Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 21.08.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-23-7429/41
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 21.08.2024
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1911

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Kai Härmand

Otsuse avalikult

21.08.2024, Tallinn

teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-23-7429

Kohtuasi

M Ki (K) hagi M Ki (K) vastu võla ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende Hageja: M K (xxx), lepinguline esindaja R S Kostja: M K (xxx, xxx), lepinguline esindaja A K esindajad Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind

71560,34 eurot

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.

2.Välja mõista M Kilt M Ki kasuks põhivõlg 55000 eurot ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 16646.55 eurot.

3.Välja mõista M Kilt viivis põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni jõustumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

4.Jätta kostja 25.07.2024 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

Sarnased lahendid

Võlaõigus

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue M (ka M) K (hageja ) esitas 20.05.2023 M K (kostja ) vastu hagi võla ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12. juulil 2021. aastal müügilepingu nr. xxx xxx asuva kinnistu müügiks (registrinumber on xxx). Lepingu allkirjastamise ajal asus hageja xxx ja lepingu vormistamisega tegeles kostja. Lepingu sisust paistab, nagu oli see koostanud ja tõestanud Tallinna notari xxx poolt, kuid notar teatas hagejale, et ta ei ole selle lepinguga kuidagi seotud. Järelikult ei ole leping nõuetekohaselt vormistatud ja on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Hageja allkirjastas lepingu ja kandis vastavalt lepingu punktides 4.2.1. ja 4.2.2. sätestatule 23.08.2021. aastal üle kaks esimest osa müügihinnast kogusummas 55 000 eurot. Lepingu sõlmimise hetkel oli kinnistu kostja ja H Ki ühisomandis. Seega ei olnud Kostjal õigust müüa eluruumi üksinda ja ilma H Ki nõusolekuta. Hagejale palub tagastada alusetult saadu TSÜS § 84 ja VÕS §§ 1027, 1028 kohaselt ning välja mõista lisaks põhivõlale ka viivis VÕS § 113 alusel. Kostjal tekkis kohustus tagasi maksta saanud summa, alates raha laekumisest kostja pangakontole. 01.09.2021 kinnitas kostja hagejale suuliselt telefoni kõne vahendusel (telefoni numbri +xxx kaudu), et raha on tema käes. Kostja ja hageja Whatsappi sõnumivahetusest on näha, et juba 20.09.2021 tunnistas kostja oma kohustust raha tagasi maksta ja pooled olid selles kokku leppinud. Kostja oli oma kohustusest teadlik alates 20.09.2021. Nii on hagejal õigus alates 01.09.2021.a arvutada viivist, mis hagi esitamise kuupäevaks moodustab 7558,36 eurot. Hageja palub välja mõista ka viivis edasiulatuvalt vastavalt TsMS § 367. Kohtueelselt saatis hageja 15.12.2022, 10.02.2023 ja 28.03.2023 pretensiooni kostja erinevatele elektronpostiaadressidele. Kostja vastas 04.03.2023. Hageja esitas viivise täpsustuse, mille kohaselt oli viivise suurus alates 01.09.2021. kuni hagi esitamiseni 9920,34 eurot. Kostja vastuväited Hageja ja kostja vahel ei ole kunagi sõlmitud mistahes kirjalikku kinnistu ostu- müügilepingut. Hageja poolt esitatud leping ei ole kostja koostatud ega ole ka kostja allkirjastatud. Viidatud leping on võltsitud. Hagejal ja kostjal oli suuline kokkuleppe xxx müümiseks. Tõepoolest, hageja on kandnud kostjale 55 000 eurot, et kostja kinnistu hagejale müüks. Tegemist on ettemaksuga, mida ei olnud tol hetkel võimalik notariaalselt vormistada, kuivõrd hageja viibis xxx. Pooled leppisid suuliselt kokku müügitingimustes ja hageja tasus kostjale ettemaksuna 55 000 eurot. Pooled leppisid kokku, et kui kõik hagejast tulenevad formaalsused on täidetud, siis vormistatakse notariaalselt ka kinnistu müük. Kostjast mittesõltuvatest asjaoludest tulenevalt jättis hageja kinnistu ostmata. Asjaolu, et viidatud kinnistu oli kostja ja H Ki ühisomandis, ei oleks saanud müügile takistuseks. Hageja poolt esitatud tõenditelt (kinnistusraamatu väljavõte) on näha, et kostja hiljem kinnistu reaalselt võõrandas, aga kuivõrd hageja taganes tehingust, siis võõrandas kostja kinnistu 3. isikutele. Kostjal ei ole õnnestunud tasutud 55 000 euro tagastada, sest pärast Ukraina-Venemaa sõja algust

