lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-105819/17

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.08.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-105819/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.08.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2151
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20
Kohapealse kontrolli täpsustus
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2024-12-04
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-18
Vastamise tähtaja pikendamine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2024-07-16

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 638 lg 10, 4, 8Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 230 lg 2Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-24-105819/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja18.06.2024

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 12.08.2024, Tallinn Kohtuasja number

2-24-105819

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu 1282,24 euro, intressi, haldustasu, sissenõudmis-kulude ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.06.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Apellant (hageja) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepingulised esindajad AJ ja SR

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Aktiva Finance Group OÜ 05.07.2024 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 18.06.2024 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Xl ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 442 lg 10Otsuse sisu
TsMS § 637 lg 2Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 639Menetlussätete kohaldamine ja menetlusosalised
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 396Laenulepingu mõiste
2-24-105819

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 09.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 1547,57 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu maksekäsu osakond tegi 12.02.2024 määrusega kostjale makseettepaneku. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, lõpetas maksekäsuosakond 29.02.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 18.03.2024 kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1282,24 eurot, intressi 120,62 eurot, haldustasu 3,6 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 96,51 eurot ja alates 19.03.2024 kuni põhinõude (1282,24 eurot) täitmiseni sellelt viivise 15,9% aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (krediidiandja) ja kostja 09.04.2023 järelmaksulepingu nr L89012000734 (leping), mille alusel sai kostja järelmaksuga 1323 euro suuruse maksumusega kauba ja kohustus selle eest tasuma kokkulepitud maksegraafiku alusel. Kostja sai kauba iDeal Group AS-lt kätte, mida tõendab arve. Tavaliselt antakse kaup kliendile kätte, kui müüja teeb tellimuse arveks. Lepingu järgi oli krediidi kulukuse määr 36,58% aastas, intressi- ja viivisemäär 15,9% aastas, igakuine makse 93,37 eurot ja osamaksete kogusumma 1680,57 eurot ning viimase osamakse tasumise tähtpäev 10.10.2024. Lepingu sõlmimise ajal oli tarbimislaenude krediidi kulukuse määr Eesti Vabariigis 15,3% ja maksimaalselt lubatav kolmekordne määr 45,93%. Krediidiandja kontrollis lepingu sõlmimisel kostja krediidivõimelisust, sh kontrollis kostja igakuiseid kohustusi ja sissetulekuid. Kostja keskmine sissetulek oli pensioniregistri päringu järgi 611,99 eurot kuus. Kostja märkis väljaminekuteks 0 eurot. Arvestades lepingujärgse igakuise makse suurust, jäi kostjale iga kuu 518,62 eurot. Kostjal ei olnud maksehäireid. Kostja oli laenukõlbulik ja usaldusväärne klient. Kuna kostja ei täitnud tähtaegselt lepingust tulenevaid kohustusi, saatis krediidiandja 05.09.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis võla tasumiseks täiendava tähtaja ning 27.09.2023 teate lepingu lõpetamise kohta, sest kostja ei tasunud võlga täiendava tähtaja jooksul. Kostjal oli lepingu ülesütlemise ajal tasumata kolm üksteisele järgnevat osamakset. Krediidiandja loovutas 29.09.2023 oma nõuded hagejale, mille kohta saadeti kostjale teade. Kostja sai lepingu alusel kauba maksumusega 1323 eurot ja on tasunud põhiosa katteks 40,76 eurot. Seega on hagejal kostja vastu põhinõue 1282,24 eurot. Samuti on kostjal tasumata lepingujärgne intress 120,62 eurot ja lepingujärgne haldustasu 3,6 eurot (4 kuud × 0,9 eurot) ning kostja peab lepingu järgi tasuma hagejale intressimääraga võrdse suurusega viivist (15,9% aastas) alates lepingu ülesütlemisest kuni põhivõla tasumiseni. Lisaks tegi hageja võla sissenõudmiseks 50 euro ulatuses kulutusi, sh saatis 30.10.2023, 08.11.2023 ja 11.12.2023 kostjale kirjad ning kandis muid makseviivitusega seotud kulusid. Juhul, kui krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, oli lepingu ülesütlemine kehtiv ning kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud summa 1229,63 (1323-93,37) ning

2-24-105819 tasuda alates hagi esitamisele järgnevast päevast võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist. Kostja vastuväited

