Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Kohtuotsuse teatavaks tegemise aeg ja koht
16.08.2024.a. Rakvere
Tsiviilasja number
2-23-146677
Tsiviilasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi R Ši vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (10811490) Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas Kostja: R Š (xxxx)
Hagi hind
20.- eurot
Kirjalikus menetluses
Rahuldada hagi täies ulatuses. Mõista välja kostjalt R Š’ilt hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahv summas 10 eurot ning sissenõudmiskulud summas 10 eurot. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda. Mõista kostjalt R Š’ilt hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks välja menetluskulud summas 340.- eurot. Mõista kostjalt R Š’ilt hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (340.- eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. I Hageja nõuded ja seisukohad. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 20 eurot, millest 10 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 10 eurot on sissenõudekulud. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXXX omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõude väljastamise ajal. 06.11.2020 oli sõiduk pargitud EP opereeritavale parkimisalale Xxxx, leppetrahvinumber xxxx, maksetähtaeg 20.11.2020, võlgnevuse summa 10 eurot. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual parkimiskellaga fikseeritud parkimise algusaega ega registreeritud sõidukit parkimiskioskis ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. EP esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletused võlgnevuse kohta, kuid kostja nendele ei vastanud. Vastavalt Transpordiametist saadud teabele oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi nõude esitamise ajal kostja. Tuginedes eeltoodule ning lähtudes asjaolust, et Transpordiameti avaliku teabe alusel ei ole tehtud liiklusregistris muudatusi sõiduki omandi osas alates 30.06.2017 kuni 03.12.2021, siis on hagejal õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks on kostja. Seetõttu oli üksnes kostjal seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ning otsustada selle üle, kellele sõidukit kasutada antakse. Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist. Eeltoodu alusel on parkimise operaatoril õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis EP parkimisalale, sõiduki omanik/vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda vastupidist. Seega on parkimislepingu pooleks kostja. EP tegi kõik endast oleneva asja lahendamiseks kohtueelselt teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust. Kohtueelselt saatis EP nii tähitud kirja, e-kirjade kui ka tavakirja teel nõudekirjad kostja rahvastikuregistrijärgsele e-posti aadressile xxxx ja elukoha aadressile Xxxx, mis oli avaldatud rahvastikuregistris. Kostja nõudekirjadele ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Sissenõudmiskuludesse (10 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti nii e-posti kui ka Omniva vahendusel nõudekirjad võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine EP poolt, milles hageja on kulutusi kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks ning meeldetuletuskirjade välja saatmiseks. Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 20 eurot, millest 10 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 10 eurot sissenõudmiskulu.
Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. TsÜS § 160 lg 2 p 3 alusel on aegumine peatunud alates sellest ajast, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati. Leppetrahvi tasumise tähtaeg oli 20.11.2020, sissenõutavaks muutus see 21.11.2020. Maksekäsu avaldus esitati 17.11.2023. Hageja uus esindaja on volikirja esitanud nähtuvalt e-toimikust 12.02.2024. Hageja on lisanud ka kostjale saadetud e-kirjade ja füüsilise kirja koopiad hagiavaldusele. Hageja on saatnud ekirja aadressid samale e-posti aadressile, mis on märgitud ka kostja e-posti aadressiks etoimikus. Riigikohus on selgitanud, et leppetrahv on toimetatud mõistlikul viisil ja mõistliku aja jooksul kätte kui see jäetakse sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvinõude eelduseks ei ole meeldetuletuskirja saatmine või selle kätte toimetamine. Maakohtud on korduvalt kinnitanud, et seadus ei reguleerigi leppetrahvist teavitamist. Kostja viidatud sõidupäevik ja LS § 72 lg 2 väljatoodud põhimõte on antud juhul asjakohatu. LS 72 lg 2 on avalik-õiguslik norm, mis ei ole otseselt kohaldatav. Eraõiguslikes suhetes peaks sõiduki omanik säilitama vastavaid andmeid oma õiguste kaitseks isegi kauem, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul. Kuivõrd hagi ei ole aegunud, et saa väita, et hageja oleks liigselt nõude esitamisega venitanud ja peab hea usu põhimõttest tulenevalt kandma negatiivseid tagajärgi seoses sellega, et kostja ei ole vastavaid andmeid säilitanud. II Kostja vastuväited ja seisukohad. Kostja märgib vastuseks hagiavaldusele, et hageja ei ole saatnud ühtegi ametlikku tõendit enda esindusõigusest, nt. digitaalselt allkirjastatud volitust vms. Enne kohtuasja/maksekäsu algust 22.11.2023 ei ole hageja saatnud kostjale leppetrahviga seoses mingeid dokumentaalsed tõendeid kokkuleppe rikkumise kohta. Kuna eeldatav kokkuleppe rikkumine toimus 06.11.2023 (rohkem, kui kolm aastat enne nõude esitamist), peab kostja nõuet aegunuks. Leppetrahvis mainitud auto juhtideks võiksid olla mitu inimest. Sõidupäevik aga ei ole säilinud (tema seaduslik säilitusaeg on möödas rohkem kui kahe aasta võrra) ning hagejal ega kostjal pole võimalust leida lepingu rikkujat ning nõuda leppetrahvi. Kostja palub tunnistada kehtetuks tema vastu esitatud nõue ning lõpetada tsiviilasi nr. 2- 23-146677 ning jätta menetluskulud hageja kanda. III Kohtu seisukoht ja põhjendused. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Vaidlust ei ole selle üle, et sõiduk numbrimärgiga XXXX oli 06.11.2020 16:49 pargitud hageja opereeritavale parkimisalale Xxxx. Samuti pole vaidlust selle üle, et kostja oli 06.11.2020 sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Kostja ei ole sõnaselgelt vaidlustanud ka rikkumist, mille tõttu hageja leppetrahvi nõuab, kuid on märkinud, et enne 22.11.2023 ei ole hageja saatnud kostjale leppetrahviga seoses mingeid dokumentaalsed tõendeid kokkuleppe rikkumise kohta. Hageja on tõenditena esitanud 15.06.2021 kostjale saadetud nõudekirja (dtl 53). Nõudekiri on edastatud aadressil Xxxx. Samuti on 20.05.2022, 31.03.2023, 03.05.2023 ja 01.11.2023 edastatud kostjale meeldetuletuskirjad (dtl 56-62) e-posti aadressile xxxx, mida kostja kasutab
