Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

1(8)

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on J D (avaldaja) avaldus Narva linn, Suur tn 12 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) 11. oktoobri 2022 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Avalduse kohaselt kutsus puudutatud isik kokku korteriühistu 11. oktoobri 2022 üldkoosoleku järgmise päevakorraga: 1) 2021. majandusaasta revisjoni aruande kinnitamine; 2) 2021. majandusaasta aruande kinnitamine; 3) Juhatuse esimese 2022. aasta poolaasta aruande kinnitamine; 4) Majandustegevuse plaani 2022. aasta lõpuni kinnitamine. Üldkoosolekul võeti vastu järgmised otsused: 1) kinnitada 2021. majandusaasta revisjoni aruanne, 2) kinnitada 2021. majandusaasta aruanne. Avaldaja vaidlustab otsust, millega kinnitati 2021. a majandusaasta aruanne (punkt 2), kuivõrd üldkoosoleku kokkukutsumisel oli rikutud seadusega sätestatud kokkukutsumise korda, mis on oluline rikkumine. Puudutatud isik esitas enne koosoleku toimumist korteriomanikele järgmised dokumendid: finantsmajandusliku tegevuse kontrollimise akti ning tulude-kulude aruanne 01.01.-31.12.2021 Narva linn, Suur tn 12 KÜ. Üldkoosolek otsustas nimetatud dokumentide alusel poolthäälteenamusega kinnitada 2021. majandusaasta revisjoni aruanne ja 2021. aasta majandusaasta aruanne. Puudutatud isik esitas 12. oktroobil 2022 äriregistrile 2021. aasta majandusaasta aruande, mida korteriomanikele ei esitatud ja nad ei ole selle kinnitanud. Avaldaja juhib tähelepanu sellele, et vastavalt raamatupidamise seaduse § 14 lõikele 1 pidi puudutatud isik raamatupidamisarvestuse pidamise kohustatud isikuna koostama 2021. aasta majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja juhatuse tegevusaruandest. Puudutatud isik ei ole esitanud avaldajale kinnitamiseks 2021. majandusaasta aruannet, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja juhatuse tegevusaruandest, kus oleks märgitud iga korteriomandi majandamiskulude suurus (KrtS § 51 lg 1 ja lg 3). Avaldaja, tutvunud puudutatud isiku poolt äriregistrile esitatud 2021. majandusaasta aruandega, leidis, et käesolevas aruandes kajastatud andmed ei vasta korteriomanikele 11.10.2022 koosolekul esitatud dokumentides märgitud andmetele: - Puudutatud isik kajastas aruandes raamatupidamise aruandes-bilansis artiklis “raha” 31.12.2021 seisuga summat 10 457 eurot, samas revideerija kajastas Narva linn, Suur tn 12 KÜ finantsmajandustegevuse kontrollakti peatükis „pangatoimingute revisjon“ kassajääki seisuga 31.12.2021 – 7559,69 eurot. - Äriregistrile esitatavas 2021. aasta majandusaasta aruandes tulude ja kulude aruande osas kajastas puudutatud isik tulud 7155 eurot ja kulud 11 611 eurot ning põhitegevuse tulem -4456 eurot, samas puudutatud isik esitas korteriomanikele koosolekuks tulude ja kulude 01.01.31.12.2021 aruandes tulud 8492,97 eurot, kulud 10 468,92 eurot ja põhitegevuse tulem -1975,95 eurot, kuid revideerija aktis 2021. aasta kohta kajastatud tulud 12 843 eurot, kulud 11 610 eurot ja põhitegevuse tulem +1233 eurot. Avaldaja osales üldkoosolekul. Päevakorra esimese ja teise päevakorra punktide arutamise käigus esitas avaldaja kirjaliku eriarvamuse, et üldkoosolek pole pädev otsuseid vastu võtma, mille võttis vastu üldkoosoleku protokollija. Koosoleku juhataja Andrei Matvejev ei lubanud aga avaldajale koosolekul nendel teemadel täpsemalt sõna võtta ja pani need küsimused ilma igasuguse aruteluta hääletusele. Avaldaja palub tunnistada kehtetuks Narva linn, Suur tn 12 korteriühistu 11. oktoobri 2022 otsus 2021. majandusaasta aruande kinnitamise kohta, kuna äriregistrile esitatud 2021. aasta 2(8)

