Menetlusosalised ja nende Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929, asukoht: A. H. esindajad Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn), lepinguline esindaja: Elari Arjakas (e-post: [email protected]); Kostja: N B (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, tel nr xxxx, e-post: xxxx). Kohtuistungi toimumise aeg
23. mai 2024
Istungitel osalenud isikud
Hageja esindaja Elari Arjakas (videosilla vahendusel).
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt N B’lt hageja Bondora AS-i kasuks põhinõue 4 673 (neli tuhat kuussada seitsekümmend kolm) eurot ja 69 senti.
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt 4 673.69 eurot alates 16.08.2024 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhinõue.
Jätta hageja menetluskulud 51.40% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 48.60% ulatuses hageja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud 586 (viissada kaheksakümmend kuus) eurot ja 16 senti. 1 (11)
2-24-104362
5.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (586.16) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bondora AS esitas 31.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 7 348,39 euro saamiseks. Kohus tegi 01.02.2024 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 22.02.2024 nõudele vastuväite, mille kohaselt ta nõudeid ei tunnista. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 06.03.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2 Viru Maakohtu 06.03.2024 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis..
3.19. märtsil 2024 esitas Bondora AS Viru Maakohtule hagiavalduse N B vastu tagastamata krediidisumma kokku 6 767.11 eurot, sissenõutavaks muutunud intressi kokku 434.52 eurot, lepingute haldustasu kokku 136.76 eurot, viiviste 504.02 eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes.
4.Viru Maakohtu 20.03.2024 kohtumäärusega jäeti hagiavaldus käiguta ja hagejale määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so esindusõiguse tõendamiseks.
5.Hageja kõrvaldas puudused 26.03.2024. Hagiavalduse kohaselt Bondora AS ja N B on sõlminud tarbijakrediidilepingu: 1) XXXX (Leping 1). Hageja andis kostjale laenu summas 212 eurot ; 2) XXXX (Leping 2). Hageja andis kostjale laenu summas 318 eurot; 3) XXXX (Leping 3). Hageja andis kostjale laenu summas 2 126 eurot; 4) XXXX (Leping 4). Hageja andis kostjale laenu summas 2 126 eurot; 5) XXXX (Leping 5). Hageja andis kostjale laenu summas 2126 eurot.
6.Lepingutest tulenevad nõuded: Lepingu 1 osas: Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 0.1 eurot. Kuna kostja ei ole lepingu ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis loetakse lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 211.9 eurot, mis tuleb poolte vahel sõlmitud laenulepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi 18.24% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 12,88 eurot, mis on kujunenud järgnevalt. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 19.07.2023 kuni 19.10.2023 tasumisele 12.88 eurot, mida 2 (11)
2-24-104362 kostja ei tasunud. Kuna kostja ei ole tasunud hagejale lepingu ülesütlemise järgselt intressidelt võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset, tuleb lepingu üldtingimuste ja seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intress summas 12.88 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt haldustasu, milleks oli 4% laenusummast aastas. Haldustasu arvestatakse lepingu eritingimustes väljatoodud esialgselt laenusummalt ning see sisaldub igakuises maksegraafikus. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu summas 0.71 eurot, mis on arvestatud perioodi 19.07.2023 kuni 19.10.2023 eest (s.o 4 kuud). Sellest tulenevalt leiab hageja, et kostjalt tuleb lepingu ja seaduse alusel välja mõista 2.84 eurot hageja kasuks välja mõista. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punkti 9.1. alusel on pooled leppinud kokku, et viivisemäär on võrdne poolte vahel kokku lepitud intressimääraga. See tähendab, et antud juhul on viivisemääraks lepingu tingimustes sätestatud intressimäär ehk 18.24% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 23.10.2023 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 0 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 211.9 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt. Hagi esitamise seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 15.78 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 20.03.2024 kuni tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni viivis 18.24% tagastamata krediidisummalt aastas. Lepingu 2 osas: Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 3.45 eurot. Kuna kostja ei ole lepingu ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis loetakse lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 314.55 eurot, mis tuleb poolte vahel sõlmitud laenulepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi 20.03% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 21 eurot, mis on kujunenud järgnevalt. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 19.07.2023 kuni 19.10.2023 tasumisele 21 eurot, mida kostja ei tasunud. Kuna kostja ei ole tasunud hagejale lepingu ülesütlemise järgselt intressidelt võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset, tuleb lepingu üldtingimuste ja seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intress summas 21 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt haldustasu, milleks oli 4% laenusummast aastas. Haldustasu arvestatakse lepingu eritingimustes väljatoodud esialgselt laenusummalt ning see sisaldub igakuises maksegraafikus. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu summas 1.59 eurot, mis on arvestatud perioodi 19.07.2023 kuni 19.10.2023 eest (s.o 4 kuud). Sellest tulenevalt leiab hageja, et kostjalt tuleb lepingu ja seaduse alusel välja mõista 6.36 eurot hageja kasuks välja mõista. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punkti 9.1. alusel on pooled leppinud kokku, et viivisemäär on võrdne poolte vahel kokku lepitud intressimääraga. See tähendab, et antud juhul on viivisemääraks lepingu tingimustes sätestatud intressimäär ehk 20.03% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 23.10.2023 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 0 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 314.55 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt. Hagi esitamise seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 23.43 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 20.03.2024 kuni tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni viivis 20.03% tagastamata krediidisummalt aastas. 3 (11)
2-24-104362 Lepingu 3 osas: Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 69.75 eurot. Kuna kostja ei ole lepingu ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis loetakse lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 2 056.25 eurot, mis tuleb poolte vahel sõlmitud laenulepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi 17.69% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 121.24 eurot, mis on kujunenud järgnevalt. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 19.07.2023 kuni 19.10.2023 tasumisele 121.24 eurot, mida kostja ei tasunud. Kuna kostja ei ole tasunud hagejale lepingu ülesütlemise järgselt intressidelt võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset, tuleb lepingu üldtingimuste ja seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intress summas 121.24 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt haldustasu, milleks oli 4% laenusummast aastas. Haldustasu arvestatakse lepingu eritingimustes väljatoodud esialgselt laenusummalt ning see sisaldub igakuises maksegraafikus. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu summas 10.63 eurot, mis on arvestatud perioodi 19.07.2023 kuni 19.10.2023 eest (s.o 4 kuud). Sellest tulenevalt leiab hageja, et kostjalt tuleb lepingu ja seaduse alusel välja mõista 42.52 eurot hageja kasuks välja mõista. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punkti 9.1. alusel on pooled leppinud kokku, et viivisemäär on võrdne poolte vahel kokku lepitud intressimääraga. See tähendab, et antud juhul on viivisemääraks lepingu tingimustes sätestatud intressimäär ehk 17.69% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 23.10.2023 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 0 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 2 056.25 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt. Hagi esitamise seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 153.15 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 20.03.2024 kuni tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni viivis 17.69% tagastamata krediidisummalt aastas. Lepingu 4 osas: Tagastamata krediidisumma. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 44.4 eurot. Kuna kostja ei ole lepingu ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis loetakse lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 2 081.6 eurot, mis tuleb poolte vahel sõlmitud laenulepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi 20.03% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 139 eurot, mis on kujunenud järgnevalt. