Võlaõigus

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

lepingu lõpetamist. Lähtudes Kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingust, teavitas TKMF Lepingu lõpetamisest ning luges tähtpäeva saabunuks 26.03.2024. Lepingu ülesütlemise teade on Kostjale saadetud e-posti aadressile xxx (lisa 3). Kõnesoleval juhul puuduvad sõlmitud lepingul ka arvelduskrediidilepingu tunnused VõS § 407 sätestatult, sest kostjaga puudus arvelduskrediidi andmise kokkulepe ja kostjale võimaldati arve eest tasumise tähtaega üksnes 7 päeva alates arve esitamisest. Kuna lepinguga ei olnud määratud sooritatud ostude eest tasumist osamaksetena, vaid esitatud arve alusel 7 päeva jooksul, siis ei saanud lepingule rakenduda ka VõS § 416 kitsendust lepingu ülesütlemise piirangute kohta, sest lepingus ei ole määratud üksteisele järgnevaid tagasimakseid. Vastavalt Lepingu tingimuste p-le 7.8 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena ühe tasulise meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx: 04.04.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 20 € (lisa 5). Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 20 €. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest viivisemäär 0,065% päevas (lisa 1 ja lisa 1.1 p 4.5). Hageja nõuab arvetel toodud summadelt viivist alates arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

nähtub, et Partnerkaardiga number xxx on erinevates Selverites oste tehtud ajavahemikus 26.12.2023-06.01.2024, kokku summas 498,66 eurot. Samuti on hageja kohtule esitanud kaks arvet, detsembris ostulimiidi kasutamise eest summas 396,42 eurot, maksetähtajaga 10.01.2024 (dtl 42) ning jaanuaris ostulimiidi kasutamise eest summas 102,24 eurot, maksetähtajaga 10.02.2024 (dtl 43). Arvetele on märgitud sama partnerkaard number, mis ostutšekkidel. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja sõlmis 26.12.2023 Partner Kuukaardi ostulimiidi lepingu, kasutas detsembris ostulimiiti summas 396,42 eurot, suurendas ostulimiidi summat 01.01.2024 ning kasutas jaanuaris ostulimiiti 102,24 eurot. Hageja on esile toonud, et kostjale esitati ostulimiidi kasutamise eest arved ning hageja väitel on kostjal arved tasumata. Hageja rõhutab, et kostja võlgnevus tuleneb talle väljastatud arvest ning et tegemist on kaupade ostuhinnaga. Kohtu hinnangul ei ole T F AS kauba müüja, vaid on kostjaga sõlminud laenulepingu (VÕS § 396). Hageja on esile toonud ja tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse (kaupadena, mille müügihinnale vastava summa pidi kostja tagastama hagejale). VÕS § 396 lg 2 kohaselt võivad pooled kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse laenuna. Kuigi hageja ei ole seda ise välja toonud, saab kohus aru, et T F AS on kauba müüja ees võtnud üle kostja kohustuse maksta müüjale kaupade eest ning leppinud kostjaga kokku, et müügihinnale vastav summa võlgnetakse T F AS-le laenuna. Kohtu hinnangul ei ole tegemist krediidiga, sest krediidileping on tasuline (intressiga), samuti ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 396 lg 1 kohaselt eristab laenulepingut krediidilepingust tasulisus. VÕS § 396 lg 1 kohaselt annab üks isik teisele laenu ning laenusaaja kohustub sama rahasumma tagasi maksma. Krediidilepingu (VÕS § 401) korral annab samuti üks isik teise isiku kasutusse rahasumma, ent saaja peab lisaks saadud rahasummale maksma ka tasu raha kasutamise eest. Antud juhul ei olnud lepingus kokku lepitud intressi ehk tasu laenu kasutamise eest. Viivis ei ole selleks tasuks. Kuivõrd tegemist ei olnud krediidilepinguga, ei olnud tegemist ka tarbijakrediidilepinguga (VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on vaid krediidileping, st tasuline laenuleping). Seega ei tulnud krediidiandjal ka täita vastutustundliku laenamise kohustusi, mis on sätestatud tarbijakrediidi puhuks (VÕS § 4034). Kuivõrd hageja on tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse ega ole seda tähtaegselt, st arvetel toodud tähtajaks tagastanud, rahuldab kohus hageja põhivõla nõude VÕS § 369 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel.

Hageja palub hagiavalduses mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot põhjendatud ja vajalik. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 7 tundi 15 minutit (7,25 tundi) tunnihinnaga 122 eurot koos käibemaksuga (100 + 22). Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: -dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi; -hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi; -kohtu 11.06.2024 määrusega tutvumine 0,25 tundi; -hageja 14.06.2024 seisukoha kostja vastusele koostamine, ülevaatamine, esitamine 2 tundi; -tõendite hankimine ning analüüs 0,5 tundi; -lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 1 tund. Kohus on hagejale 14.06.2024 e-kirjas selgitanud, et hagi nõude puuduste kõrvaldamisele kulunud esindajakulu ei pea kohus selliseks menetluskuluks, mida peaks teine pool hüvitama. Hageja on professionaalne menetlusosaline, kes kasutab esindajaid, seega kohus eeldab, et hageja ja tema esindajad on hästi kursis kohtupraktika ning nõude eeldustega. Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks järgmisi õigusabitoiminguid: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 0,5 tundi, hagiavalduse koostamine ja esitamine 1 tund ja hageja 14.06.2024 seisukoha kostja vastusele koostamine, ülevaatamine, esitamine 2 tundi, kokku 3,5 tundi. Ülejäänud osas peab kohus õigusabitoiminguid põhjendatud ja vajalikuks. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist õiguslikult lihtsa varalise õigusvaidlusega ning hageja ja tema esindaja tegelevad samasuguste hagidega igapäevaselt. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise tunnihind mõistlik ja vastab turuhinnale. Ajakulu 3,75 tundi on põhjendatud, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 457,50 eurot (3,75 tundi × 122 eurot) koos käibemaksuga. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 652,50 eurot, millest riigilõiv on 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud on 457,50 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes eeltoodust jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, seega rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja põhjendatud menetluskulud 652,50 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati /allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.