2-23-131582/12 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Fnance hagi T. G. vastu võlgnevuse nõudes. Aktiva Finance Group OÜ esitas 04.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1717,83 euro saamiseks. Kohus tegi 09.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 04.12.2023 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude 1717,83 euro saamiseks Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja on esitanud hagiavalduse Harju Maakohtule 21.12.2023 ning Harju Maakohus on asja menetlusse võtnud 04.03.2024. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS ja kostja 30.11.2022 Inpay makselahenduse lepingu nr C85010652832. Kostjale väljastati krediiti maksimummääraga summas 1500 eurot krediidi kulukuse määraga 29,89%. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja esialgne võlausaldaja saatis 04.04.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 25.04.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Inbank AS loovutas 26.04.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group.

5.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et Inbank AS ei ole järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis Inbank AS kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Hageja on toonud välja, et tulenevalt Maksu- ja Tolliametisse tehtud päringutest on kostja sissetulekuks 432,11 eurot ja asunud seisukohale, et kuivõrd kostja ise märkis sissetulekuks suurema summa, on tõenäoline, et kostja omab veel mingit sissetulekut peale Maksu- ja Tolliametis nähtava. Kohtu hinnangul on see oluline rikkumine, kuivõrd ei ole välistatud, et kostja teine sissetulek võib moodustuda erinevatest laenudest, kasvatades kostja kohustusi veelgi. Kohus selgitab, et olukorras, kus esinevad vastuolulised andmed sissetuleku osas ning võlausaldaja on tuvastanud, et tarbija sissetuleku suuruseks on erinev suurus (hageja poolt täidetud taotlus ja MTA poolt saadud andmed), tuleb krediidiandjal arvestada väiksema talle teadaoleva tarbija sissetuleku suurusega. Antud olukorras 432,11 euroga, mitte 700 euroga. Kuivõrd esialgne võlausaldaja määras väljaminekuteks 200 eurot ja majapidamiskuludeks 250 eurot, s.o kokku 450 eurot, ei oleks olnud kostjal isegi nende väheste saadaolevate andmete põhjal võimalik teenindada tal lasuvat võlakohustust (432,11-450= - 17,89 eurot). Lisaks sellele ei ole algne võlausaldaja hinnanud, kas kostjal on lisaks veel laenukohustusi, mida ta peab teenindama. Selgusetuks jääb ka esitatud päring tasust.ee-sse, kuivõrd selles nähtuvad nõuded on tekkinud peale laenu väljastamist ja tõenäoliselt on antud väljavõte tehtud enne kohtumenetlust, mitte esialgse võlausaldaja poolt laenu väljastamise käigus vastutustundliku laenamise põhimõttest kinnipidamiseks.

7.Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses. Hageja palus alternatiivselt mõista kostjalt välja 1499,88 eurot juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja väidete kohaselt ei ole kostja põhivõlgnevuse katteks tagasimakseid teinud. Lisaks selle palus hageja mõista välja viivise alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 26.04.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 21.12.2023 seadusjärgses määras ning käesolevaks hetkeks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitaise järgnevast päevas seadusjärgses määras. Kohus toob välja, et hageja on oma 05.08.2024 vastuses eksinud, viivise nõuet esitades, kuupäevas, paludes mõista välja viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 26.04.2024. Kohus loeb õigeks kuupäevaks 26.04.2023, kuivõrd hagiavaldus iseenesest on esitatud 21.12.2023 ning hagiavalduses on toodud välja, et leping öeldi üles 25.04.2023. Kohus on arvutanud hageja poolt soovitud sissenõutavaks muutunud viivise välja lähtudes viivisekalkulaator.ee tulenevast arvutuskäigust ning leiab, et alates võla tekkimise ajast 26.04.2023 kuni 21.12.2023 on viivise suuruseks 1499,88 euro suuruse põhivõla puhul 114,28 eurot. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus lähtub TsMS § 5