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 19.07.2023 kuni 19.10.2023 tasumisele 139 eurot, mida kostja ei tasunud. Kuna kostja ei ole tasunud hagejale lepingu ülesütlemise järgselt intressidelt võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset, tuleb lepingu üldtingimuste ja seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intress summas 139 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt haldustasu, milleks oli 4% laenusummast aastas. Haldustasu arvestatakse lepingu eritingimustes väljatoodud esialgselt laenusummalt ning see sisaldub igakuises maksegraafikus. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu summas 10.63 eurot, mis on arvestatud perioodi 19.07.2023 kuni 19.10.2023 eest (s.o 4 kuud). Sellest tulenevalt leiab hageja, et kostjalt tuleb lepingu ja seaduse alusel välja mõista 42.52 eurot hageja kasuks välja mõista. 4 (11)
2-24-104362 Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punkti 9.1. alusel on pooled leppinud kokku, et viivisemäär on võrdne poolte vahel kokku lepitud intressimääraga. See tähendab, et antud juhul on viivisemääraks lepingu tingimustes sätestatud intressimäär ehk 18.24% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 23.10.2023 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 0 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 2 081.6 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt. Hagi esitamise seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 155.04 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 20.03.2024 kuni tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni viivis 20.03% tagastamata krediidisummalt aastas. Lepingu 5 osas: Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 23.19 eurot. Kuna kostja ei ole lepingu ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis loetakse lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 2 102.81 eurot, mis tuleb poolte vahel sõlmitud laenulepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi 20.03% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 140.4 eurot, mis on kujunenud järgnevalt. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 19.07.2023 kuni 19.10.2023 tasumisele 140.4 eurot, mida kostja ei tasunud. Intressiarvestus lisatud hagiavaldusele. Kuna kostja ei ole tasunud hagejale lepingu ülesütlemise järgselt intressidelt võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset, tuleb lepingu üldtingimuste ja seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intress summas 140.4 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt haldustasu, milleks oli 4% laenusummast aastas. Haldustasu arvestatakse lepingu eritingimustes väljatoodud esialgselt laenusummalt ning see sisaldub igakuises maksegraafikus. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu summas 10.63 eurot, mis on arvestatud perioodi 19.07.2023 kuni 19.10.2023 eest (s.o 4 kuud). Sellest tulenevalt leiab hageja, et kostjalt tuleb lepingu ja seaduse alusel välja mõista 42.52 eurot hageja kasuks välja mõista. VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse- Pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutstegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel (ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagasite andja kohta) täiendavalt sissenõudmiskulu, mille määrad on sätestatud VÕS § 1132 lg-s 2. Samuti on hageja veebilehel toodud välja hinnakiri seoses meeldetuletuskirjadega. Lepingu p.13.4 alusel kannab laenuvõtja sissenõutavaks muutunud võla sissenõudmise kulud. Ülaltoodust tulenevalt palub hageja lepingu üldtingimuste ja seaduse alusel mõista kostjalt välja võla sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 10 eurot. Hageja on saatnud kostjale tasulised meeldetuletuskirjad 24.08.2023, 26.07.2023. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punkti 9.1. alusel on pooled leppinud kokku, et viivisemäär on võrdne poolte vahel kokku lepitud intressimääraga. See tähendab, et antud juhul on viivisemääraks lepingu tingimustes sätestatud intressimäär ehk 20.03% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 23.10.2023 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 0 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud 5 (11)
2-24-104362 krediidisumma 2 102.81 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt. Hagi esitamise seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 156.62 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 20.03.2024 kuni tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni viivis 20.03% tagastamata krediidisummalt aastas.
