3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud R.M kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule praeguse määruse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus menetles R.M (hageja) 24. novembril 2020 esitatud (täpsustatud 6. aprillil 2021) hagi A.K (kostja I), J.K (kostja II), L.R (kostja III), BG AS-i (kostja IV), H.R (kostja V), K.H (kostja VI), M.K (kostja VII), E.G (kostja VIII), I.M (kostja IX), M.M (kostja X), L.Z (kostja XI), M.K (kostja XII), J.V (kostja XIII), R.R (kostja XIV), HY.V (kostja XV), L.B (kostja XVI), S.K (kostja XVII), E.P (kostja XVIII), S.M (kostja XIX) ja A.M (kostja XX) vastu tehingu tühisuse tuvastamiseks, omandiõiguse tagastamiseks ja nõusoleku andmiseks kohustamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad I–XIII 12. juulil 2006 notariaalselt tõestatud lepingu, mille eesmärgiks oli Tallinnas, Xxx asuva elamu eluruumide üldpinna ja elamu reaalosade mõtteliste osade suuruste muutmine. Muutmise vajadus tulenes kostjale I kuuluva korteri nr 1 ümberehitustöödest, mille tõttu suurenes elamu suletud netopind. Viidatud lepingu alusel said kostjad I ja II enda omandisse üldkasutatavad ruumid ja korter nr 1 kasvas suuruselt 34 m2. Hageja tuvastas, et kostjatele I ja II on igakuiste majandamiskulude arvete esitamisel lähtutud andmetest, et korteri suurus on 50,6 m2. Ülejäänud 34 m2 osas, mis kuulub samuti kostjatele I ja II, on korteriühistu raamatupidaja jaganud kulud kõigi Xxx elamu korteriomanike vahel. Seega notariaalselt tõestatud lepingu sõlmimisest alates on hageja ja teised korteriühistu liikmed pidanud tasuma edasi nende ruumide eest, mis tegelikult läksid kostjate I ja II eriomandisse. Kostja II oli perioodil 18. september 2000. a kuni 8. mai 2018. a korteriühistu Xxx juhatuse liige. Alates 8. maist 2018. a kuni käesoleva ajani on juhatuse liikmeks E.T, kes hagejale teadaolevalt on kostja II sugulane. Korteriühistu raamatupidaja selgitas, et tema lähtub arvete koostamisel juhatuse poolt esitatud andmetest. Seega on kostjad I ja II tahtlikult teiste korteriomanike arvelt rikastunud, kasutades ära enda juhatusse kuulumist. Hageja soov oli, et pärast 12. juuli 2006. a lepingu sõlmimist ei pea ta tasuma kostjate I ja II eriomandisse läinud kaasomandiga seotud kulusid. Kuivõrd pärast lepingu sõlmimist jätkati kaasomandis olnud ruumide eest arvete esitamisega, on leping hageja suhtes ebaõiglane. Samuti on lepingu sisu vastuolus asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg-ga 1 ja korteriomandi- ja 2 (7)
korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg-ga 1, mistõttu on leping tühine. Ka ei oleks hageja andnud nõusolekut kaasomandi omandiõiguse üleandmiseks, kui ta oleks olnud teadlik, et kostjad I ja II ei tasu üleantud pinnaga seotud kulusid. Kuivõrd tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi, ei saanud kostja I vaidlusaluste üldkasutatavate ruumide omanikuks ning kinnistusraamatu kanne, millest nähtus kostja I omanikuks saamine, on ebaõige. Alternatiivselt leidis hageja, et 12. juuli 2006. a leping on sõlmitud eksimuse või pettuse mõjul. Hageja palus tuvastada 12. juulil 2006 sõlmitud lepingu tühisus, alternatiivselt tuleb leping tühistada. Hageja palus kohustada kostjaid I ja II tagastama 34 m2 üldkasutatavate ruumide omandiõigus hageja ja kostjate V, VIII, IX, XII, XIV–XX kaasomandisse, alternatiivselt tunnustada hageja omandiõigust 34 m2 üldkasutatavatele ruumidele ja tagastada nende omandiõigus hagejale. Hageja palus kohustada kostjaid I ja II andma nõusolekud kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks ning asendada nõusolekud kohtuotsusega. Hageja palus otsustada, et 34 m2 üldkasutatavate ruumide omandiõigus kuulub hagejale ja kostjatele mõttelistes osades ning kohustada kostjaid andma nõusolekud kinnistusraamatu kande muutmiseks. Alternatiivselt palus