majandusaasta aruanne, mida korteriomanikele ei esitatud ja nad ei ole selle kinnitanud ning 2021. majandusaasta aruande andmed on korteriühistu finantsseisundi osas oluliselt moonutatud. Alternatiivselt palub avaldaja tunnistada tühiseks puudutatud isiku otsus 2021. majandusaasta aruande kinnitamise kohta. Puudutatud isiku vastuväited avaldusest jääb arusaamtuks millisest seaduslikust alusest lähtudes esitatakse avaldaja nõude. Korteriühistu- ja korteriomandi seaduse § 29 lg. 1 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Korteriühistu liikmel puudub õigus nõuda majandusaasta aruanne kehtetuks tuvastamist ega tühistamist. Seega ei ole selge avalduse seaduslik alus, samuti kui avalduse eesmärk. Avaldaja esitab etteheide, et 2021. majandusaasta aruande ei vasta raamatupidamise seaduse § 14 lg-le 1, kuna majandusaasta aruande juurde ei ole lisatud juhatuse tegevusaruande. Eesile toodud õigusnorm kehtestab, et raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Ei ole selge, millisel põhjusel leiab avaldaja, et majandusaasta aruande osaks peab olema „aruande juhatuse tegevuse kohta“. Avaldaja esitab puudutatud isiku majandusaasta aruande, millisest tulenevalt seadusega ette nähtud tegevusaruande on majandusaasta aruande lehel 3. Avaldaja viitab sellele, et puudutatud isiku poolt üldkoosoleku kokkukutsumisel esitatud majandusaasta aruande eelnõu ja sihtasutuste- ja mittetulundusühistute registrile esitatud majandusaasta aruande lõppvariant erinevad omavahel. Tuleb rõhutada, et seadus ei näe ette korteriühistu juhatuse kohustuse esitama korteriomanikele majandusaasta aruande eelnõu koosoleku kokkukutsumisel. Avalduse lisadena 3-4 esitatud dokument on revidendi aruande ja selle lisa. Ei ole selge, mis põhjus avaldaja leiab antud dokumendi majandusaasta aruandeks. Ei ole selge ka avaldaja viide sellele, et vaidlusalune aruande ei vasta KrtS § 51 lg-dele 1 ja 3 nõuetele. Avaldusest tulenevalt mittevastavus seisneb selles, et majandusaasta aruandes on määramata iga korteriomandi majandamiskulude suurus. Üheaegselt avaldaja esitab majandusaasta aruande, mille 11. lehel on esitatud iga korteriomandi majandamiskulude suurus. Avaldaja väga laialt analüüsib revidendi aruande andmete mittevastavus majandusaasta aruande andmetele. Siinkohal tuleb rõhutada, et jääb ebaselgeks, mis põhjus leiab avaldaja majandusaasta aruande andmed ebaõigeks. Majandusaasta aruande koostamise ja selles kajastatud andmete korrektsuse eest vastutab puudutatud isiku juhatus (KrtS § 50 lg. 1). Lisaks sellele, avaldaja esitab etteheide, et majandusaasta aruande ei kajasta puudutatud isiku tegelik majandusliku seisundi. Antud väide on täiesti arusaamatu. Ei ole selge milliste andmete pinnalt teeb avaldaja järeldused majandusaasta aruandes kajastatud andmete ekslikkuse kohta. Majandusaasta tulemiaruande asub majandusaasta aruande lehel 5. Tulemiaruandes on määtatud, et puudutatud isiku liikmetest 2021. majandusaastas on saanud 6668 eurot. Revidendi aruande 3. lehel on esitatud tabel millises on määratud sama summa kui korteriomanikest saadud tasu. Majandusaasta aruandes on määratud, et tulu ettevõtlusest oli majandusaastas summas 487 eurot. Revidendi aruande tabelis antud summa on määratud kui „muud kulud“ summas 486 eurot. Samuti revidendi aruanne samas tabelis on määratud, et 2021.a majandusaasta kulud puudutatud isiku tegevusele olid summas 11 610 eurot. Majandusaasta aruandes antud summa on korrigeeritud, kuid ebaoluliselt ja kulude summaks on määratud 11 611 eurot. Antud summadest tulenevalt on majandusaasta aruandes ja revidendi aruandes määratud puudutatud isiku kulude ja tulude summad vastavad teineteisele ja nende osades tehtud muudatused 1 euro võrra on elimineeritud tulude ja kulude kogusummas. Avaldusest on kaudselt tuleneb, et revidendi aruandes on määratud (esile toodud tabelis), et revident 3(8)