7.Laenulepingu XXXX sõlmimisel märkis kostja igakuiseks sissetulekuks 500 eurot ning igakuiseks kohustuseks 150 eurot. Hageja tehtud päringu alusel oli kostja osas avaldatud maksehäireid, kuid need olid lõpetatud rohkem kui 2 aastat tagasi (laenulepingu sõlmimisel). Esitatud pangakonto väljavõtet analüüsides leidis hageja, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1 479.52 eurot ning igakuisteks kohustusteks 289,14 eurot. Hageja on arvestanud elamiskuludeks 443 eurot. Hasartmängudele kulutusi ei nähtunud. Hageja on arvestanud laenulepingu sõlmimisel, et kostjale jääb igakuiselt raha kätte 686.66 eurot muude kulutuste tarbeks. Laenulepingu XXXX sõlmimisel märkis kostja igakuiseks sissetulekuks 500 eurot ning igakuiseks kohustuseks 150 eurot. Hageja tehtud päringu alusel oli kostja osas avaldatud maksehäireid, kuid need olid lõpetatud rohkem kui 2 aastat tagasi (laenulepingu sõlmimisel). Esitatud pangakonto väljavõtet analüüsides leidis hageja, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1 674.88 eurot ning igakuisteks kohustusteks 511.72 eurot. Hageja on arvestanud elamiskuludeks 502 eurot. Hasartmängudele kulutusi ei nähtunud. Hageja on arvestanud laenulepingu sõlmimisel, et kostjale jääb igakuiselt raha kätte 642.71 eurot muude kulutuste tarbeks. Laenulepingu XXXX sõlmimisel märkis kostja igakuiseks sissetulekuks 500 eurot ning igakuiseks kohustuseks 150 eurot. Hageja tehtud päringu alusel oli kostja osas avaldatud maksehäireid, kuid need olid lõpetatud rohkem kui 2 aastat tagasi (laenulepingu sõlmimisel). Esitatud pangakonto väljavõtet analüüsides leidis hageja, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1 674.88 eurot ning igakuisteks kohustusteks 511.72 eurot. Hageja on arvestanud elamiskuludeks 502 eurot. Hasartmängudele kulutusi ei nähtunud. Hageja on arvestanud laenulepingu sõlmimisel, et kostjale jääb igakuiselt raha kätte 452.09 eurot muude kulutuste tarbeks. Laenulepingu XXXX sõlmimisel märkis kostja igakuiseks sissetulekuks 500 eurot ning igakuiseks kohustuseks 150 eurot. Hageja tehtud päringu alusel oli kostja osas avaldatud maksehäireid, kuid need olid lõpetatud rohkem kui 2 aastat tagasi (laenulepingu sõlmimisel). Esitatud pangakonto väljavõtet analüüsides leidis hageja, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1 674.88 eurot ning igakuisteks kohustusteks 511.72 eurot. Hageja on arvestanud elamiskuludeks 502 eurot. Hasartmängudele kulutusi ei nähtunud. Hageja on arvestanud laenulepingu sõlmimisel, et kostjale jääb igakuiselt raha kätte 442.59 eurot muude kulutuste tarbeks. Laenulepingu XXXX sõlmimisel märkis kostja igakuiseks sissetulekuks 500 eurot ning igakuiseks kohustuseks 150 eurot. Hageja tehtud päringu alusel oli kostja osas avaldatud maksehäireid, kuid need olid lõpetatud rohkem kui 2 aastat tagasi (laenulepingu sõlmimisel). Esitatud pangakonto väljavõtet analüüsides leidis hageja, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1 494.82 eurot ning igakuisteks kohustusteks 804,09 eurot. Hageja on arvestanud elamiskuludeks 448 eurot. Hasartmängudele kulutusi ei nähtunud. Hageja on arvestanud laenulepingu sõlmimisel, et kostjale jääb igakuiselt raha kätte 165.13 eurot muude kulutuste tarbeks.
8.Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista krediidisumma kokku 6 767.11 eurot, sissenõutavaks muutunud intress kokku 434.52 eurot, lepingute haldustasu kokku 136.76 eurot, viivised 504.02 eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot ja viivis alates 20.03.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni lepingute 2, 4 ja 5 raames 20.03% tagastamata krediidisummalt aastas, lepingu 1 raames 18.24% ja lepingu 3 raames 17.69% tagastamata krediidisummalt aastas.Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 6 (11)
2-24-104362 300 eurot, sh riigilõiv 770 eurot, õigusabikulud 240 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
KOSTJA VASTUS
9.Kostja ei tunnista oma 04.04.2024 vastuses nõudeid, väites, et kõik nõuete esitamise tähtajad on möödas. Sama sõnastusega vastuseid on kostja esitanud veel 17.06.2024 ja 28.06.2024.
HAGEJA VASTUS
10.Hageja 23.04.2024 vastuse kohaselt on kostja vastus segane. Nii nagu kostja ei saa tugineda aegumisele, on selgusetu, mida peab kostja silmas väidete all nagu „lõpetage tootmine“ ja „menetluskulud jätta hageja kanda“. 23.05.2024 KOHTUISTUNG
11.23.05.2024 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Hageja selgitas kohtu küsimuste vastuseks, et laenutaotlusel märgivad laenajad oma sissetulekud ja igakuised kohustused. Enamasti inimesed alahindavad või ülehindavad oma kohustusi. Kostja sissetulekuteks oli SKA poolt makstud sotsiaaltoetuis, Töötukassa poolt sissetulek ning kostjale on laekunud ka töötasu. Need summad kokku liites selgus tegelik sissetulek ja see oli suurem.
