5.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-20-17336 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus jättis läbi vaatamata 24.01.2022 määrusega S.T hagi ja jättis menetluskulud hageja kanda ning määras, et kostjatel esitada soovi korral taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekiri 7 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates. Tallinna Ringkonnakohus jättis 03.08.2022 määrusega maakohtu 24.01.2022 määruse muutmata ja määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja kanda. Riigikohus jättis 22.12.2022 määrusega menetlusse võtmata hageja määruskaebuse ringkonnakohtu 03.08.2022 määrusele ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Maakohtu ja ringkonnakohtu määrus jõustus 22.12.2022.
2.K.L (kostja I) ja H.D (kostja II) 03.10.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on nende menetluskulud (õigusabikulud) 936 eurot (käibemaksuga) ning nad ei ole käibemaksukohustuslased. Õigusabi osutati tunnihinnaga 144 eurot (käibemaksuga) 6,5 tundi. Kostjad I ja II paluvad märkida kohtulahendi resolutsioonis, et väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kostja II arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
3.Hageja vaidles kostja I ja II menetluskuludele vastu. Hageja hinnangul on ebaõiglane teda karistada menetluskulude kandmisega. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus määras kindlaks, et kostja I ja kostja II hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 936 eurot (p 1) ning mõistis hagejalt kostja I ja kostja II kasuks välja menetluskulud
eurot. Menetluskulud tuleb tasuda kostja II arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (p 2). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras (p 3).
4.1.Kostjate esindaja tegi menetluses järgmised toimingud ajakuluga kokku 6,5 tundi: 04.05.2021 tutvumine tsiviilasja materjalidega (1h), 07.05.2021 hagile seisukoha koostamine (2h), 11.05.2021 hagile seisukoha koostamine (2h), 11.10.2021 osalemine kohtuistungil (30 minutit), 03.12.2021 vastuse koostamine kohtunõudele (hageja taotlus menetluse peatamiseks) (30 minutit), 25.03.2022 seisukoha koostamine hageja määruskaebusele (15 minutit), 30.09.2022 menetluskulude nimekirja koostamine (15 minutit). Kohus leidis tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg-le 1 ja menetluse käiku hinnates, et kostjate märgitud õigusabi toimingud ja ajakulu on põhjendatud ning vajalikud kokku 936 euro ulatuses koos käibemaksuga (6,5 tundi tunnitasuga 144 eurot). Kostjad ei ole käibemaksukohustuslased ja põhjendatud on menetluskulude väljamõistmine koos käibemaksuga.
4.2.Kohus leidis, et taotletud tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga 144 eurot), vastab keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule.
2-20-17336 Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Hageja esitas määruskaebuse, paludes vaidlustatud määruse tühistada osas, millega mõisteti hagejalt välja menetluskulud 936 eurot ja teha uus määrus, millega mõista hagejalt välja menetluskulud 110 eurot + käibemaks 3,75 tunni eest kokku 495 eurot (412,5 eurot + 20%).
5.1.Kohtu poolt välja mõistetud 936 eurot on põhjendamatu ja üle paisutatud. 6,5 tundi on menetluse jaoks liiga pikk aeg. Kokku oleks põhjendatud ajakuluks 3,75 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamine on põhjendamatu kulu. Arvestades asja keerukust ei tohiks olla 1 tunni maksumus kõrgem kui 110 eurot + km.
6.Hageja esitas taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks, kuna temale on määratud töövõimetus ja tal on ülalpeetav.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjatele I ja II tähtaja vastamiseks.
7.1.Kostjad I ja II vaidlesid hageja määruskaebusele vastu ja palusid selle jätta rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Hageja poolt algatatud kohtuvaidlust lahendas nii esimene aste kui ka teine aste ning väita, et sellisel juhul saab kostja I ja II põhjendatud ajakuluks kokku lugeda üksnes 3,75 tundi on ebaõiglane. Kostjatele I ja II osutatud õigusteenuse tunnihind on mõistlik ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga ning selle vähendamiseks puudub alus. Väär on ka hageja väide, et menetluskulude nimekirja koostamine on põhjendamatu kulu.
8.Maakohus kaebust Ringkonnakohtule.
ei
rahuldanud
ja
edastas
selle
lahendamiseks
Tallinna
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav määrus tuleb vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätta muutmata ja hageja määruskaebus rahuldamata.