puudutatud isiku majandustegevuse hindamisel võtab arvesse „eelnevate aastate tulemused“ (vene keeles результат деят-ти прошлых лет) summas 5689 eurot. Viidates sellele, et antud summa ei ole kajastatud majandusaasta tulemiaruandes avaldaja hakkab süüdistama puudutatud isiku juhatuse valeandmete esitamises. Kahjuks avaldaja ja tema esindaja on väidetavalt ei ole raamatupidamises kogenud isikud ja sellel põhjusel jäävad tähelepanuta, et mittetulundusühingute tulemiaruandes ei tohi kajastada eelmiste aastate jaotamata jäetud tulu (nt kui äriühingute puhul). Kuid eelmiste aastate jaotamata jäetud tulu kajastatakse (mittetulundusühingute puhul) majandusaasta aruande lisas „netovara muutuste aruande“ n-ö akumuleeritud tulemina. Majandusaasta aruande lehel 7 on esitatud netovara muutuste aruande kus on määratud, et seisuga

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4(8)

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 4 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses huvitatud isiku avalduse alusel asja, mis käsitleb korteriühistu organi otsuse kehtivust. Sama sätestab korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 2, mille kohaselt lahendatakse korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Menetlusosalistel ei ole vaidlust järgnevate asjaolude üle: a. Avaldaja on Narva linn, Suur tn 12 korteriühistu liige. b. Narva linn, Suur tn 12 korteriühistu kutsus 11. oktoobril 2022. a üldkoosoleku päevakorraga: 1) 2021. majandusaasta revisjoni aruande kinnitamine; 2) 2021. majandusaasta aruande kinnitamine; 3) Juhatuse esimese 2022. aasta poolaasta aruande kinnitamine; 4) Majandustegevuse plaani 2022. aasta lõpuni kinnitamine c. Narva linn, Suur tn 12 korteriühistu üldkoosolek on 11. oktoobril 2022 vastu võtnud otsuseid, mille p 1 kohaselt kinnitati 2021. a majandusaasta revisjoniaruanne, p 2 kohaselt kinnitati 2021. majandusaasta aruanne, p 3 võeti päevakorrast maha, p 4 kohaselt kinnitati majandustegevuse plaan kuni 2022. majandusaasta lõpuni. Protokollis on märge, et koosoleku polnud korteriühistu majandustegevuse kirjalikku plaani aasta lõpuni esitatud. d. Teade üldkoosoleku toimumise kohta oli pandud trepikodades infotahvlile, kus oli paigaldatud informatsioon üldkoosoleku kohta – üldkoosoleku toimumise kuupäev, kellaeg, koht ja päevakord (vene keeles dtl 6, tõlge dtl 37). Avaldaja ei ole otsuseid heaks kiitnud. Tema vaidlustab otsust, millega kinnitati 2021. a majandusaasta aruanne (punkt 2), kuivõrd üldkoosoleku kokkukutsumisel oli rikutud seadusega sätestatud kokkukutsumise korda, mis on oluline rikkumine. Puudutatud isik ei esitanud avaldajale kinnitamiseks 2021. majandusaasta aruannet, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja juhatuse tegevusaruandest, kus oleks märgitud iga korteriomandi majandamiskulude suurus. Äriregistrile esitatud 2021. majandusaasta aruandes korteriühistu finantsseisund on kajastatud ebaõigesti. Korteriomanikele seda polnud esitatud ja nad ei ole seda kinnitanud. Neil põhjustel nõuab avaldaja üldkoosoleku 11. oktoobri 2022 otsuse nr 2 kehtetuks tunnistamist või alternatiivselt tühisuse tuvastamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetust, st nii selle kehtetuks tunnistamist kui ka tühisuse tuvastamist reguleerib üldnormina tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38. Vastavalt TsÜS § 38 lg 1 võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. KrtS § 29 lg 1 kohaselt, kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Muid korteriomanike otsuse tühisuse aluseid KrtS ette ei näe. Lisaks võib ka korteriomanike üldkoosoleku otsus olla tühine TsÜS § 38 lg 2 järgi, kui see on vastuolus heade kommetega või rikub võlausaldajate kaitseks vm avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.