hageja otsustada, et 34 m2 üldkasutatavate ruumide omandiõigus kuulub hagejale. Vastuseks kostjate I ja II väidetele selgitas hageja, et hageja on esitanud hagi lähtuvalt kostjate I ja II tegevusest. Kostjad I ja II on teiste korteriühistu liikmete arvelt alusetult rikastunud. Kostjad I ja II lõid teadlikult olukorra, kus korteriühistu esitas korteriühistu liikmetele majandamiskulude arveid valede andmete alusel. Lisaks leidis hageja, et korteriühistu üldkoosolekule on esitatud valeandmeid, mille tulemusel ei saanudki üldkoosolek otsustada teistsugust ruutmeetrite arvestust. Hageja hinnangul ei ole vaidlusaluse ruumi näol tegemist abiruumiga, vaid kostjate I ja II omandisse kuuluva korteriomandi osaga. Hageja ei nõustunud kostjate I ja II väitega nagu oleks kostjad I ja II renoveerinud endale saadud keldri reaalosa kõigi kaasomanike kasu silmas pidades. Ka ei nõustunud hageja, et esitatud tehingu tühistamise nõue on aegunud.
2.Kostjad I ja II palusid jätta hagi läbi vaatamata ja lõpetada menetlus, alternatiivselt jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palusid kostjad I ja II jätta hageja kanda. Kostjad I ja II leidsid, et hagis esitatud nõuetega ei ole taotletava eesmärgi saavutamine võimalik. Hagis esitatud faktiliste asjaolude pinnalt on hagi esitatud ebaõigete kostjate vastu, hagejal on õigus esitada nõue korteriühistu vastu, mitte aga endiste ja hetkel korteriomanikeks olevate isikute vastu. Kostjate I ja II hinnangul puudub hagejal põhjendatud huvi 12. juuli 2006. a lepingu tühisuse tuvastamiseks. Hageja väide, et viidatud leping on vastuolus heade kommete või avaliku korraga, on alusetu. Korteriühistu üldkoosolek on aastaid kinnitanud majandamiskulud selliselt, et arvestatavaks pinnaks võetakse jätkuvalt 483,10 m2. Ka teiste korteriomanike ainuvalduses on nii keldriruume kui ka kinnistul asuvaid kuure. Korteriomanikud on kokku leppinud, et abiruume arvestusliku pinna hulka ei arvesta, seda olenemata sellest, kas need on kellegi eriomandis või ainukasutuses. 17. mail 2021 toimunud üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud jätkata seni kehtinud arvestusega. Kostjad I ja II selgitasid, et vaidlusalune ruum keldris oli aastaid väga halvas seisukorras, korteriomanikud ei soovinud panustada rahaliselt selle kordategemisse. Kostjad I ja II renoveerisid ruumi, mille tulemusena kasvas ka kaasomanike kaasomandi väärtus. Seega ei saanud kostjad I ja II vaidlusalust ruumi enda eriomandisse tasuta. Keldripinnast ei saanud korteri nr 1 koosseisu kuuluvaid eluruume, vaid kõigest vaheruum ja abiruumid. Vaidlusalune ruum oli kostja I ainukasutuses juba enne 12. juuli 2006. a lepingu sõlmimist ning ka siis ei tasunud ta majandamiskulusid selle pinna eest. Ka leidsid kostjad I ja II, et alused tehingu tühistamiseks puuduvad. Lisaks on hageja nõue tehingu tühistamiseks aegunud. 3 (7)
Kostja IV selgitas, et ta ei ole selle majaga seotud, kuivõrd müüs korteri 16 aastat tagasi. Kostja V leidis, et hagi on põhjendamatu, mistõttu tuleb menetlus lõpetada. Menetluskulud palus kostja V jätta hageja kanda. Kostja VII kinnitas, et vaidlustatav tehing ei olnud selle tegemise ajal vastuolus kostja VII õiglustundega. Kostja VII on oma korteri müünud ning tal puuduvad andmed korteriühistu poolt esitatud majandamiskulude osas. Kostja XI selgitas, et ta ei oma elamus kinnisvara juba 5 aastat. Kostja XV leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud palus kostja XV jätta hageja kanda. Kostja XVI leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud palus kostja XVI jätta hageja kanda. Juhul, kui kohus tuvastab vaidlustatud tehingu tühisuse, tuleb vaidlusalune pind tagastada korteriühistule. Kostja XVII leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud palus kostja XVII jätta hageja kanda. Kostja XVIII leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud palus kostja XVIII jätta hageja kanda. Juhul, kui kohus tuvastab vaidlustatud tehingu tühistuse, tuleb vaidlusalune pind tagastada korteriühistule. Kostja XIX leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud palus kostja XIX jätta hageja kanda. Juhul, kui kohus tuvastab vaidlustatud tehingu tühisuse, tuleb vaidlusalune pind tagastada korteriühistule. Kostja XX leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud palus kostja XX jätta hageja kanda. Juhul, kui kohus tuvastab vaidlustatud tehingu tühisuse, tuleb vaidlusalune pind tagastada korteriühistule. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 24. jaanuari 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus) hageja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata, hageja hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras, et kostjad saavad esitada taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja 7 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Maakohus märkis, et hageja on kohtuistungil selgitanud, et hagi eesmärk on, et kostjad I ja II tasuksid korteriühistule nende eriomandisse läinud 34 m2 suuruse ruumi majandamiskulude eest. Hageja selgitas, et kui
12.juulil 2006 sõlmitud leping tühistada, siis saab 34 m2 suuruse ruumi võõrandada ja selle eest elamut hooldada ja remontida. Maakohus märkis, et kohus ei saa kohustada esitatud hagi rahuldamisel kostjaid I ja II korteriühistule raha maksma ning võõrandama 34 m2 suurust pinda. Eesmärki, et kõik korteriomanikud oleksid nõus kaasomandisse tagasisaadava osa võõrandamisega, ei ole võimalik saavutada. Maakohtu hinnangul ei ole võimalik saavutada eesmärki ka seetõttu, et osa hagiavalduses märgitud kostjatest ei ole käesoleval ajal enam korteriomandite omanikud. Uued korteriomanikud ei ole vaidlustatava tehingu pooled. Kuivõrd hageja soovib, et kostjad I ja II hüvitaksid korteriühistule hageja arvates vähemmakstud majandamiskulud, saab hagejal olla üksnes rahaline nõue kas korteriühistu või kostjate I ja II vastu. Hagejal puudub õiguslik huvi tehingu tühistamise või kehtetuse osas. Määruskaebused ja menetluse edasine käik 4 (7)
4.Hageja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kohustada maakohut uuesti otsustama hagiavalduse menetlusse võtmine ning kohustada maakohut võtma hagiavaldus menetlusse. Hageja kordas määruskaebuses hagiavalduses esiletoodud asjaolusid ja põhjendusi, selgitades, et hagejal on põhjendatud huvi ja õigus nõuda 12. juulil 2006 sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamist, alternatiivselt tühistamist. Kostjad I ja II on teadlikult loonud olukorra, kus korteriühistu esitas korteriühistu liikmetele valede andmete alusel majandamiskulude arveid. Kostjad I ja II on tahtlikult rikastunud teiste korteriühistu liikmete arvelt. Ka on maakohus menetlusõiguse norme ebaõigesti kohaldades jätnud menetluse peatamata.
5.Kostjad I ja II vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
6.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
8.Tallinnas, Xxx asuva elamu korteriomanikud on 12. juulil 2006 sõlminud eluruumide üldpinna ja elamu reaalosadele vastavate mõtteliste osade suuruse muutmise kokkuleppe selliselt, et korteri nr 1 pindala suurenes 34 m2 võrra. Hageja, kes on vaidlusaluse lepingu pool ja korteriomanik, vaidlustab nimetatud lepingu põhjusel, et kostjad I ja II on tahtlikult esitanud korteriühistule valeandmeid, et mitte tasuda majandamiskulusid suurenenud eriomandi eest. Seega on hageja pidanud tasuma korteriühistule majandamiskulude eest rohkem ning kostjad I ja II on teiste korteriomanike arvelt rikastunud. Hageja eesmärgiks on, et kostjad I ja II tasuksid korteriühistule nende eriomandisse läinud pinna eest majandamiskulusid ning selle saavutamiseks tuleb 34 m2 võõrandada (vt maakohtu 11. oktoobri 2021. a istungi protokoll; ajamärk 00:19:18 jj).