12.Kohus tegi istungil hagejale ettepaneku kontrollida kostja kontole töötasuna laekunud summasid.
MENETLUSE KÄIK
13.Hageja 30.05.2024 vastuse kohaselt analüüsis hageja kostja esitatud pangakonto väljavõtteid. Kostjale on laekunud töötasu, mida hageja on arvestanud kostja sissetulekute hulka XXXX OÜ-lt. Igakuiste kannete selgituseks on "Töötasu" ning kuu ja aasta, mille eest töötasu on mõeldud. Ühtegi täiendavat viidet või selgitust selle kohta, et tegemist oleks kellegi kolmanda töötasuga, ei nähtu. Samuti on hageja jätkuvalt seisukohal, et reeglina laekub inimese pangakontole tema endaga seotud töötasu, mitte kellegi kolmanda isiku töötasu. Lisaks ülaltoodule märgib hageja, et Xxxx OÜ on ettevõtte, kes on alates 2021.a deklareerinud, et nende ettevõttes töötab ca 450-500 töötajat. Hageja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et nii suur ettevõtte tasuks töötasu kolmandate isikute kontole ilma mingisuguse märketa või tasuks ekslikult kostjale töötasu töö eest, mida töötaja polegi teinud.
14.Kohus tegi 31.05.2024 päringu Xxxx OÜ-le, paludes teatada, kas ja kellena N B Xxxx OÜ-s ajavahemikus 01.01.2021 kuni 31.12.2022 töötas; millised olid N B netotöötasud kuudes lõikes 2021.a ja 2022.a; kui N B ei ole Xxxx OÜ-s töötanud, siis kelle töötasu Xxxx OÜ N B pangakontole igakuiselt üle kandis.
15.Xxxx OÜ 06.06.2024 vastuse kohaselt ei ole N B kunagi töötanud nende ettevõttes.
NÕUDE KORRIGEERIMINE
16.20.06.2024 seisukohas korrigeeris hageja esitatud nõuet, tulenevalt kohtu poolt 10.06.2024 tehtud ettepanekust. Hageja korrigeerib nõuet järgnevalt: XXXX leping on sõlmitud 20.01.2023. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel andis hageja kostjale laenu summas 212 eurot, millest 12 eurot on lepingu sõlmimise tasu ning 200 eurot tasuti kostja arveldusarvele. Kostja on tasunud võlgnevuse katteks kokku 19.8 eurot. Järelikult on hageja nõude suuruseks 180.2 eurot. 7 (11)
2-24-104362 XXXX leping on 20.08.2022. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel andis hageja kostjale laenu summas 318 eurot, millest 18 eurot on lepingu sõlmimise tasu ning 300 eurot tasuti kostja arveldusarvele. Kostja on tasunud võlgnevuse katteks kokku 71.62 eurot. Järelikult on hageja nõude suuruseks 228.38 eurot. XXXX leping on sõlmitud 05.02.2022. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel andis hageja kostjale laenu summas 2126 eurot, millest 126 eurot on lepingu sõlmimise tasu ning 2 000 eurot tasuti kostja arveldusarvele. Kostja on tasunud võlgnevuse katteks kokku 722.08 eurot. Järelikult on hageja nõude suuruseks 1 277.92 eurot. XXXX leping on sõlmitud 22.07.2022. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel andis hageja kostjale laenu summas 2126 eurot, millest 126 eurot on lepingu sõlmimise tasu ning 2 000 eurot tasuti kostja arveldusarvele. Kostja on tasunud võlgnevuse katteks kokku 533.92 eurot. Järelikult on hageja nõude suuruseks 1 466.08 eurot. XXXX leping on sõlmitud 20.08.2022. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel andis hageja kostjale laenu summas 2126 eurot, millest 126 eurot on lepingu sõlmimise tasu ning 2 000 eurot tasuti kostja arveldusarvele. Kostja on tasunud võlgnevuse katteks kokku 478.89 eurot. Järelikult on hageja nõude suuruseks 1 521.11 eurot. Hageja on arvestanud vastavalt kohtunõudele nõuet selliselt, et kõik laekumised on arvestatud põhiosa katteks. Ülaltoodule tuginedes palub hageja mõista kostjalt välja viiest lepingust tekkinud võlgnevus kokku 4 673.69 eurot. Lisaks taotleb hageja alates kohtulahendi tegemisest mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära hageja esindaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o korrigeeritud hagis toodud ulatuses.