kehtestati Vene Föderatsioonile sanktsioonid ning Eesti makseasutused lõpetasid kõik maksed Vene Föderatsiooni pankadesse. Seega on hageja viivisenõue kostja suhtes igal juhul põhjendamatu. Veel enam, viivise nõue on kostja suhtes ka ebaõiglane, sest maja ostmisest loobumisega rikkus hageja pooltevahelisi kokkuleppeid ning kostja kandis seonduvalt maja müümisega 3. isikutele täiendavaid kulusid ning kahju. Juhul kui pooled käesolevas menetluses kokkulepet ei saavuta ning kompromissile ei jõua, esitab kostja taotluse viivise vähendamiseks, kuivõrd eelnevalt välja toodud asjaolusid arvestades on viivise nõue kostja vastu igal juhul põhjendamatu ning ebaõiglane. Kostja on nõus tagastama raha 3.isiku arvelduskontole, kui hageja avaldab selleks käesolevas menetluses selgesõnalist nõusolekut ning arveldusarve, kuhu hageja soovib raha tagastamist, on märgitud kohtuotsuses või kohtumenetlust lõpetavas ning kompromissi kinnitavas kohtumääruses. Kostja lõplikes seisukohtades märgib kostja, et kuna hageja ei ole lihtkirjaliku lepingu sõlmimist tõendanud ja järglikult ka nõude alust tõendanud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluse käik Pooled pidasid menetluse käigus läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks. Põhivõla tagastamise osas pooltel vaidlust ei olnud, kuid viivise osas kokkuleppele ei jõutud ning kompromissi ei sündinud. Kostja tegi 08.03.2024 taotluse käekirjaekspertiisi määramiseks. Kohus jättis selle 25.06.2024 määrusega rahuldamata, sest poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et leping on võltsing. Kohus lõpetas asjas ka eelmenetluse ja jätkas kirjalikus menetluses poolte nõusolekul. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja oli xxx asuva kinnistu (registrinumber on xxx) ühisomanik (dtl 25). Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et nad pidasid läbirääkimisi kinnistu müügiks. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et hageja kandis 23.08.2021 kostja pangakontole üle 55 000 eurot (maksekorraldus 23.08.2021 dtl 12 -13 ning ja 23.08.2021 makse kinnitus dtl 20). Poolte vahel on vaidlus selle üle, millistel asjaoludel jäi leping sõlmimata, samuti vaidlevad pooled viivisenõude suuruse ja sissenõutavaks muutumise üle. Hageja on esitanud alusetust rikastumisest tuleneva nõude, väites, et hageja ja kostja sõlmisid lihtkirjaliku müügilepingu kinnistu müümiseks ja see ei vasta lepingule kehtestatud vorminõuetele, on seega tühine ning tühise tehingu alusel saadu tuleb alusetu rikastumise sätete alusel tagastada koos viivistega. Kostja väidab, et pooled sõlmisid suulise kinnistu müügilepingu ja on nõus tagastama saadudu 55 000 eurot, kuid kuna raha tagastamine on sanktsioonide tõtu võimatu, tuleb viiviseid vähendada. Asjaõigusseaduse (AÕS) §120 järgi peab kinnist müügileping olema sõlmitud notariaalselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Pooled on menetluses kinnitanud, et kinnistu müügileping jäi sõlmimata. Kohtule esitatud 23.08.2021 maksekorralduses on märgitud raha ülekandmise eesmärgiks kinnistu xxx müük. Raha on hageja kandnud kostja kontole.

