Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2

kiirmenetluse avalduse esitamise hetkeks oli muutunud sissenõutavaks viivis summas 43,69 eurot. Seega, palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlgnevuselt summas 43,69 eurot ning viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Lepingu p 6.3 kohaselt on hagejal õigus arve tasumisega viivitamise korral nõuda leppetrahvi 20% ulatuses tähtaegselt tasumata arve summast. Eelnevat silmas pidades, nõuab hageja kostjalt leppetrahvi tasumist 20% põhivõlgnevuselt ehk 107,88 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 539,42 eurot, leppetrahvi summas 107,88 eurot, viivise summas 43,69 eurot ja kolmekordse VÕS § 113 lg 1 lause 2 määras viivise (ehk 0,1% päevas) põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Kostja vastus Kostja vaidles oma vastuses hagile vastu. Kostja pöördus 2024. a juulis hageja poole sooviga saada õigusabi kassatsioonkaebuse koostamiseks. Telefoni teel selgitas kostja, et soovib konkreetset tulemust – kassatsioonkaebuse koostamist, mitte üldist õigusnõustamist tunnihinnaga. Hinnapäringu tulemusena lepiti telefoni teel kokku fikseeritud tasus, mille ulatuses kostja tasus ettemaksu 5 tunni eest ennem lepingu saamist (3 tundi materjalidega tutvumine, 2 tundi kassatsiooni koostamine). Hageja ei koostanud kokkulepitud kassatsioonkaebust ega osutanud muud sisulist teenust, mis vastaks lepingu eesmärgile. Selle asemel väidab hageja, et arvestas tööajaks ka lühikesi telefonikõnesid ja e-kirju, mis tegelikult ei olnud sisuline õigusteenus. Hageja väidab, et tegi analüüse ja tutvus materjalidega, aga lõpptulemust ehk kassatsiooni ei koostatud. Klient ei soovinud saada advokaadilt pikki ja lohisevaid selgitusi ekirjade vahendusel. Kokkuvõttes ei saanud kostja teenust, mille eest ta oli advokaadibüroole tasunud. VÕS § 110 kohaselt tuleb ettemakse kliendile tagastada, kui teenust ei osutata. Kui teenust ei ole reaalselt osutatud või kui tegevus ei olnud vajalik (nt telefonikõned, mis ei andnud uut infot, nõupidamised teiste advokaatidega), siis ei saa seda lugeda tasuliseks tööks. Hageja rikkus lepingut, kuna ei täitnud oma põhikohustust – teenuse osutamine kokkulepitud viisil ja eesmärgil. Kostja ei saanud lubatud tulemust, mistõttu puudus hagejal õigus tasule VÕS § 101 ja § 110 tähenduses. Kliendileping saadeti kostjale peale suulise fikseeritud hinna kokkuleppe sõlmimist. Kui kostja juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et lepingus on märgitud siiski tunnihind, siis vastati temale, et ta ei pea selle pärast muretsema ja kliendilepingu allkirjastamine on vaid formaalsus. Arve XXXX sisaldab mitmeid ridu (telefonikõned, e-kirjade lugemine, sisearutelu advokaatide vahel), mida saab pidada ebaefektiivseks või kliendi huvides ebavajalikuks tööks. Kostja hinnangul on advokaadibüroo poolt esitatud arve ülepaisutatud. Samuti on viivis ja leppetrahv ebamõistlikult suured. Kui kohus otsustab hageja nõude rahuldada, siis palub kostja jätta rahuldamata leppetrahvi nõue või palub selle vähendamist VÕS § 162 lg 2 alusel, kuna leppetrahv on pigem karistuslikku laadi. Samuti on viivise määr 0,1% päevas (36,5% aastas) ebanormaalselt kõrge ja hagi rahuldamisel palub kostja jätta see rahuldamata või palub selle suurust vähendada.

3

Kohtu põhjendused

4

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 5.2 Kohus loeb tõendatuks, et 22.07.2024 sõlmitud kliendilepingus lepiti kokku, et hageja osutab kostjale järgmiseid õigusabiteenuseid: kliendi nõustamine ja esindamine tsiviilasjas nr 2-21-2902 tunnihinna alusel 185 eurot. Lepingu p-st 5.2 nähtuvalt kuulus arveldamisele kogu Büroo poolt Kliendi ülesandel teostatud töö, sh telefonikõnelused ja kirjavahetus Kliendiga, Tööülesannete täitmise sisust ja seisust ülevaate andmisele kulunud aeg ning aeg, mis on kulunud Kliendi selgitustaotlustele vastamiseks. Kostja väide fikseeritud tasus kokkuleppimises, on jäänud menetluses tõendamata. Kohus märgib, et asjaolu, et hageja kodulehel oli viide võimalusele leppida kokku ka fikseeritud tasus, ei tõenda, et seda oleks käesoleval juhul tehtud. Seega ei saa asuda ka seisukohale, et hageja oleks oma tegevusega rikkunud hea usu ja/või mõistlikkuse põhimõtet. 5.3 Hageja on väljastanud 24.07.2024 kostjale arve summas 539,42 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 31.07.2024 (dtl 53-54). Arvest nähtub, et kokku osutas hageja õigusteenuseid 7,39 tunni ulatuses järgnevalt: 22.07.2024 telefonivestlus kliendiga-kassatsioonimenetlus tsiviilasjas nr 2-21-2902 0,38h; 22.07.2024 asjaoludega tutvumine- e-toimiku materjalid tsiviilasjas 2-21-2902 2,67 h; 22.07.2024 asjaoludega tutvumine-kliendi 22.07.24 e-kirjad (ülevaade vaidluse aluseks olevatest asjaoludest) 0,23h; 22.07.2024 asjaoludega tutvumine-õiguslik raamistik (TsMS ptk 66 ja 67, sh 668 lg 1 ja 688 lg 5) 0,33h; 22.07.2024 büroosisene arutelu (vadv. K.N)- kassatsiooni ja vigade parandamine tsiviilasi nr 2-21-2902 0,17h; 22.07.2024 e-kirja koostamine kohtule-ligipääsutaotlus (221-2902) 0,10h; 23.07.2024 e-kirjavahetus kliendiga- selgitused, ülevaade menetlusest ja edasised sammud + kliendi pöördumised 1,58h; 23.07.2024 telefonivestlus kliendigamenetluslik seis 2-21-2902 (määruskaebus ja kassatsioonkaebus) 1,35h; 23.07.2024 ja 24.07.2024 kliendi pöördumised + seonduva vastuse koostamine 0,58 h. Teenuste kogusumma moodustas koos käibemaksuga 1667,92 eurot. Puudub vaidlus, et hageja on arvestanud kogusummast maha kostja tasutud ettemaksu 5 h eest. 5.4 Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli kostja sooviks lepingu sõlmimisel kassatsioonkaebuse koostamine tsiviilasjas 2-21-2902. Samas tuli kostjal arvestada, et hageja ei osuta oma teenuseid tasuta ning ka kassatsioonkaebuse koostamiseks on vajalik esmalt suhelda kliendiga ja analüüsida asjaolusid. Arvestades, et tsiviilasi nr 2-21-2902 oli juba käinud kahes kohtuastmes, siis on ka eluliselt usutav, et dokumentide analüüsimine, asjaolude selgeks tegemine ja menetlusliku plaani koostamine võivad olla ajakulukamad. Kohus ei pea seega ühtegi arves märgitud teenust ebamõistlikuks ega teenustele märgitud ajakulu ülepaisutatuks. Tõendamist on m.h leidnud, et pooled on suhelnud nii telefoni- kui ka e-posti teel (dtl 51-52, 55-73) ning kohtu hinnangul on kostjaga suhtlemine, s.h tema kirjaga tutvumine tavapärane osa õigusabiteenuse osutamisest. Samuti loeb kohus tõendatuks, et hageja on kostjale 16.07.2024 e-kirjas selgitanud, et kassatsioonkaebuse koostamiseks võib kuluda enam kui 5 tundi (dtl 48-50). Kuigi kassatsioonkaebust lõpuks ei esitatud, siis ei saa pidada kohtu hinnangul eeltöid

5

selleks ebavajalikuks. Samuti ei vabasta kassatsioonkaebuse koostamata jätmine kostjat arve tasumisest. Kohtule nähtub, et arve tasumata jätmisel oli ka Bürool õigus peatada teenuse osutamine (lepingu p-d 7.1, 7.4) ning seega ei saanud ka kostja eeldada, et hageja oma teenuste osutamist antud olukorras jätkaks. Kostja ei ole esitanud menetluses tõendeid, et arve oleks tasutud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja nõue põhivõlgnevuse summas 539,42 eurot väljamõistmiseks on põhjendatud. 5.5 Lepingu p-s 6.2 on pooled kokku leppinud, et arve tasumisega viivitamise korral võib Büroo nõuda Kliendilt viivitusintressi, arvates arvel nimetatud kohustuste sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivitusintressi määraks loetakse 0,5% päevas (tarbijalepingute puhul kolmekordne seadusjärgne määr). Kohus asub seisukohale, et kuna kostja on arve tasumisega viivituses, siis on hageja õigustatud ka kostjalt viivist nõudma. Lepingus sätestatud viivisemäär (s.o hagi esitamise hetkel 0,1% päevas) ei ole kohtu hinnangul ka ülemäärane ega vastuolus heade kommetega. Tegemist võiks olla tühise tüüptingimusega juhul, kui määr oleks ületanud kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Samuti ei ole kostja põhistanud, et viivisemäär oleks ebaproportsionaalne või selle väljamõistmine seaks kostja raskesse olukorda. Seega puudub alus ka viivise vähendamiseks VÕS § 162 alusel. Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisenõue summas 43,69 eurot ja viivise põhinõudelt kolmekordses VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni põhjendatud.

6

7

Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu 245 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Esindajakulud on kohtu hinnangul aga osaliselt ülepaisutatud. Kohus asub seisukohale, et esmased toimingud võivad menetluses olla iseenesest ajakulukamad seoses asjaolude selgitamise ja esmaste dokumentide koostamise ja komplekteerimisega. Samas ei ole maksekäsu kiirmenetluse koostamine, riigilõivu tasumise korraldamine ning suhtlus kohtuga ajakulukad tegevused. Seega peab kohus põhjendad ajakuluks teenuste kuni aprill 2025 eest 7 tundi. Mai 2025 osutatud toimingute osas märgib kohus, et istungiks ettevalmistust ning istungil osalemist saab pidada vajalikuks, kuid istungile sõitmise ajakulu ei ole kohtu hinnangul selliseks menetluskuluks, mida saaks kostjalt välja mõista. Arvestades istungi kestvusega ning istungile eelnenud tegevuste vajadusega ning ka menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluga, peab kohus mais 2025 osutatud teenuseid põhjendatuks 2 tunni ulatuses. Arvestades tsiviilasjas esitatud dokumentide sisu ja mahuga ja septembris toimunud kohtuistungi kestvusega peab kohus perioodil juuni-detsember 2025 osutatud teenuseid põhjendatuks kokku 4,5 tundi. Kokku on seega põhjendatud esindajakulu 13,5 tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnihind oli 185 eurot käibemaksuta. Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14), kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24) ja ka 205,58 eurot käibemaksuta (RKTKo 18.05.2022, 2-21-1824). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku ning arvestades asjaoluga, et hagejat esindas lepingulise esindajana vandeadvokaat, saab pidada põhjendatud tunnitasuks 185 eurot käibemaksuta. Seega on kostja menetluskulud põhjendatud kokku 2742,50 eurot, s.h riigilõiv summas 245 eurot ning õigusabikulud kokku 2497,50 eurot ning nimetatu kuulub kostjalt väljamõistmisele.

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.