18.Hagiavalduse kohaselt Bondora AS (hageja) ja N B (kostja) on sõlminud tarbijakrediidilepingud: 1) XXXX (leping 1); 2) XXXX (leping 2); 3) XXXX (leping 3); 4) XXXX (leping 4); 5) XXXX (leping 5). Kostjal ei ole vaidlust poolet vahel laenulepingute sõlmimise ja kostjale vastavalt laenulepingutele laenu väljastamise üle. Kostja on menetluses esitanud üksnes nõuete aegumise vastuväite. Seejuures ei ole kostja suutnud selgitada, millisest lepingust tulenev nõue, millises summas ja millal kostja arvates aegus.
19.Hagiavalduse juurde lisatud tõendite kohaselt laenulepingu nr XXXX alusel väljastati kostjale 212 eurot, millest 12 eurot on lepingu sõlmimise tasu ning 200 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama 117 osamaksena alates 20.02.2023 kuni 20.10.2032. Leping sõlmiti 20.01.2023 (dtl 38). Kostja on tasunud võlgnevuse katteks kokku 19.80 eurot (hagi lisa 9.1 veerg H, dtl 201-203). Tasumata on 180.20 eurot (200 – 19.80).
20.20.08.2022 sõlmisid pooled laenulepingu nr XXXX, mille alusel väljastati kostjale 318 eurot, millest 18 eurot on lepingu sõlmimise tasu ning 300 eurot tasuti kostja arveldusarvele. Kostja kohustus laenu tagastama 60 osamaksena alates 20.08.2022 (dtl 70-93). Kostja on tasunud võlgnevuse katteks kokku 71.62 eurot (hagi lisa 9.2 veerg H, dtl 204-206), tasumata on 228.38 eurot (300 – 71.62).
21.05.02.2022 sõlmisid pooled laenulepingu XXXX, mille alusel väljastati kostjale 2 126 eurot, millest 126 eurot on lepingu sõlmimise tasu ning 2 000 eurot tasuti kostja arveldusarvele. Kostja 8 (11)
2-24-104362 kohustus laenu tagastama 60 osamaksena alates 21.02.2022 (dtl 101-124). Kostja on tasunud võlgnevuse katteks 722.08 eurot (hagi lisa 9.3 veerg H, dtl 207-212), tasumata on 1 277.92 eurot (2 000 - 722.08) .
22.22.07.2022 sõlmisid pooled laenulepingu nr XXXX, mille alusel väljastati kostjale laen 2 126 eurot, s.h 126 eurot lepingu sõlmimise tasu ja 2 000 eurot, mis tasuti kostja arveldusarvele (dtl 132155). Kostja kohustus laenu tagastama 60 osamaksena alates 22.08.2022. Kostja on tasunud võlgnevuse katteks kokku 533.92 eurot (hagi lisa 9.4 veerg H, dtl 213-215), tasumata on 1 466.08 eurot (2 000 – 533.92).
23.20.08.2022 sõlmiti kostjaga laenuleping XXXX. Kostjale väljastati 2 126 eurot, millest 126 eurot on lepingu sõlmimise tasu ning 2 000 eurot laen, mis tasuti kostja arveldusarvele (dtl 163 – 186). Kostja kohustus laenu tagastama 60 osamaksena alates 20.09.2022. Kostja on tasunud võlgnevuse katteks 478.89 eurot (hagi lisa 9.5 veerg H, dtl 216-218), tasumata on 1 521.11 eurot (2 000 - 478.89).