9.Kolleegium leiab, et maakohus jättis hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel õigesti läbi vaatamata, sest esitatud nõuetega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kohus võib TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga, et tegemist on hagimenetlusega, sest hageja vaidlustab kostjate I ja II eriomandi ja kaasomanike mõtteliste osade suurust muutvat kokkulepet. Tegemist ei ole vaidlusega, mis kuulub TsMS-i 61. peatüki kohaldamisalasse.
10.Hageja tehingu vaidlustamise ja kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks vajaliku nõusoleku andmise kohustamise nõue on vale õiguskaitsevahend, sest sellise nõude rahuldamisel ei saavuta hageja oma eesmärki – kohustada kostjaid I ja II tasuma majandamiskulusid nende eriomandisse määratud 34 m2 suuruse pinna eest. Isegi kui kinnistusraamatu kande kustutamise korral taastub sellele kandele eelnenud õiguslik olukord, st tegemist on mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, siis hagi rahuldamise korral ei saa kohus kohustada korteriomanikke seda osa võõrandama. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kohane õiguskaitsevahend oleks sooritushagi esitamine.
11.Kuigi maakohus ei arutanud pooltega käsutustehingu kehtivust lahus selle aluseks olevast võlaõiguslikust kausaaltehingust (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lg 4) ning ka hagiavalduses ei ole neid tehinguid eristatud, ei saanud see siiski mõjutada asja lahendust. Kolleegium täiendab maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi alljärgnevaga.
5 (7)
11.1.Üheks juhtumiks, mis annab aluse nõuda kinnistusraamatu kande parandamist, on kande aluseks oleva käsutustehingu tühisus. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 alusel ebaõige kande parandamiseks vajalikku nõusolekut andma kohustamise nõude korral ei ole vaja eraldi nõuda kinnistusraamatu kande aluseks oleva käsutustehingu tühisuse tuvastamist, sest kande aluseks oleva käsutustehingu tühisus on vale kande kustutamise nõude eeldus. Lisaks eelnevale saab kohus ebaõige kande parandamise nõude lahendamisel hinnata ka seda, kas kande aluseks olev käsutustehing on kehtivalt tühistatud, mistõttu kanne on muutunud ebaõigeks. Kui kande parandamist nõutakse selle aluseks olnud käsutustehingu tühisuse tõttu, tuleb tehingu tühisust kaasa toovad asjaolud esitada hagi alusena (vt selle kohta nt Riigikohtu 7. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-16249/17, p 12). Eelnevast tulenevalt on kohtul õigus keelduda tehingu tühisuse tuvastamise nõude menetlusse võtmisest või siis pärast selle nõude ekslikku menetlusse võtmist jätta hagi selles osas TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata.
