Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-24-420 lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluse käik Tartu Maakohtu 08.03.2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-420 võeti menetlusse W.W hagi H.C P. vastu üürilepingust tuleneva võlgnevuse ja kahjuhüvitise nõudes. Kohus kohustas määrusega kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide temale kättetoimetamisest. Kohus saatis dokumendid kostjale elektrooniliselt e-posti aadressilexxx. Kättetoimetamisportaali KÄPO andmetel sai kostja dokumendid kätte 16.03.2024. a. Kostja saatis 16.03.2024. a kohtule vastuseks e-kirja, milles teatas, et dokumentides on tema nimi valesti kirjutatud, sest tema perekonnanimi on H.C mitte P. . Midagi muud kostja määratud tähtaja jooksul ei esitanud ning hagile sisuliselt ei vastanud. Kohus määras tsiviilasjas kohtuistungi, toimumisajaga 13.08.2024. a. Kohus saatis 13.06.2024.a kostjale kohtukutse elektrooniliselt e-posti aadressilexxx. Kostja kinnitas 25.06.2024. a e-kirjas kohtukutse kättesaamist. Kohtukutses oli selgitatud kostjale istungile ilmumata jätmise tagajärgi. Kostja 13.08.2024. a kohtuistungile ei ilmunud. Üks päev enne kohtuistungit, s.o 12.08.2024. a, esitas kostja kohtule e-kirja, milles teatas, et tal ei ole võimalik kohtusse tulla, sest tal ei ole lapsi kellegagi jätta; ta on korduvalt igale poole meile saatnud, et ei nõustu hageja nõudega ja ei soovi hagejat näha. Kohus leiab, et kostja esitatud asjaolusid ei saa käsitleda istungile ilmumist takistanud mõjuva põhjusena ning kostja ei ole istungile ilmumist takistanud mõjuva põhjuse esinemist põhistanud. Kostja ei taotlenud ka istungi edasilükkamist ega avaldanud nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses või tema osavõtuta. Kohus leiab, et ei esine TsMS § 413 lg 3 järgi tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ning istungile ilmunud hageja taotlusel teeb kohus TsMS § 410 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud ja kohtu seisukoht Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.11.2019. a üürilepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse eluruumi, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx tähtajaga kuni 15.11.2021. a. 13.11.2021. a sõlmisid hageja ja kostja uue üürilepingu tähtajaga kuni 15.11.2023. a. Lepingutes oli lisaks kostjale märgitud üürnikuna A. - L. - P. , kuid lepingu allkirjastas üksnes kostja. Korter oli üleandmisel heas seisukorras ja sisustatud. Üürilepingu järgi kohustus üürnik tasuma üürileandjale igakuiselt üüri ja lisaks tarbitud kommunaalteenuste ja hoonega seotud kõrvalkulusid vastavalt esitatavatele arvetele. Üürnik kohustus kasutama ruume heaperemehelikult ja hoidma ruume korras nii, et nende väärtus ei väheneks ning tagastama lepingu lõppemisel ruumid samas seisukorras, milles need temale üle anti. Üürnikust tingitud asjaoludel kohustus üürnik kandma kõik kahju ja kulutused, mis on seotud ehitus- ja remonttöödega väärtuse taastamiseks. Kostja rikkus üürilepingust tulenevaid kohustusi. Kostja lahkus korterist ette teatamata 18.06.2023. a, jättes maha kommunaalarvete ja elektriarve võla. Korter oli peale lahkumist väga kehvas seisus, vajas remonti, seinad oli täis soditud, tapeet maha kakutud, enamus elektriseadmeid ei töötanud, samuti oli rikutud sisustus ja mööbel, sh lõhutud laelamp ja ruloo lõhutud, külmik rikutud ja diivan täiesti kasutuskõlbmatu. 18.06.2023. a seisuga oli kostjal tasumata kommunaalarvete võlg summas 1516,06 eurot ja elektriarve võlg summas 98,25 eurot. Korteri endisesse seisukorda viimiseks kandis hageja remondikulusid koos materjalidega summas 1989,62 eurot. Lisaks kandis hageja rikutud ja lõhutud sisustuse asemele uute soetamise kulusid, sh 2 (3)

2-24-420 diivani eest 300 eurot, laelambi eest 165 eurot, külmiku eest 200 eurot ja ruloo eest 186,40 eurot. Hageja nõudis kostjalt kohtuväliselt võla tasumist ja kahju hüvitamist, kuid kostja keeldus sellest. Seetõttu pöördus hageja hagiga kohtusse. Hageja nõuab kostjalt üürilepingust tulenevat võlgnevust ja kahjuhüvitist korteri ja sisustuse taastamise kulude näol kokku summas 4379,21 eurot. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja ei ole sisuliselt hagile vastanud ega ilmunud ka asja arutamiseks määratud kohtuistungile ning TsMS § 413 lg 1 alusel loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja üürilepingust tuleneva võlgnevuse ning kahjuhüvitise kokku summas 4379,21 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 490 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 490 eurot hageja põhjendatud ja hüvitatavaks menetluskuluks. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 490 eurot tema kasuks välja kostjalt. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.