2-22-146731/15 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, EE221700017003510302 Luminor Bank AS või EE567700771003819792 LHV Pank AS. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid 14.09.2021 laenulepingu nr 2102116046. Laenusumma 595 eurot kanti 14.09.2021 kostja arvelduskontole. Kostja sooritas antud lepingu katteks tagasimakseid summas 41,71 eurot, millest põhiosa katteks arvestati 22,82 eurot ning intressi katteks 19,89 eurot. Peale lepingu sõlmimist võttis kostja lisalaenu refinantseerides eelnevat laenu ning sõlmis kaks järgnevat laenulepingut nr 2102126969 (lisalaen summas 124 eurot) ning laenuleping nr 2102132519 (lisalaen summas 659 eurot). Mõlema lepingu katteks tagasimaksed puuduvad. Lisaks sellele sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ 10.11.2021 lisalaenu lepingu nr 2102133068 laenusummas 1634,73 eurot (laenusumma koosnes refinantseeritava lepingu 2102132519 põhiosa jäägist 1514 eurost, laenu väljamaksest 28 eurost ja lepingutasust 92,53 eurost). Hageja lähtub nõude esitamisel kehtivast lisalaenu lepingust 2102133068. Kostja on teinud laenulepingu 2102133068 katteks graafikujärgseid tagasimakseid kokku summas 509,71 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 59,46 eurot, intressi katteks 421,79 eurot, viivise katteks 0,49 eurot, meeldetuletuskirja tasu katteks 25 eurot ja refinantseeritava laenu intresside katteks 2,97 eurot. Kuna kostja võlgnevust ei likvideerinud hiljemalt 23.09.2022 ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme osamakse tasumisega, ütles BB Finance OÜ lepingu 2102133068 erakorraliselt üles 24.09.2022. Laenuandja loovutas nõude OK Incure OÜ-le ning teavitas sellest kostjat 25.09.2022. Krediidiandja teostas kostja suhtes tema poolt esitatud laenutaotluse osas taustakontrolli, mille raames hinnati muu hulgas kostja maksevõimet erinevatest allikatest, milleks olid Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregister, Pensionikonto. Lepingu nr 2102116046 võeti kostja limiidi ehk maksevõime hindamisel aluseks EVK andmed, mille järgi viie kuu keskmiseks sissetulekuks saadi 929,00 eurot (kostja ise märkis 1200 eurot), kuna finantskohustused puudusid lähtuti kostja esitatud andmetest ja muud kohustused 221,00 eurot lähtuti samuti arvutustest, kostja esitas kohustusteks kokku 100 eurot. Krediidiandja kehtestatud sise-reeglitest, määrati kliendile

krediidilimiit ehk igakuine maksevõime 662,00 eurot (929,00 – 221,00 - 46,00). Teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on krediidivõimeline. Lisalaenu lepingu 2102126969 puhul võeti kostja limiidi ehk maksevõime hindamisel aluseks eelneva lepingu sõlmimisel kontrollitud andmeid. Eelmise lepingu sõlmimisest oli möödas 39 päeva ning tulemus oli sama st. maksevõime hinnati 662,00 eurole. Lepingujärgsest maksegraafikust tulenev igakuine makse (s.o 32,03 eurot) oli krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane. Lisalaenu lepingu 2102132519 puhul võeti kostja limiidi ehk maksevõime hindamisel aluseks kostja nelja kuu pangakonto väljavõte, mille järgi saadi kostja sissetulekuks 1394 eurot, finantskohustused 639 eurot, muud kohustused 221 eurot. Krediidiandja riskihinnangutest ja krediidiandjas kehtestatud sise-reeglitest määrati kliendile krediidilimiit ehk igakuine maksevõime 465,00 eurot (1394,00 – 639,00 - 221,00 - 69,00). Kuna eelneva lisalaenu ja lisalaenu lepingu 2102133068 sõlmimise vahe oli kõigest üks päeva, võeti kostja limiidi ehk maksevõime hindamisel aluseks eelneva lepingu sõlmimisel kontrollitud andmeid ning tulemus oli sama st. maksevõime hinnati 465,00 eurole. Lepingujärgsest maksegraafikust tulenev igakuine makse (s.o 69,14 eurot) oli krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane Eeltoodu alusel palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 1575,27 eurot, intress summas 204,58 eurot, viivis summas 300,56 eurot ning võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 22.11.2023 avalikult kohtuteate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 172 lg 9 viimane lause sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 350 eurot ja kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 40 eurot. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 350 eurot ja kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 40 eurot. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).