5(8)

Esiteks kontrollib kohus vaidlustatud otsuse tühisuse aluseid. Kui tühisuse alus esineb, siis pole kehtetust vaja enam kontrollida, sest avaldaja saavutab avaldusega taotletud tulemuse. Avaldajat esile toodud asjaolude põhjal tuleb seega kontrollida koosoleku kokkukutsumise korda käsitlevate sätete väidetavat rikkumist. Korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõuete oluline rikkumine on KrtS § 29 lg 1 järgi koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse alus. KrtS § 29 lg 1 sõnastuse järgi peab koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine olema oluline. Rikkumine on oluline, kui see takistab korteriomanikul koosolekuks ette valmistuda ja informeeritult hääletada. Nimetatud takistusi võivad eelkõige põhjustada liiga lühike etteteatamise aeg või otsustamisele tulevate teemade ebapiisav avaldamine. TsÜS § 38 lg 2 esimese lause tingimus "otsuse vastuvõtmise korra oluline rikkumine" hõlmab ka koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist ning kokkukutsumise korra olulisteks rikkumisteks on senises kohtupraktikas peetud mh seda, kui enne koosolekut ei tehta kättesaadavaks otsuste eelnõusid või dokumente, mille kinnitamist koosolekul hääletama hakatakse (vt nt Riigikohtu 29. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8010, p 11; 24. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-144-17, p 17). Puudub vaidlus, et teade 11. oktoobri 2022 üldkoosoleku läbiviimise kohta oli pandud trepikodade infotahvlitele. Teates oli märgitud üldkoosoleku päevakord, toimumise koht ja aeg (vene keeles dtl 6, tõlge dtl 37). Puudutatud isik selgitas, et teatele polnud midagi muud märgitud, sest infotahvlitel paigaldatud informatsioon üldkoosoleku kohta oli piiratud infotahvlite suurusega. KrtS § 20 lg 3 kohaselt, kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord. KrtS § 20 lg 3 eesmärk on tagada ühistu liikmele efektiivne osalemis- ja hääletamisõigus (vt nt Riigikohtu 14.10.2014 lahend nr 3-2-1-7614, p 21). Praegusel juhul pidid korteriomanikud otsustama 2021. majandusaasta revisjoni aruande, 2021. majandusaasta aruande, juhatuse esimese 2022. aasta poolaasta aruande (päevakorrast maha võetud) ja majandustegevuse plaani 2022. aasta lõpuni kinnitamise. Korteriomanikele oli enne üldkoosolekut esitatud järgmised dokumendid: finantsmajandusliku tegevuse kontrollimise akt (vene keeles dtl 8-12, tõlge 76-79) ning tulude-kulude aruanne 01.01.31.12.2021 (vene keeles dtl 7, tõlge dtl 38-39 ja 67-69). Üldkoosoleku protokolli kohaselt majandustegevuse plaan 2022. aasta lõpuni polnud kirjalikult esitatud. Avaldaja toob ette, et aruannete (revideerija, korteriomanikele esitatud tulude-kulude ja äriregistrile esitatud 2021. majandusaasta) andmed erinevad. Puudutatud isik märgib, et aruannete väidetavad vead ega ebatäpsustused ei ole majandusaasta aruande kehtetuks tunnistamise põhjus. Seaduses on ette nähtud andmed, mida nii majandusaasta aruanne kui ka majanduskava peavad sisaldama. KrtS § 51 lg 1 ja 3 kohaselt kui korteriühistu peab koostama majandusaasta aruande, kohaldatakse selle koostamisele, esitamisele ja kinnitamisele mittetulundusühingute seaduse § 36 lõigetes 1–4 mittetulundusühingu majandusaasta aruande kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Korteriühistu majandusaasta aruandes märgitakse lisaks muudele seaduses sätestatud andmetele ka iga korteriomandi majandamiskulude suurus. 6(8)

