Aktiva Finance Group OÜ hagi J. A. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
7784,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479); lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: J. A. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil (25.07.2024)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta hageja menetluskulud hageja kanda.
3.Toimetada kostjale kohtuotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 04.03.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja Placet Group OÜ ja J. A. vahel sõlmitud krediidikontolepingust nr KK3401073 tulenev põhivõlgnevus 4466,21 eurot, intress 582,02 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja 01.03.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 899,77 eurot; 1.2 mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (4466,21 eurot) alates 02.03.2024 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 40,00% aastas.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.
2.1.Placet Group OÜ (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 14.04.2019 krediidikontolepingu nr KK3401073. 26.04.2019, 06.05.2019, 09.05.2019 ja 11.05.2019 sõlmiti krediidikonto lepingu põhitingimuste muutmise kokkulepped. 11.05.2019 kokkuleppe alusel võimaldati kostjale krediiti summas 5000 eurot. Hageja selgitab, et on esitanud kohtule lepingu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Samuti oli kostja läbinud isiku tuvastamise (hagi lisa 5). Hageja selgitab, et poolte vahel sõlmitud laenuleping on sõlmitud sidevahendi abil, mistõttu toimub andmesidevahetus kliendi ja administraatori vahel iseteenindusportaalis, millesse igakordsel sisenemisel on vajalik: isikukood + salasõna - SMART ID - Mobiil ID - ID-kaart. Lepingu sõlmimiseks tuli kostjal lisaks isiku tuvastamisele (1.03.2024 hagiavalduse Lisa 5), mis on antud juhult toimunud Omniva vahendusel, end registreerida Placet Group OÜ koduleheküljel ning taotluse esitamisel pidi kostja eelnevalt täitma ankeedi oma andmetega, tutvuma lepingu tingimustega, neid kinnitama, peale mida tekkis võimalus Placet Group OÜ-le taotlus esitada. Placet Group OÜ koduleheküljel on esitatud detailselt ja põhjalikult kogu oluline teave lepingu tingimuste ja selle sõlmimisega seonduva kohta. Lepingu sõlmimiseni ei ole võimalik jõuda ilma nimetatud teabega tutvumata ja tingimusi aktsepteerimata. Kostja tutvus tingimustega ja aktsepteeris neid. 14.04.2019 taotles kostja krediidikonto (taotluse nr KK3401073) krediidilimiidiga 500 eurot. Taotlus on esitatud elektrooniliselt Placet Group OÜ kodulehe vahendusel (smsraha.ee): Registreerimise veebileht Smsraha.ee, Registreerimise IP 212.7.27.215, veebilehel registreerimise kuupäev: 14.04.2019 kell: 13:11. 14.04.2019. a on isik tuvastatud Eesti Post AS kontoris. Hageja selgitab, et on tõendanud, et Placet Group OÜ on kostjale enne lepingu sõlmimist 14.04.2019 kell 13:11 saatnud süsteemi kaudu e-kirjaga Euroopa Tarbijakrediidi infolehe ja lepingueelse teabe (24.04.2024 vastuse Lisa 1) ning 14.04.2019 kell 17:00 lepingu põhitingimused, üldtingimused ja hinnakirja. Dokumendid olid edastatud kostja poolt Placet Group OÜ-le antud e-posti aadressile xxx. Lepingu nr KK3401073 muudatuse (s.t. krediidilimiidi 1 000 euroni tõstmisel) sõlmimisel 26.04.2019 kell: 09:24 kostja sisselogis www.smsraha.ee iseteenindus keskkonda Smart-IDga. Lepingu nr KK3401073 muudatuse (s.t. krediidilimiidi 1 500 euroni tõstmisel) sõlmimisel 06.05.2019 kell: 19:21 kostja sisselogis www.smsraha.ee iseteenindus keskkonda Smart-IDga. Lepingu nr KK3401073 muudatuse (s.t. krediidilimiidi 3 000 euroni tõstmisel) sõlmimisel 09.05.2019 kell: 15:15 kostja sisselogis www.smsraha.ee iseteenindus keskkonda Smart-IDga. Lepingu nr KK3401073 muudatuse (s.t. krediidilimiidi 5 000 euroni tõstmisel) sõlmimisel 11.05.2019 kell: 12:38 kostja sisselogis www.smsraha.ee iseteenindus keskkonda Smart-IDga. Sisselogimisel www.smsraha.ee veebilehel süsteem küsib Smart-ID nii PIN 1-te kui ka PIN2te.