24.Menetluses on hageja oma nõuded korrigeerinud. Hageja ei nõua kostjalt lepingute sõlmimise tasusid, intresse ega viiviseid. Hageja on arvestanud kõik kostja tasutud summad põhivõlgnevuse katteks ja nõuab üksnes põhivõlgnevuse tasumist. Sellises olukorras ei pea kohus enam andma hinnangut hageja poolt vastutustundliku põhimõtte järgimisele vaid analüüsib, kas esinevad alused hagi rahuldamata jätmiseks.
25.Kohus on eelpool tuvastanud, et pooled on sõlminud laenulepingud. Laenulepingu mõiste on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, mille kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja on võtnud hagejalt laenud. Kostja on füüsiline isik ja seega on ta tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes, kes tegi hagejaga tehingu, mis ei seondu kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Seega laieneb poolte vahelistele suhetele ka VÕS § 402 lg 1, mille järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kostja esitatud hageja nõuete aegumise vastuväidetest tulenevalt analüüsib kohus, kas nõuded kostja vastu on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Sama seaduse § 147 lg 1 esimese lause järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Laenulepingute järgsed osamaksed muutusid sissenõutavaks lepingu nr XXXX alusel alates 20.02.2023, lepingu nr XXXX alusel alates 20.08.2022, lepingu XXXX alusel alates 21.02.2022, lepingu nr XXXX alusel alates 22.08.2022, laenulepingu XXXX alusel alates 20.09.2022. Seega hageja nõuded kostja vastu ei ole aegunud, sest isegi esimeste osamakset tasumise tähtajast ei ole möödunud 3. aastat. Sellepärast kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks laenulepingutest tekkinud põhivõlgnevuse katteks kokku 4 673.69 eurot (180.20 + 228.38 + 1 277.92 + 1 466.08 + 1 521.11).
27.Hageja on nõudnud mõista kostjalt viivise väljamõistmist alates kohtulahendi tegemisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus nõustub hagejaga ka selles osas ja mõistab kostjalt 9 (11)
2-24-104362 hageja kasuks välja viivised põhinõudelt 4 673.69 eurot alates 16.08.2024 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud
28.TsMS § 162 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
29.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks.
30.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas menetluses vastas hageja lepinguline esindaja TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõudmistele.
31.TsMS § 174 lg 1 esimeses lausest tulenevalt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude rahalise suuruse määramine kujutab ennast kohtu diskretsiooniõigust. Kohus ei analüüsi iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid annab kogumis hinnangu esitatud menetluskuludele suurusele.
32.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepingulise esindaja tunnihinnaks 120 eurot tund. Riigikohtu praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-1-93-13, p 12).
33.Hageja nõuab riigilõivu 770 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulude hüvitamist. Hageja esindaja ajakulu on 2,92 tundi, sh: - Hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine ja esitamine – 1,5h; - 23.05.2024 toimunud istungiks ettevalmistus – 20 min; - 23.05.2024 istungist osavõtt – 20 min; - 10.06.2024 kohtu teatega tutvumine, kliendile olukorra selgitamine – 10 min; - 20.06.2024 seisukoha ja menetluskulu nimekirja esitamine – 35 min.
34.Menetluse olemust, asjas esitatud menetlusdokumentide mahtu ja tõendite arvu arvestades, maakohus nõustub hageja õigusabi ajakuluga kokku 2,92 tundi. Seega hageja õigusabikulude suuruseks on 350.40 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 770 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kokku hageja menetluskulud moodistavad 1 140.40 eurot. Samas kuna hagi rahuldatakse osaliselt, so summas 4 673.69 eurot, mis on 51,40% hagihinnast (4 673.69 : 9 086.93 x 100%), siis jätab kohus hageja menetluskulud 51,40% ulatuses kostja kanda ja 48.60% kostja menetluskulud 10 (11)
2-24-104362 hageja kanda. Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud. Seega kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja osaliselt hageja menetluskulud summas 586.16 eurot (1 140.40 x 51.40).
35.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on 20.06.2024 menetlusdokumendis nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
36.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.