ka käesolevas menetluses. Meeldetuletuskirjades on muu hulgas viidatud võimalusele tutvuda leppetrahvinõuete ja fotodega veebilehel www.vaie.europark.ee. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohased kostja väited, et temale ei ole enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist rikkumise kohta mingeid tõendeid esitatud. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Hageja ja parkija vahel tekib parkimisega eraõiguslik õigussuhe. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud fotodega (dtl 36-51) on tõendatud sõiduki registreerimisnumbriga XXXX parkimine hageja poolt nimetatud ajal ja kohas ilma parkimiskellata. Fotodelt on näha, et parklasse sissesõidul on tuvastav, et tegemist on tasulise parkimise alaga. Samuti on nähtavad parklasse sissesõidul parkimislepingu tingimused ning märk EUROPARK. Hageja on seega tõendanud, et parkimisala puhul on tegemist tasulise parkimisalaga. Kostja ei ole vastupidist väitnud ega tõendanud. Samuti pole vaidluse all, et sõiduki registreerimisnumbriga XXXX parkimise eest vaidlusalusel korral ei oldud makstud, mistõttu hageja nõuab kostjalt leppetrahvi tasumist. Leppetrahvi nõudes (dtl 34-35) on fikseeritud nimetatud sõiduki parkimisel parkimistasu maksmata jätmine. Kohus on seisukohal, et hageja on tüüptingimuste esitamisega teinud VÕS § 16 lg 1 kohase pakkumuse parkimislepingu sõlmimiseks ning parkija, sisenedes parkimisalale ning parkides nimetatud alal, annab nõustumuse lepingu sõlmimiseks VÕS § 20 lg 1 kohaselt. Kohus leiab, et kostja on parkimisel väljendanud enda tahet lepingut sõlmida oma tegudega ehk reaalse parkimisega parkimisalale. Kohus on seisukohal, et nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kostja, sisenedes parkimisalale ning parkides auto vastavale alale, on nimetatud teoga avaldanud tahet lepingu sõlmimiseks ning seeläbi nõustunud parkimistingimustega (tüüptingimustega). Seega oli poolte vahel sõlmitud leping, kuid kostja jättis parkimistasu maksmata. Hageja nõude puhul on tegemist leppetrahvinõudega. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ole leppetrahvi tasunud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 on sätestatud õiguskaitsevahendina võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 kohaselt lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Kostja leiab, et vaidlusalusel ajal auto parkinud isik ja seega rikkuja ei ole teada. Sõidupäevik ei ole säilinud.
Maakohus leiab, et parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kostja ei ole esile toonud, kes füüsilise isikuna kasutas kostjale kuuluvat sõidukit leppetrahvi väljastamise ajal, mistõttu vastutab parkimislepingu rikkumise eest kostja. Kostja on ühtlasi tuginenud nõude aegumisele. Kohus leiab, et kohaldamisele kuuluvad tehingust tuleneva nõude aegumise sätted. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja on tõendanud, et leppetrahvi tasumise tähtaeg oli 20.11.2020 (dtl 34). Seega muutus nõue sissenõutavaks 21.11.2020. Seega aegunuks nõue 20.11.2023. TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on käesolevas tsiviilasjas esitatud 17.11.2023, seega enne, kui nõue oleks aegunud. Pooled ei ole muid aegumise katkemise või peatumise asjaolusid välja toonud. Seega peatus aegumine maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega ning hageja leppetrahvi nõue kostja vastu ei ole aegunud. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja leppetrahvi nõue rahuldamisele. Hageja on täiendavalt esitanud sissenõudmiskulude 10 euro nõude. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on välja toonud ja tõendanud, et tal tekkisud kulud seoses Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse päringute tegemisega sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti nii e-posti kui ka Omniva vahendusel nõudekirjad võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega kuulub hagi tervikuna rahuldamisele. Kohus märgib täiendavalt, et kohus kontrollib lepinguliste esindajate esindusõiguse ning nõuetele vastava hariduse olemasolu. Hageja lepingulised esindajad on käesolevas menetluses esitanud enda esindust ja haridust tõendavad dokumendid. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,
kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskuludeks on käesoleva juhul riigilõiv 100 eurot, õigusabikulud 220 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on 110 eurot/h. Hageja lepinguline esindaja on tutvunud vastuväitega, komplekteerinud hagiavalduse ja lisad ja esitanud dokumendid, tasunud riigilõivu. Eeltoodu on hageja lepingulisel esindajal võtnud aega 2 h, st hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 220 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on palunud välja mõista viivise menetluskuludelt ning kohus rahuldab hageja taotluse. Kohus juhindus kohtuotsuse tegemisel TsMS-i paragrahvidest 441-442.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Maido Roots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.