2.2.14.04.2019 kell 17:09:05 kanti 300 eurot kostja kontole. 24.04.2024 hageja vastuse lisana 2 esitatud konto väljavõte. Hageja selgitab, et endise võlausaldaja Placet Group OÜ kontosid ei saa teistes pankades enam avada, kuid hageja esitab andmed väljastatud laenu kohta, kus nähtub mis summas ning millisele arveldusarvele laen välja maksti: /hageja esitab 17.07.2024 menetlusdokumendis väljavõtte dokumendist „Krediidianalüüs“, pealkirja „Taotluse andmed“ alt (dtl 165)/ Projekt Smsraha.ee, Laenu ID KK3401073, Taotluse kuupäev 14.04.2019 13:11, Taotluse IP 212.7.27.215, Laenulimiit 500 eurot, KKM 49%, Päevane KKM 0,13%, Väljastamise viis Arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXX.
2.3.Krediidi kulukuse määr oli 49,00% aastas. Selle arvutamise eelduseks on võetud laenusumma 500 eurot, osamaksete arv 12, intressi protsent 40% aastas. Lepingu muudatuse puhul on arvutamise eelduseks võetud laenusumma 1000 eurot, osamaksete arv 12, intressi protsent 40% aastas. Lepingu muudatuse puhul on arvutamise eelduseks võetud laenusumma 1500 eurot, osamaksete arv 12, intressi protsent 40% aastas. Lepingu muudatuse puhul on arvutamise eelduseks võetud laenusumma 3000 eurot, osamaksete arv 12, intressi protsent 40% aastas. Lepingu muudatuse puhul on arvutamise eelduseks võetud laenusumma 5000 eurot, osamaksete arv 36, intressi protsent 40% aastas.
2.4.Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning kostja konto väljavõtet. KK3401073 lepingu sõlmimisel 14.04.2019 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kostja 14.04.2019 pensioniregistri väljavõtet keskmise töötasu kohta, 25.03.2019 ja 14.04.2019 maksehäirete päringuid, 14.04.2019 Maksuameti päringut ning 14.04.2019 Ametlikud teadeanded päringut. Hageja esitab kostja poolt edastatud andmed kulude ja tulude kohta: Sissetulekud: töötasu 935 eurot, kaitseväe töövõimetuspension 645 eurot, finantskohustused: 36 eurot Tarbijalaen/väikelaen, majapidamiskulud 650 eurot, kuumakse 51,47 eurot. Kostja pensioniregistri väljavõtte keskmise töötasu kohta: keskmine töötasu 827,32 eurot. Hageja esitab 25.03.2019 ja 14.04.2019 maksehäirete päringud /kuvatõmmis dtl 171/. Hageja selgitab lepingu KK3401073 krediidivõimekuse arvutuskäiku: Kliendireserv = igakuine sissetulek – igakuised väljaminekud – elamiskulud (s.h majapidamiskulud*) – taotletava laenu osamakse. *Kuna kliendi poolt on määratud vähem majapidamiskulu, kui arvestatakse minimaalselt, siis reservi arvestamisel on võetud minimaalne sel hetkel 150 eurot. 89.85 eurot = 827,32 eurot – 36 eurot – 650 eurot – 51,47. Administraator Süsteem rahuldas krediidikonto taotluse KK3401073 (14-04-2019 13:11) põhjusel: - reserv 89,85 eurot, - taustakontroll korras. KK3401073 krediidilimiidi suurendamisel 1 000 euroni 26.04.2019, hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kostja 26.04.2019 pangakonto väljavõtte analüüsi, 25.03.2019 ja 25.04.2019 maksehäirete päringuid, 14.04.2019 Maksuameti päringut ja 25.04.2019 ametlikud teadaanded päringut. Kostja 26.04.2019 pangakonto väljavõtte (Lisa 2). KK3401073 krediidilimiidi suurendamisel 1 500 euroni 06.05.2019 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kostja 26.04.2019 pangakonto väljavõtte analüüsi, 25.03.2019 ja 06.05.2019 maksehäirete päringuid, 14.04.2019 Maksuameti päringut ja 06.05.2019 ametlikud teadaanded päringut. KK3401073 krediidilimiidi suurendamisel 3 000 euroni 09.05.2019 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kostja 26.04.2019 pangakonto väljavõtte analüüsi, 25.03.2019 ja 06.05.2019 maksehäirete päringuid, 14.04.2019 Maksuameti päringut ja 09.05.2019 ametlikud teadaanded päringut. KK3401073 krediidilimiidi suurendamisel 5 000 euroni 11.05.2019 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta,