Hageja ja kostja sõnumivahetusest (dtl 280) on näha, et pooled peavad järgmise dialoogi: „Me leppisime juba kokku, et maksan sulle natuke teist summat teiselt arvelt, nagu ma ostaks Sinu käest maatükki.“ Kostja vastab sellel: „Ei, pole unustanud, lihtsalt seda on vaja teha sel nädalal, et ma saaks üle kanda raha ja esitada dokumente politseile“. Kohtus järeldab poolte poolt menetluse käigus välja toodud asjaoludest ning esitatud tõenditest, et poolte vahel olid läbirääkimised kinnistu müügi üle, kuid tehing jäi sõlmimata. Kohtu hinnangul võis raha üle kandmiseks olla ka mingi muu põhjus, sest pooled on sõnumis kasutanud tingivat kõneviisi (nagu ma ostaks), kuid kohtu hinnangul ei ole oluline põhjus, miks tehing jäi tegemata. Kostja väited selle kohta, et kohus peab tuvastama, kas pooled „sõlmisid“ lihtkirjaliku või suulise müügilepingu, ei ole asjakohased. Nii lihtkirjalik kui ka suuline müügileping on igal juhul vastuolus AÕS § 120 sätestatud vorminõudega ja seega TsÜS § 84 järgi tühised. Tühise tehing alusel saadu tuleb tagastada, seega tuleb kostjalt välja mõista 55 000 eurot põhivõlga. Võlausaldajal on alusetust rikastumisest tuleneva tagastusnõude korral õigus nõuda seaduses sätestatud suuruses intressi VÕS § 1035 lg 3 p 2 järgi alates ajast, mil kostja sai teada või pidi saama teada asjaoludest, mis annavad aluse alusetult saadud raha väljamõistmiseks alusetu rikastumise sätet alusel. Intressi suuruse sätestab VÕS § 94. Intressi nõue VÕS § 1035 lg 3 p 2 järgi ei muutu sissenõutavaks enne, kui on muutunud sissenõutavaks alusetust rikastumisest tulenev põhinõue. VÕS § 1035 lg 3 p 2 rakendamise korral ei pea kostja intressi maksmisega viivitamise korral maksma viivist, sest VÕS § 113 lg 6 esimese lause järgi ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Juhul kui kostja on raha tagasimaksmisega viivituses ja samal ajal vastutab ka VÕS § 1035 lg 3 p 2 järgi, võib seaduses sätestatud intressi asemel nõuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses. Hageja ja kostja 20.09.2021 sõnumivahetusest on aru saada, et kinnistu müügitehingut ei toimu. Järelikult sai kostja teada, et saadu tuleb tagastada 21.09.2021. Samas ei saa kohtu hinnangul pidada sõnumvahetust võla tunnistamiseks. Sõnumivahetusest ei nähtu, et pooled oleks kokku leppinud raha tagastamise tähtaja, järelikult tuleb kohustus täita mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 82 lg 3 järgi kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kohtu hinnangul oleks mõistlik tähtaeg alusetult saadu tagastamiseks kümme päeva, seega 30.09.2021. Sellest ajast alates on kostja oma kohustuse täitmisega ka viivituses, sest seadus ei seo alusetult saadu tagastamist mitte võlausaldaja poolt nõude esitamise ja kohustuse täitmise tähtaja määramisega, vaid saaja poolt alusetult saadust teada saamisega. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu oluline, et hageja saatis kostjale esimese pretensioon 15.12.2022 (dtl 28), teise pretensiooni 10.02.2023 (dtl 30 ja dtl 52) ning samas sisuga e-kirja veelkord 28.02.2023 (dtl 53). Pole oluline ei nõuete saatmine ega ka kostja poolt nende kättesaamine ega kostja vastuse saatmine 03.03.23 (dtl 55). Arvestades seda, et kostjal tekkis alusetult saadu tagastamise kohustus 30.09.2021, ei ole põhjendatud ka kostja vastuväited selle kohta, et tal ei olnud võimalik raha tagastada. Vene Föderatsiooni täiemahuline sõda algas 24.02.2022 ja esimesed sanktsioonid kehtestati 02.03.2022. (Nõukogu määrus (EL) nr 269/2014, 17. märts 2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava