Kolmas isik hageja poolel: Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn); Kolmanda isiku hageja poolel lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post [email protected]); Kostja: P. T. (isikukood xxxx, elukoht kohtule teadmata, e-post xxxx).
RESOLUTSIOON
1.Jätta Intrum Investment No. 2 DAC hagi P. T.i vastu võla nõudes rahuldamata.
2.Jätta hageja ja kostja menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.
3.Jätta kolmanda isiku hageja poolel menetluskulud kolmanda isiku hageja poolel enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2996,65 eurot, intressi 176,81 eurot, võlamenetlustasu 5 eurot, teenustasud 3 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 273,15 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 18% aastas alates 30.06.2023 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja ja L AS sõlmisid 31.12.2019 krediitkaardi lepingu, mille alusel võimaldati kostjale krediidilimiiti 2000 eurot. 09.07.2021 sõlmisid kostja ja L AS uue krediitkaardi lepingu, milles suurendati krediidilimiiti 3000 euroni. Kostja on võtnud välja krediiti summas 2996,65 eurot. Lepingute aastane intressimäär oli 18% ja krediidikulukuse määrad vastavalt 19,23% ning 16,46% aastas.
3.L AS ütles lepingu 28.12.2022 üles ja loovutas 06.01.2023 nõude hagejale. Hageja loovutas 13.08.2023 nõude Aktsiaseltsile Julianus Portfolio, mis ühines 23.10.2023 ühinemislepingu alusel Julianus Inkasso OÜ-ga. Kostja seisukoht
4.Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole. Kolmanda isiku hageja poolel seisukoht
5.Hageja Intrum Investment No. 2 DAC on loovutanud 13.08.2023 nõuete loovutamise lepinguga hagi aluseks oleva nõude koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega Aktsiaseltsile Julianus Portfolio. Julianus Portfolio AS ühines Julianus Inkasso OÜ-ga, mistõttu on nõue õigusjärglusest tulenevalt omakorda läinud Julianus Inkasso OÜ-le. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
7.Laenuandja L AS ja kostja sõlmisid 31.12.2019 krediitkaardi lepingu (dtl 33-39), mille alusel võimaldati kostjale krediidilimiiti kuni 2000 eurot. 09.07.2021 sõlmiti uus krediitkaardi leping (dtl 48-54), mille alusel suurendati krediidilimiiti 3000 euroni. Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 2996,65 eurot, intress 176,81 eurot, võlamenetlustasu 5 eurot, teenustasud 3 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, 29.06.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 273,15 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivised.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ja krediidiandja L AS sõlmisid 31.12.2019 ja 09.07.2021 tarbijakrediidilepingud (dtl 33-39, 48-54). Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja kostjale kokku väljastanud krediiti 2996,65 eurot.
9.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub 2/4
nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. L AS loovutas oma nõude 06.01.2023 hagejale, millest teavitati kostjat 13.02.2023 teatisega (dtl 113). Hageja on 26.02.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et hageja on loovutanud käesoleva tsiviilasja esemeks oleva nõude 13.08.2023 nõuete loovutamise lepinguga Aktsiaseltsile Julianus Portfolio (registrikood 10036074, endise ärinimega Aktsiaselts Intrum Estonia), mida tõendab Tallinna notar R. I. 17.08.2023 tõend ja selle lisa (dtl 222-224). Kostjat teavitati nõude loovutamisest Aktsiaseltsile Julianus Portfolio 19.09.2023 teatisega (dtl 225-226). Aktsiaselts Julianus Portfolio ühines 23.10.2023 ühinemislepingu alusel Julianus Inkasso OÜ-ga, mida tõendab Julianus Inkasso OÜ äriregistri väljatrükk (dtl 227-228). Seega läks käesoleva tsiviilasja esemeks olev nõue üle Julianus Inkasso OÜ-le.
10.Kohus selgitas hagejale 19.03.2024 e-kirjas (dtl 272), et juhul, kui hageja soovib Julianus Inkasso OÜ menetlusse kaasamist kolmanda isikuna, tuleb hagejal esitada ka taotlus hagiavalduse muutmiseks viisil, et kohus mõistaks väljamõistetavad summad välja kolmanda isiku kasuks. Samuti selgitas kohus 22.05.2024 määruses (dtl 282-285) korduvalt hagejale, et kuna hagejal puudub nõudeõigus, on hagejal võimalik lähtuvalt 19.03.2024 e-kirjas antud juhistest esitada taotlus hagiavalduse muutmiseks 7 päeva jooksul alates 22.05.2024 määruse jõustumisest. 22.05.2024 määrus jõustus 13.06.2024, kuid hoolimata kohtu selgitustest hageja taotlust hagi muutmiseks ei esitanud.
11.Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Villu Kõve jt, § 210 kommentaar p 3.3.2 c) on selgitatud, et kui vaidlusaluse eseme võõrandab hageja ning nimetatud asjaolu saab menetluse kestel teatavaks, säilitab hageja küll õiguse menetlust jätkata (v.a § 210 lg-s 4 sätestatud juhtudel), ajades sisuliselt õigusjärglase asja, ent ta peab üldjuhul hagiavaldust muutma. See on nii vähemalt sooritushagi esitamise korral, sest vaidlusaluse eseme võõrandamise järgselt ei ole hagejal enam nõudeõigust ning kui hagiavaldust allpool kirjeldatud viisil ei muudeta, peaks kohus hagi rahuldamata jätma.
12.Antud juhul on hageja nõude loovutanud ja nõudeõiguse on omandanud Julianus Inkasso OÜ, kuid hageja ei ole hoolimata kohtu selgitustest hagi muutnud viisil, et väljamõistetavad summad kuuluks tasumisele Julianus Inkasso OÜ kasuks. Kuna hageja taotleb hagis esitatud nõuete väljamõistmist kostjalt hageja kasuks, kuid hagejal puudub nõude loovutamise järgselt nõudeõigus, tuleb hagi jätta rahuldamata.
13.Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata.
14.TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 4044 eurot. Menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb hageja ja kostja menetluskulud jätta hageja kanda.
16.Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
17.TsMS § 167 lg 2 kohaselt, kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. See ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist 3/4
eraõigusest tuleneval alusel. Kuna antud juhul jäävad menetluskulud hageja kanda, jäävad kolmanda isiku hageja poolel menetluskulud TsMS § 167 lg 2 alusel tema enda kanda.
18.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.