kostja 26.04.2019 pangakonto väljavõtte analüüsi, 25.03.2019 ja 06.05.2019 maksehäirete päringuid, 14.04.2019 Maksuameti päringut ja 11.05.2019 ametlikud teadaanded päringut. kui krediidisaaja on käesoleval juhul esitanud laenuandjale oma kohustuste või sissetulekute suuruse kohta ebaõiget teavet, ei vabasta see krediidisaajat lepingust tulenevate kohustuste (so eelkõige intressi ja viivise tasumise kohustus) täitmisest. Arvestades hagi aluseks oleva lepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
2.5.Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt esialgse võlausaldaja poolt esitatud arvete alusel. Kostjal on lepingust tulenev võlgnevus alates 15.06.2023 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 15.08.2023 osamakseni. Seega oli kostja võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Placet Group OÜ saatis kostjale 15.08.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse e-posti teel kostja poolt antud e-posti aadressile xxx (Lisa 4), milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (hagi lisa 3). Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, ütles Placet Group OÜ lepingu üles 30.08.2023. Vastavalt Placet Group OÜ üldtingimuste punktile 14.3.3. „Teade loetakse kätte antuks: teate saatmisel e-postiga, kui teate saatmisest on möödunud 1 kalendripäev.“ (hagi lisa 2). Kostjal on põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga so 30.08.2023 summas 4486,21 eurot. Kostja ei ole krediiti tagastanud. Kostja on teinud pärast lepingu ülesütlemist hagejale makseid summas 20 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 4466,21 eurot.
2.6.Esialgne võlausaldaja loovutas 31.08.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja märgib, et kostjale on loovutamisest teade edastatud posti teel kostja poolt antud aadressile ning võlgnik ei ole seni VÕS § 172 kohast kinnituskirja küsinud. Samuti on uus võlausaldaja 31.08.2023 teavitanud nõude loovutamisest ja menetluse alustamisest ka e-kirja teel (Lisa 5), seega loetakse TsÜS § 69 alusel kätte saaduks. Hageja selgitab, et esialgne võlausaldaja on enda poolt saatnud välja loovutusteatise. Hageja poolt on pärast nõude loovutamist saadetud uuesti ka enda poolt teatis 2.08.2023. a.
2.7.Lepingu põhitingimustes on kokku lepitud intressimääras s.o 40% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 15.06.2023 osamaksest kuni ülesütlemiseni s.o 30.08.2023, kokku summas 582,02 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 4466,21 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 31.08.2023 kuni hagi esitamiseni 1.03.2024 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 40,00% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 899,77 eurot.
2.8.Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lähtudes VÕS § 1132 lg-s 2 sätestatust, lepingu üldtingimuste punktist 5.3. (1.03.2024 hagiavalduse Lisa 2) ning Euroopa standardinfo teabelehe punktile 3. 1.03.2024 hagiavalduse lisana 8 on esitatud kirjad, milledest nähtub täpselt kuhu (e-posti aadress) on iga kiri saadetud. Kostja makseviivitusega tingitud muude kulude osas esitas hageja tõendina tööprogrammi väljavõtte (24.04.2024 vastuse punkt 2.7.), millest nähtub millal ja kuidas on nõude andmeid töödeldud ja kontrollitud, kontaktandmete otsinguid teostatud, püütud saada kontakti kirjade (vt lisaks Lisa 4-Täiendav tööprogrammi väljavõte) ja e-kirja teel ning võlanõue avaldatud (vt Lisa 5Taust.ee väljavõte. Hageja on võla sissenõudmiseks teinud korduvalt toiminguid, s.t. saatnud
kostjale sõnumeid, e-kirju, kirju polti teel, helistanud. Hageja hinnakirja, kust nähtub saadetud kirjade tasud (Lisa 6).
esitab tõendina lisaks
Hageja selgitab sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemist: 18.10.2023 tasulise kirja saatmine 25 eurot 2.11.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot 27.11.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot* Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
2.9.Hageja esitab nõude ümberarvestuse juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist rikkunud (millega hageja ei nõustu). Käesoleval juhul lepingu alusel on kogu perioodi jooksul kostja kasutanud krediiti summas 7957,00 eurot. Kokku on kostja teinud tagasimakseid summas 11358,55 eurot, millest 3470,79 eurot on arvestatud põhiosa katteks, 7773,75 eurot intressi katteks, 100,00 eurot meeldetuletustasude katteks ja 14,01 eurot viivise katteks. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis pärast nõude ümberarvestust saab lugeda nõude täidetuks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes (kätte toimetatuks loetud 24.03.2024). Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 21 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohtuistungist 25.07.2024 võttis osa hageja, kostja ei ilmunud ega teatanud ka mitteilmumisest. Kohtukutse on kostjale kätte toimetatuks loetud 23.06.2024 teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Hageja taotles istungil asja sisulist läbivaatamist kostja osavõtuta.
4.Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud
4.1.Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival
andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg 1. Seega sidevahendi teel tarbijakrediidilepingu sõlmimise tõendamiseks peab hageja välja tooma, millal ja mil viisil mis sisuga lepingudokumendid ta kostjale andis. Eeltoodut selgitas kohus hagejale ka menetlusse võtmise määruses.
4.2.Hageja on kohtule esitanud Krediidikonto lepingu nr KK3401073 pdf failina, millel ei ole kostja allkirja (dtl 28). Lepingudokumendis on märgitud kuupäev 14.04.2019. Hageja on esitanud faktiväited kostja poolt laenu taotlemise tahteavalduse tegemise ning tingimustega nõustumise kohta: et kostja esitas taotluse elektrooniliselt Placet Group OÜ kodulehe vahendusel (smsraha.ee) 14.04.2019 kell: 13:11 IP-aadressilt 212.7.27.215 ning et kostja isik tuvastati 14.04.2019 Eesti Post AS kontoris, esitades viimase kohta ka tõendi (dtl 53). Hageja on kohtule esitanud e-kirja, mis on saadetud 14.04.2019 13:11:26 xxx, saatjaks on [email protected], kirjale on lisatud failid euroteabeleht_2019-04-14.pdf ja Lepinguleelne_teave.pdf. Kirja sisus on märgitud, et „Olete Placet Group OÜ-le esitanud taotluse krediidikonto avamiseks ja laenulimiidi võimaldamiseks. Teie taotlus on vastuvõetud ning suunatud läbivaatamisele.“ Samuti on hageja kohtule esitanud e-kirja (dtl 261), mis on saadetud 14.04.2019 17:00:11 xxx, saatjaks on [email protected], pealkirjaks on vene keeles „Lepingu KK3401073 dokumendid“ ning kirjale olid lisatud failid Laenulimiidi_lepingu_põhitingimused_KK3401073.pdf, Placet_Group_OÜ_üldtingimused_Krediidikonto_leping_KK3401073.pdf, Hinnakiri3401073.pdf, Kampaania.pdf. Hageja on esitanud ka vastavad failid (dtl 262-269). Kohus loeb tõendatuks, et kostja tegi 14.04.2019 mingisuguse tahteavalduse Placet Group OÜ-lt laenu saamiseks ning et krediidiandja edastas kostjale lepingudokumendid püsival andmekandjal (e-kirjaga elektrooniliste failidena). Kostja tahteavalduse sisu ei ole tõendatud. Kohus saab hagejast aru, et tarbija (kostja) tahteavalduse sisu võiks kajastada „Krediidianalüüsi“ failis „Taotluse andmed“ (millisel juhul siiski tekitab küsimusi, kas kostja märkis ise oma taotluses ka krediidi kulukuse aasta ja päevamäära). Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave; viidatud Taotluse andmed seda kõike selgelt ei sisalda. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
4.3.Laenu kostja kasutusse andmise osas märgib kohus, et „Krediidianalüüsi“ fail kujutab endast ilmselt krediidiandja infosüsteemi väljavõtet, milles laenu taotluse andmed ei saa tõendada seda, kas ja millises summas laen tegelikult ka välja maksti. Krediidikonto lepingu olemusest tingituna saab limiidi piires raha ka korduvalt kasutusse võtta. Küll aga nähtub hageja esitatud kostja konto väljavõttelt, et 14.04.2019 on kostjale teostatud väljamakse krediidikonto lepingu KK3401073 alusel 300 eurot ja 19.04.2019 väljamakse 200 eurot (dtl 213-214). Krediidilimiidi suurendamise järgsete väljamaksete ega ka krediidilimiidi korduva kasutusse võtmise kohta hageja selgeid faktiväiteid ega tõendeid esitanud ei ole. Üksnes VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse raames on hageja märkinud, et kostja on lepingu alusel kogu perioodi jooksul kostja kasutanud krediiti summas 7957 eurot. Mis kuupäevadel ja mis summades see kostja kasutusse anti, on hagiavalduses esile toomata.
4.4.Hageja väitel oli krediidi kulukuse määr 49% aastas, sh ka igakordsel laenulimiidi suurendamisel. Krediidi kulukuse maksimaalne määr 14.04.2019-11.05.2019 oli 60,03%, seega maksimaalset määra ei ületatud.
5.Nõude loovutamine Hageja väitel on nõude aluseks olevast lepingust tulenevad nõuded hagejale loovutatud 31.08.2023 ning hageja on kostjat 31.08.2023 teavitanud nõude loovutamisest ja menetluse alustamisest e-kirja teel. Kohus märgib, et nõude loovutamise teatise (pdf fail, dtl 52) on koostanud hageja ise, seega see dokument ei tõenda, et nõue on loovutatud. Samuti ei tõenda see pdf fail, et teade saadeti. Kohus peab siiski usutavaks, et nõue on loovutatud, sest hageja valduses on nõude aluseks olevad dokumendid (nt konto väljavõte ja väljavõte krediidiandja infosüsteemist), mida hagejal muidu olla ei saaks.
6.Vastutustundliku laenamise kohustus
6.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi
mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.
6.2.Hageja on esitanud faktiväited, et kostja esitas laenu taotlemisel enda kohta järgmised andmed: Sissetulekud: töötasu 935 eurot, kaitseväe töövõimetuspension 645 eurot, finantskohustused: 36 eurot Tarbijalaen/väikelaen, majapidamiskulud 650 eurot, kuumakse 51,47 eurot. Hageja on kohtule esitanud faili „Krediidianalüüs“, milles on alapealkiri Taotluse andmed (dtl 55), kuid kohtu hinnangul ei ole sellest eristatav ega seega tuvastatav, mis andmed esitas kostja ise, sest selle pealkirja all on ilmselgelt ka neid andmeid, mida kostja ise ei esitanud (näiteks kuumakse, krediidi kulukuse määr). Arusaamatuks jääb ka majapidamiskulude hindamine. Ühest küljest on hageja väitel kostja ise avaldanud enda majapidamiskuludeks 650 eurot, teisest küljest on hageja viidanud laenuvõime arvestustes: Kuna kliendi poolt on määratud vähem majapidamiskulu, kui arvestatakse minimaalselt, siis reservi arvestamisel on võetud minimaalne sel hetkel 150 eurot. Hageja ei ole ka esile toonud, et krediidiandja oleks täiendavalt kontrollinud konto väljavõttelt kostja majandamiskulude suurust (st kostja poolt esitatud andmeid). Hageja väitel kontrolliti päringuga pensioniregistrisse kostja sissetulekuid ning saadi teada, et keskmine töötasu oli 827,32 eurot. Kohus märgib, et Krediidianalüüsi failist nähtub (dtl 57), et pensioniregistrisse ega Maksu- ja Tolliametisse päringut ei tehtud (nähtuvad üksnes 14.04.2019 kuupäevaga tehtud päringud taust.ee, dokumendi kontroll, elamisloa kontroll, ametlikud teadaanded). Samas on hageja hiljem, 24.04.2024 esitanud uuesti faili „Krediidianalüüsid“, kus aga pensioniregistri 14.04.2019 päringu all (dtl 218) on read, milles on kuupäevad, töötasu summad ja pensionimaksete summad. Seega on hageja esitanud kaks sama pealkirjaga tõendit, kus ühe ja sama laenutaotluse all olevate päringute kohta on erinevad andmed. Kohtu hinnangul ei ole selline tõend usaldusväärne, mida hageja saab muuta ja kuvada selliselt, nagu soovib. Hageja on esitanud kostja SEB pangakonto väljavõtte 01.10.2018-25.04.2019 kohta (dtl alates 184). Konto väljavõttelt nähtub pensioni ja XXX OÜ-st töötasu saamine. Konto väljavõttelt nähtub, et kostjal oli lepingu sõlmimise ajal laen Creditstar Estonia AS-st ning et kontolt on pidevalt tehtud Creditstar Estonia AS-le makseid 38 eurot selgitusega „Pikendus“. Konto väljavõte on 33 lehekülge ning selle sisu on läbivalt ühetaoline – kostja sai küll palka ja pensioni, ent vaheldumisi võttis selle sularahas välja ja mängis kasiinos maha. Oktoobris 2018 kulutas kostja kasiinodes 383,14 eurot, sularahas võttis välja 1140 eurot, novembris 2019 kulutas kostja kasiinodes 319 eurot, sularahas võttis välja 1055 eurot, detsembris kasiinodes 637,82 ja sularahas välja 935 eurot, jaanuaris kulutas kasiinodes 632 eurot, sularahas võttis välja 1065 eurot, veebruaris kulutas kasiinodes 268 eurot ja sularahas võttis välja 890 eurot, märtsis 2019 kulutas kostja kasiinodes 726 eurot ning sularahas võttis välja 1080 eurot. Konto väljavõttelt nähtuvad sularaha väljavõtmised tihti vahetult enne makseid kasiinodes, mis viitab sellele, et kostja võttis ka sularaha välja selleks, et kasiinos mängida. Vaid vähesel määral nähtub konto väljavõttest muid kulutusi (väikesed toidupoe ostud, pitsakiosk, alkoholipood, baar). Konto väljavõttelt eluasemekulusid (nt kommunaalarved, elekter, side) ei nähtu.
Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et kostja oli hasartmängusõltlane, oli juba võtnud tarbimislaenu ning kasutas seda hageja väitel veel 7957 euro ulatuses. Kohtuistungil ei näinud hageja selles probleemi, et laenas kostjale raha kostja hasartmängusõltuvuse tarbeks; hageja tõi üksnes välja, et kostjal oli ju sissetulek olemas (sellele tugineb hageja ka peale kohtuistungit esitatud seisukohas, dtl 290). Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks kostjalt täiendavalt küsinud selgitusi rohkete sularaha väljavõtmiste kohta, mistõttu ei saanud hageja ka arvestada, et sularaha kasutatakse elamiskulude katmiseks. Kommunaalarveid ning sidearveid tavakäibes sularahas ei maksta. KAVS § 49 lg 1 p 6 kohaselt pidi krediidiandja arvesse võtma ka krediidiandjale teadaolevaid muid fakte, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist. Kohtu hinnangul hasartmängusõltuvus koosmõjus tiheda ja vahetult kasiino külastamisele eelneva sularaha väljavõtmisega, aga ka ilma selleta sularaha väljavõtmine suures osas sissetulekutest, on sellised KAVS § 49 lg 1 p 6 kohased asjaolud, mida krediidiandja pidi arvesse võtma. Kohtu hinnangul on selge, et tarbija, kes on juba võtnud tarbimislaenu, kellel on hasartmängusõltuvus ning kes valdavas osas opereerib sularahaga ning soovib veel tarbimislaenu juurde võtta (seejuures korduvalt limiiti suurendades), satub varem või hiljem makseraskustesse. Sellele viitab ka kostja konto väljavõttelt nähtuvad korduvad laenu pikendamise tasud. Et hasartmängusõltuvus ja sularaha väljavõtmised sellised asjaolud on, tuleneb ka Finantsinspektsiooni poolt 2024. koostatud Manuaalist vastutustundliku krediidi väljastamise protsessile (mis on saadetud ka krediidiandjatele), punktist 4.6. Manuaalis on selgitatud, et igakuiselt suurtes summades sularaha väljavõtmised võivad viidata kohustustele, mida tarbija soovib varjata, ning et kuigi krediidiandja ei pea andma hinnangut sellele, kas tarbijal võib olla sõltuvus või mitte, peab krediidiandja siiski arvestama, et tarbijale ei tohiks krediiti väljastada, kui on mõistlikult võimalik järeldada, et seda raha kasutatakse sõltuvuse rahuldamiseks. Hasartmängude mängimine on selline tarbija poolne tegevus, mis võib omada olulist mõju tarbija maksekäitumisele, mistõttu peab krediidiandja sellise asjaoluga krediidivõimelisuse hindamisel arvestama. Eriti oluline on arvestada seda asjaolu siis, kui tarbija kulutab hasartmängude mängimiseks arvestatava osa oma sissetulekust, teeb seda regulaarselt või pidevas kasvavas trendis. Kuigi see manuaal on koostatud peale nõude aluseks olevate lepingute sõlmimist, olid seaduses nõuded samad ning ilmselgelt ei saanud ka 2019. a eirata neid asjaolusid. Seetõttu jääb kohus seisukohale, mida selgitas istungil ka hagejale, et krediidiandja ei laenanud vastutustundlikult, kui andis laenu hasartmängusõltlasele. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõte ongi sisuliselt hinnata tarbija majanduslikku olukorda ning asjaolusid, mis mõjutavad tema võimet kohustusi täita. Formaalne lähenemine sellele viisil, et tuvastatakse sissetulek ning lahutatakse sellest maha laenukohustuse kuumakse summa ning tehakse järeldus, et tarbijale jäi piisavalt palju raha kätte, ei ole kuidagi kooskõlas regulatsiooni eesmärgiga. Regulatsiooni eesmärk on hoida ära laenu andmine inimestele, kes mh halbade, endale kahjulike harjumuste ja eluviiside tõttu ei suuda langetada adekvaatseid finantsotsuseid ning kes mõtlematult võtavad laene selleks, et enda eluviisi jätkata. Asjakohatu on hageja poolt välja toodud viide, et vastutustundlikku laenamist tõendab justkui see, et kostja täitis lepingut rohkem kui 4 aastat (dtl 297). See on asjaolu, mis toimus peale lepingu sõlmimist, mistõttu seda ei saanud krediidiandja kuidagi laenu andmisel arvestada. Praktikas täidavadki paljud hulgaliselt tarbimislaene võtnud inimesed oma kohustusi mingi aja, kuid seda uute laenude võtmise arvelt. Kui hageja toodud viisil arvestada peale lepingu sõlmimist toimunud asjaoludega, siis peaks arvestama ka hageja enda esitatud
maksehäireregistri päringu vastusega (dtl 280), millest nähtub, et kostjal on (või on olnud) võlad väga paljude erinevate krediidiandjate ja sissenõudjate ees (kokku 15 kannet). Seejuures märgib kohus, et sellele, et kostja poolt lepingu 4 aasta jooksul täitmine nii pilvitu polnud, viitab hageja enda esitatud dokumentidest nähtuv viivise arvestamine alates 2019. a juulist saadik. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saaks hageja siiski nõuda tagasi põhivõlga ning seadusjärgset viivist. Ent hageja on ise avaldanud, et VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse kohaselt oleks tema nõue lõppenud, st kostjal ei oleks lepingu alusel tagastamata laenu. Kuivõrd kostjal ei ole põhivõlga, ei olnud hagejal alust ka arvestada viivist ega nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist.
7.Menetluskulud ja kohtuotsuse kostjale kätte toimetamine TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Arvestades, et kohus jättis hagi täielikult rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.