3.Kostja ei vastanud hagile. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 18.06.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata, sest hageja ei tõendanud, et kostja sai kauba kätte ja leping jõustus seeläbi. Kostja allkirjastas 09.04.2023 digitaalselt teenuslepingu (järelmaksuleping), millele oli lisatud Euroopa Tarbijakrediidi teabeleht ja milles oli viidatud teenusetingimustele (Inbank Järelmaksu lepingu tingimused), Inbank AS-i üldtingimustele, digikanalite kasutamise tingimustele, hinnakirjale ja kliendiandmete töötlemise põhimõtetele, ent ei olnud märgitud, kus saab nendega tutvuda. Lepingus oli märgitud kauba maksumuseks 1323 eurot. Lepingu kohaselt jõustus leping kauba üleandmisel tagasiulatuvalt alates lepingu sõlmimisest. Hoolimata sellest, et maakohus juhtis hageja tähelepanu sellele lepingutingimusele ning asjaolule, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, millal kostja kauba kätte sai, ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid, mis seda kinnitaksid. Hageja esitatud iDeal Group AS-i arve ei sisalda teksti kauba üleandmise kohta ega kostja kinnitust või allkirja kauba kättesaamise kohta. Samuti ei sisalda leping kostja kinnitust kauba kättesaamise kohta. Hageja on küll väitnud, et kostja tegi tagasimakseid, kuid ei ole ka seda tõendanud. Seega ei saa järeldada, et poolte vahel oli kehtiv leping ja selle alusel anti laenusumma kostja kasutusse, mistõttu ei ole VÕS § 396 järgi raha tagastamise nõude eeldused täidetud. Lisaks ei ole lepingu p-de 10 ja 11 alusel selge, kas kostja on kauba saanud ja kauba omandiõigus on talle üle läinud, ega see, et müüja ei ole kasutanud kauba realiseerimisõigust.
4.2.Kuigi hagi jääb eeltoodu tõttu rahuldamata, ei saa hageja esitatu pinnalt järeldada ka seda, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti ei ole hageja tõendanud kohaselt nõude loovutamist. Loovutamise teatele on sõnadega alla kirjutatud „krediidiandja esindaja“. Ilmselgelt on need teated koostanud hageja ning hageja ei ole selgitanud, mille alusel ta krediidiandjat teate saatmisel esindas. Hageja ei ole ka tõendanud sissenõudmiskulude suurust. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli võimalus tutvuda sissenõudmiskulusid sätestavate tüüptingimustega. Kui tüüptingimused ei ole saanud lepingu osaks, ei ole pooltel ka kohtualluvuse kokkulepet.
4.3.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad hageja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme ning selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see mõjutas oluliselt lahendit.

2-24-105819 Nõude aluseks olev leping on kehtiv. Kostja sõlmis lepingu ja asus seda täitma. Kostja sai kauba kaupluses kohapeal kätte. Kauba kättesaamisel ei allkirjasta klient kauba kättesaamise kohta eraldi kinnitust. Klienti kinnitab lepingu allkirjastamisega kauba kättesaamist. Kostja tegi tagasimakseid, mis kinnitab kauba kättesaamist. Mõistlik isik ei tasu kauba eest, mida ta ei ole enda valdusesse saanud. Kauba eest tasumist kinnitab apellatsioonkaebusele lisatud krediidiandja infosüsteemi väljavõte. Maakohus ei seadnud kahtluse alla hageja väidet, et kostja on teinud lepingu alusel tagasimakseid, ega kohustanud hagejat esitama tõendit tagasimaksete kohta. Müüja ei ole kasutanud kauba osas realiseerimisõigust ega soovinud kauba tagastamist ning kostja ei ole kaupa tagastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Siinses asjas ei ületa hageja põhinõue 3500 eurot ega põhinõue koos viivisega 7000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
8.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Mh on ringkonnakohtul TsMS § 637 lg 21 järgi õigus keelduda ka menetluskulude kindlaksmääramise osas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kui maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud küll 280 eurot ületavas ulatuses, mistõttu on apellandil TsMS § 178 lg 2 järgi õigus vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist, kuid apellant ei ole apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et maakohus on temalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 174 lg-s 1 sätestatut (vt RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547, p-d 13–15).
9.Maakohus ei andnud TsMS § 442 lg 10 kohaselt luba otsuse edasikaebamiseks ning hageja ei ole apellatsioonkaebuses heitnud maakohtule ette eksimusi menetluskulude kindlaksmääramisel.
10.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Kuigi ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

2-24-105819 keeldumist pikemalt põhjendama (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15), märgib kolleegium kostja apellatsioonkaebuse väidete kohta lühidalt järgmist.