KrtS § 20 lg-s 3 on sätestatud nõue avalikustada olulised üldkoosolekul arutamisele tulevad dokumendid. Neid ei pea igale korteriomanikule paberil saatma, vaid tuleb teatada, mil viisil on nendega võimalik tutvuda. Puudutatud isik küll esitas korteriomanikele finantsmajandusliku tegevuse kontrollimise akti ning tulude-kulude aruande, mis muu hulgas ei sisaldanud andmeid iga korteriomandi majandamiskulude suuruse kohta. Järelikult pidi korteriühistu juhatus KrtS § 20 lg 3 järgi teatama korteriomanikele kõigi hääletamisele pandud dokumentidega tutvumise koha ja korra. Kohus tuvastab, et korteriühistu ei ole korteriomanikele neid andmeid teatanud. Väär on puudutatud isiku seisukoht, et dokumentidega tutvumise informatsiooni ei pidanuks üldkoosoleku teates märkida, sest korteriomanik võib vajadusel oma õigust realiseerida pöördudes korteriühistu poole. See seisukoht on vastuolus KrtS § 20 lg 3. Kohus järeldab, et ei ole täidetud KrtS § 20 lg-3 sätestatud nõue võimaldada korteriomanikel tutvuda majandusaasta aruandega. Kuivõrd korteriomanikele esitatud dokumendist ei nähtunud kõiki olulisi andmeid korteriühistu finantsseisundi kohta, seal hulgas andmed iga korteriomandi majandamiskulude suuruse kohta, ei saanud avaldaja majandusaasta aruande kinnitamise üle otsustamisel informeeritult hääletada. Kohus tuvastab, et 11. oktoobri 2022 üldkoosoleku kokkukutsumisel on avaldaja suhtes oluliselt rikutud kokkukutsumise korda ning seetõttu on vaidlustatud otsus tühine (KrtS § 29 lg 1). Kohus ei pea vajalikkuks muid avaldaja etteheiteid nimetatud otsuse ja esitatud dokumentide suhtes käsitleda. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus avalduse. Kohus on seisukohal, et korteriühistu 11. oktoobri 2022 üldkoosoleku otsuse punkt 2 on tühine. Muid üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid avaldaja ei vaidlusta ning kohus neid ei käsitle. Kohus selgitab, et tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 esimese lause järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuivõrd kohus rahuldab avalduse, jätab kohus menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda. Kohus 13. juunil 2024 määras osalistele tähtaja esitada menetluskulude nimekirjad. Menetluses pole avaldaja esitanud oma menetluskulude nimekirja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

7(8)

Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 50 eurot, mis vastab avalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 sätestatud määrale. Riigilõiv on põhjendatud avaldaja menetluskulu TsMS § 138 lg 2 alusel. Muid avaldaja menetluskulusid toimikust ei nähtu. Puudutatud isikult tuleb mõista avaldaja kasuks menetluskulud summas 50 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.