühingu hagi S. V. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
3040.50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
OK Incure osaühing (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn); hageja lepinguline esindaja A. K. (OK Incure osaühing, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, e-post XXX); kostja S. V. (isikukood XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt S. V.lt (isikukood XXX) hageja OK Incure osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja krediidikonto lepingust nr 3056810348 tulenev põhivõlgnevus summas 1850.11 eurot.
3.Jätta OK Incure osaühingu (registrikood 11542046) hagi S. V. (isikukood XXX) vastu rahuldamata põhinõude 113.27 eurot, intressi 562.09 eurot, viivise 470.03 eurot ja sissenõudmiskulud 45 eurot osas.
4.Jätta menetluskulud 39% ulatuses OK Incure osaühingu (registrikood 11542046) kanda ja 61% ulatuses S. V. (isikukood XXX) kanda.
5.Mõista kostjalt S. V.lt (isikukood XXX) hageja OK Incure osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja menetluskulud 61% ulatuses, s.o summas 256.20 eurot.
2-23-144657
6.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal S. V.l (isikukood XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
1.OK Incure osaühing (OÜ) esitas 07.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 10.11.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 13.01.2024 aadressil XXX. Võlgnik S. V. esitas 24.01.2024 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 02.02.2024 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 21.02.2024 hagiavalduse, milles palub kohtul mõista välja kostjalt hageja kasuks põhivõlg 1963.38 eurot, intress 562.09 eurot, viivis 470.03 eurot, meeldetuletuskirja tasu 10.00 ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot, riigilõivu 420 eurot ja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja ESTO AS vahel 23.04.2022 sõlmitud krediidikonto leping 3056810348, krediidilimiidiga 2000 eurot. Kostja on perioodil 23.04.2022 - 17.07.2023 saanud krediiti kokku summas 2030.00 eurot. Kuna kostja ei tasunud kohaselt graafikujärgseid osamakseid ütles ESTO AS lepingu 17.07.2023 üles ning loovutas olemasoleva nõude kostja vastu hagejale. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet laenutaotlusel esitatud andmete, pensionikonto sissetulekute väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. Kostja teavitas enda sissetulekuteks 1100.00 eurot kuus. Kostja pensionikonto sissetulekute alusel arvestas krediidiandja kostja sissetulekutena viimase kuu sissetuleku 586.24 eurot. Oma finantskohustuste suuruseks teavitas kostja 300 eurot. Krediidiandja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 215.30 eurot. Krediidiandja kontrollis maksehäireregistrist ja Taust.ee-st makshäireid või täitmata kohustusi. Eelneva ja vastavalt süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline. 10.06.2024 jättis kohus hagiavalduse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
2-23-144657 01.07.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja toob välja, et juhul kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 1850.11 eurot (väljastatud krediit 2030.00 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 175.83 eurot ja tasaarvestatud väljavõttetasu 4.06 eurot). Krediidilepingute VÕS § 4034 lg 7 kohane ümberarvestus ei oma mõju lepingute ülesütlemisele, kuivõrd kostja oli ka ümberarvestuse korral võlgnevuses osaliselt 15.03.2023 ja täielikult 15.04.2023, 15.05.2023, 15.06.2023 osamaksete tasumisega, mis olid krediidilepingu ülesütlemise aluseks, mistõttu krediidileping on siiski kohaselt üles öeldud. Harju Maakohus võttis 11.07.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 11.07.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 alusel 16.07.2024. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne
2-23-144657 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
5.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja hagiavalduses väljatoodud selgituste ja tõenditega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt kirjeldanud, millest tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet laenutaotlusel esitatud andmete, pensionikonto sissetulekute väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. Kostja teavitas enda sissetulekuteks 1100.00 eurot kuus. Kostja pensionikonto sissetulekute alusel arvestas krediidiandja kostja sissetulekutena viimase kuu
2-23-144657 sissetuleku 586.24 eurot. Oma finantskohustuste suuruseks teavitas kostja 300 eurot. Krediidiandja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 215.30 eurot. Krediidiandja kontrollis maksehäireregistrist ja Taust.ee-st makshäireid või täitmata kohustusi. Eelneva ja vastavalt süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline. Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Laenuandja kasutas majapidamiskulude piirmäära, kuid reaalselt kostja kohustusi ei kontrollitud. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hageja nõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt on 1850.11 eurot (väljastatud krediit 2030.00 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 175.83 eurot ja tasaarvestatud väljavõttetasu 4.06 eurot). Krediidilepingute VÕS § 4034 lg 7 kohane ümberarvestus ei oma mõju lepingute ülesütlemisele, kuivõrd kostja oli ka ümberarvestuse korral võlgnevuses osaliselt 15.03.2023 ja täielikult 15.04.2023, 15.05.2023, 15.06.2023 osamaksete tasumisega, mis olid krediidilepingu ülesütlemise aluseks, mistõttu krediidileping on siiski kohaselt üles öeldud.
6.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 1850.11 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 113.27 eurot, intressi 562.09 eurot, viivise 470.03 eurot ja sissenõudmiskulud 45 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
2-23-144657
8.Hageja nõude suurus kokku oli 3040.50 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja põhivõla 1850.11 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 61%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 39% ulatuses hageja kanda ning 61% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 420 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 99.25 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 320.75 eurot, ehk kokku 420 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 420 eurot, millest kostja kanda jääb 61% ehk 256.20 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.