10.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Kaebuses taotleb hageja uut lahendit, millega mõista hagejalt välja menetluskulud kokku 495 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei vaidlusta hageja määrust osas, millega hageja on kohustatud kostjatele I ja II hüvitama menetluskulud 495 eurot. Kostjad I ja II ei ole määrust vaidlustanud. Seega on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostjate I ja II kasuks välja menetluskulud 495 eurot.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Menetluskulude väljamõistmise õiglust ja mõistlikkust hinnatakse menetluskulude jaotuse määramisel põhimenetluses, mitte menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt ka RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 18). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti
2-20-17336 menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust hinnates tuleb ka arvestada, et õigusabiteenus on mitmekülgne. Õigusabi hõlmab ka muid toiminguid lisaks menetlusdokumentide koostamisele. Aeg, mis on kulunud korraldava iseloomuga toimingutele (nt kohtumine ja suhtlus kliendiga, menetlusdokumentide koostamiseks vajalikud muud toimingud) on käsitatav vajaliku ajakuluna TsMS mõttes ja selle eest tasutut saab teiselt poolelt välja mõista.
13.Käesolevas asjas on kostjate I ja II lepinguline esindaja menetluskulude nimekirjas eraldi välja toonud tehtud menetlustoimingud ja neile kulunud aeg. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepinguline esindaja on osutanud õigusabiteenust tunnihinnaga 144 eurot (käibemaksuga) 6,5 tundi. Arvestades, et maakohtus toimus istung ja maakohus jättis hageja hagi läbi vaatamata ning kostjad I ja II koostasid kohtu nõudel dokumente ning ringkonnakohtus toimus määruskaebemenetlus, on kostjate I ja II märgitud menetlustoimingud olnud vajalikud ning põhjendatud maakohtu märgitud ulatuses. Põhjendamatud on hageja etteheited, mille kohaselt on menetluskulude nimekirja koostamine põhjendamatu kulu ja toiminguteks kulus vähem aega. Menetluskulude nimekirja koostamise kulud on TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalikud (vt ka RKTKm 27.05.2020, 2-187550, p 15). Ringkonnakohus ei saa ka ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire (vt ka TlnRnKm 09.02.2021, 2-15-8367 p 5). Maakohus on tsiviilasja käiku arvesse võttes jõudnud järeldusele, et põhjendatud ja vajalikuks saab pidada kostjate I ja II lepingulise esindaja ajakulu 6,5 tundi tunnitasuga 144 eurot käibemaksuga. Kohus ei pea eraldi esile tooma ja hindama iga rida menetluskulu nimekirjas või kuludokumendis. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Ringkonnakohtul pole alust asuda teistsugusele seisukohale ja vähendada menetlustoimingutele kulunud aega. Õigusabi ajakulu vastab tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.
14.Kohtus esindas kostjaid I ja II vandeadvokaat Kelli Ristal. Kohtupraktikas on põhjendatuks peetud advokaadi tunnihinda 205,58 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 18.05.2022, 2-21-1824 p 13). Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning esindaja kvalifikatsiooni, peab ringkonnakohus põhjendatuks kostjate esindaja tunnitasu koos käibemaksuga 144 eurot.
15.Eeltoodust tulenevalt on kostjate I ja II esindajakulud põhjendatud ja hüvitatavad 936 (=6,5 tundi x 144) euro ulatuses, nii nagu maakohus määras.
16.Hageja taotleb menetluskulude tasumise ajatamist, kuna temale on määratud töövõimetus ja tal on ülalpeetav. Kohtulahendi täitmise korra ja tähtaja saab kohus määrata TsMS § 445 alusel. Menetluskulude hüvitise väljamõistmise korral saab TsMS § 445 lg 1 alusel määrata kohustatud isikule täitmise tähtaja, sh ajatada kohustuse täitmist. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega. Kohustuse täitmist saab ajatada üksnes erandlikel asjaoludel, mille tõendamiskoormis lasub taotluse esitanud menetlusosalisel (vt ka TlnRnKm 24.10.2023, 221-9870, p 19). Antud juhul hageja ei põhistanud erandlike asjaolude esinemist. Kostjad on füüsilised isikud, kes on käesoleva menetluse tõttu juba kulud kandnud. Hageja võttis hagi esitamisega teadlikult menetluskulude kandmise riski ja ta pidi selle realiseerumise võimalikkusega arvestama (vt ka RKTKo 02.12.2020, 2-17-5110 p 24). Kohustuse täitmise ajatamise korral tuleb arvestada ka kostjate õigustatud huvi saada hagejalt menetluskulude
2-20-17336 hüvitist. Maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise lahendist on möödunud enam kui aasta. Lisaks välistavad täitemenetluse seadustiku §-des 66-68 ja 131-132 ette nähtud piirangud võimaluse pöörata täitemenetluses sissenõue (sh menetluskulude hüvitise sissenõue) võlgniku varale, mis on hädatarvilik tema enda ja tema ülalpeetava põhivajaduste rahuldamiseks. Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja taotluse menetluskulude ajatamiseks.
17.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
18.TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale Riigikohtule edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Piirmets
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.