11.2.Menetlusosaliste ringi osas märgib kolleegium, et TsMS § 423 lg 2 p 2 ei näe hagi läbi vaatamata jätmise alusena ette olukorda, kus hagi esitatakse vale kostja vastu. Olukord on aga teine siis, kui kujundushagi tuleks esitada mitme vältimatu kaaskostja vastu ühiselt, kuid hageja on hagi esitanud vaid ühe vastu neist ning maakohus on asja läbivaatamisel eelmenetluses TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi juhtinud eeltoodule hageja tähelepanu. Kui hageja ei soovi hagi vältimatu kaaskostja vastu esitada, siis on kohtul alus jätta hagi läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki (vt Riigikohtu 15. aprilli 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-13966/21, p 21). Ebaõige kinnistusraamatu kande parandamise nõuet saab menetleda, kui see esitatakse kinnistusraamatust nähtuva omaniku vastu. Kuna korteri nr 1 omanikud on kostjad I ja II, siis on hagi esitatud õigete isikute vastu. Kui aga ebaõige kande parandamise nõude lahendamisel tuleb hinnata ka kande aluseks oleva käsutustehingu kehtivust, siis saab vaidlusalust õigussuhet tuvastada üksnes kõigi kaasomanike suhtes ühiselt (AÕS § 70 lg 7). See tähendab, et praegusel juhul peaksid kinnisasja kaasomanikud esitama hagi ühiselt ja olema vältimatud kaashagejad või siis on hagi esitatud nende vastu ja nad on kaaskostjateks TsMS § 207 lg 3 mõttes. Maakohus on 11. oktoobri 2021. a istungil ja
2.novembri 2021. a selgituskirjas juhtinud hageja tähelepanu, et vale menetlusosaliste ringi tõttu ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
11.3.Lisaks eelnevale esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks ka TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Selle sätte kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kolleegium leiab, et hagi on õiguslikult perspektiivitu, kuna hageja välja toodud asjaolud ei võimaldaks ka nende tõeseks osutamise korral järeldada, et vaidlusalune leping oli vastuolus heade kommete või seadusega või tehtud pettuse või eksimuse mõjul. Hageja esiletoodud asjaolude kohaselt saab järeldada, et ta vaidlustab asjaõiguslepingut, sest müügilepingu kui võlaõigusliku ehk kohustustehingu tühisusest ei tulene iseenesest asjaõiguslepingu kui käsutustehingu tühisus. Kuigi üldjuhul on käsutustehing õiguslikult neutraalne ega saa olla vastuolus heade kommetega, võib see erandina siiski nii olla, kui tehingu eesmärk või käsutustehing ise on heade kommete vastane (vt Riigikohtu 6. novembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11216/75, p 19). Samuti on erandlikult võimalik tugineda käsutustehingu tühisusele selle heade kommete vastasuse tõttu juhtudel, kui asja käsutamise eesmärk on teise isiku kahjustamine (vt Riigikohtu 18. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-167090/106, p 14). Lisaks sellele ei tule üldjuhul kõne alla asjaõiguslepingu tühistamine eksimuse või pettuse tõttu (TsÜS § 92 või § 94 alusel), kuna sellega seotud asjaolud puudutavad esmajoones kohustustehingut. Hageja on esile toonud, et pärast vaidlusaluse lepingu sõlmimist on kostjad I ja II vastavalt korteriühistu esitatud arvetele maksnud oma korteri eest majandamiskulusid vähem, kui nad oleksid pidanud. Hageja leiab, et kostjad I ja II käitusid halvas usus, mistõttu on leping heade 6 (7)
kommetega vastuolus. Lisaks leiab hageja, et lepingu sisu on vastuolus AÕS § 75 lg-ga 1 ja KrtS § 40 lg-ga 1 (nimetatud säte jõustus pärast vaidlusaluse lepingu sõlmimist 1. jaanuaril 2018). Kolleegium leiab, et need asjaolud puudutavad kostjate I ja II tegevust pärast lepingu sõlmimist suhetes korteriühistuga, s.o mitte konkreetselt 12. juulil 2006 lepingu poolteks olnud isikutega. Samuti ei tulene hageja viidatud seadusesätetest alust TsÜS § 87 kohaldamiseks, sest nendes ei ole sätestatud keelde, mille rikkumine saaks kaasa tuua käsutustehingu tühisuse. Isegi kui hageja väidetud asjaolud leiaksid menetluses tõendamist, ei annaks need alust järeldada, et vaidlusaluse lepingu eesmärk või leping ise on vastuolus heade kommetega või tegemist oleks seadusest tulenevat keeldu rikkuva tehinguga. Samuti ei anna hageja esitatud asjaolud alust arvata, et täidetud oleksid kinnisasja kaasomandi osa üleandmise asjaõiguslepingu tühistamise materiaalsed eeldused.
12.TsMS § 427 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Menetluskulude jaotus
13.Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, ei ole põhjust maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks.
14.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, siis ei tee seda TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Maakohus on määruses märkinud, et menetlusosalised saavad esitada menetluskulude nimekirja 7 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates. Kuigi maakohtu korraldus ei ole kooskõlas TsMS § 176 lg-s 4 sätestatuga, mille kohaselt esitatakse menetluskulude nimekiri igas kohtuastmes, siis segaduse vältimiseks ei nõua menetluskulude nimekirja ka ringkonnakohus. Menetlusosalised saavad nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetlusega seonduvate kulude kohta esitada menetluskulude nimekirjad maakohtule.
15.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.