10.1.Hageja nõuab kostjalt saadud krediidi tagasimaksmist VÕS § 108 lg 1 ja § 401 lg 1 alusel ning lepingust tulenevate kõrvalkohustuste täitmist. Krediidi tagastamise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on asjaolu, et krediidiandja ja krediidisaaja on sõlminud krediidilepingu ning krediidiandja on täitnud talle krediidilepingust tuleneva rahasumma krediidisaaja käsutusse andmise kohustuse. Hageja on küll tõendanud, et krediidiandja ja kostja sõlmisid 09.04.2023 järelmaksulepingu iDeal Group AS-lt (müüja) 1323 euro eest mobiiltelefoni iPhone 14 Pro ostmise finantseerimiseks ning kostja kohustus tasuma krediidiandjale 1680,57 eurot maksegraafiku alusel 93,37 euro suuruste igakuiste osamaksetena (viimane osamakse 10.10.2024) (dtl 29), kuid hageja ei ole toonud esile ega tõendanud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et krediidiandja andis krediidi kostja käsutusse, st kandis kauba maksumuse ulatuses rahasumma üle kostjale või müüjale. Seejuures ei nähtu kostja allkirjastatud lepingust, et kostja oleks kinnitanud krediidi tema käsutusse andmist või selle müüjale ülekandmist. Seda, et krediidiandja oleks andnud rahasumma kostja käsutusse, ei saa üheselt järeldada ka iDeal Group AS arve-saatelehest (dtl 98). Arvelt nähtub, et müüja tegi kostjale 09.04.2023 arve 1323 euro tasumiseks ja 11.04.2023 on laekunud 1323 eurot, kuid sellelt ei nähtu, et laekumine toimus hagejalt saadud krediidi arvel. Maakohus selgitas 25.03.2024 hagi menetlusse võtmise määruses, et hagejal tuleb hagi rahuldamiseks tõendada mh seda, et krediit on välja makstud, kuid hageja ei toonud 04.04.2024 vastuses esile ega tõendanud krediidi väljamaksmisega seonduvat. Kuna hageja jättis raha kostja käsutusse andmist puudutavad asjaolud välja toomata ja tõendamata, ei olnud maakohtul alust hagi rahuldada.
10.2.Lisaks tulenes krediidilepingu p-st 5, et leping jõustub kauba üleandmisel tagasiulatuvalt alates lepingu sõlmimisest. Seoses sellega selgitas maakohus 06.05.2024 hagejale täiendavalt, et hageja ei ole esile toonud ja tõendanud, millal sai kostja kauba kätte, viidates lepingu p-le 5. Kuigi hageja selgitas 15.05.2024 vastuses, et kostja sai kauba iDeal Group AS-lt ja tavaliselt antakse kaup kliendile kätte, kui müüja teeb tellimuse arveks, ei ole hageja esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks sellist praktikat või kauba (iPhone 14 Pro) kostjale üleandmist. Ainuüksi kostjale arve koostamisest ei saa üheselt järeldada, kostja sai kauba kätte. Kuna hageja ei tõendanud kauba üleandmist kostjale, ei ole selge, kas leping on üldse jõustunud ja täitmiseks kohustuslik.
10.3.Maakohtule ei saa ette heita selgitamiskohustuse rikkumist hagejale hagi aluseks oleva asjaolu (kostja tehtud tagasimakse) tõendamiskoormise selgitamisel. Hagimenetlus on oma olemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust ning hagimenetluses on poolel kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo 20.06.2018, 2-16-5282, p 11; RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 19). Seejuures võib kohus kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse täitmiseks teha pooltele TsMS § 230 lg 2 järgi küll vajadusel ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid, kuid siinsel juhul täitis maakohus kahel korral selgitamiskohustust ning juhtis selgelt tähelepanu sellele, milliseid asjaolusid peab hageja hagi rahuldamiseks tõendama. See, et maakohus ei juhtinud enne asja lahendamist hageja tähelepanu sellele, et hageja ei ole enda esile toodud asjaolu (kostja tehtud tagasimakse) tõendanud, ei anna alust heita maakohtule ette selgitamiskohustuse rikkumist ega õigusta uue tõendi esitamist apellatsioonimenetluses. Lisaks ei pruugi krediidiandja infosüsteemi väljavõte olla piisavalt usaldusväärne tõend kostja tehtud tagasimakse tõendamiseks, sest see kajastab üksnes krediidiandja enda tehtud kannet tema infosüsteemi.

2-24-105819

10.4.Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata.
11.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
12.Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (315 eurot).
13.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
14.Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada Riigikohtule määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval