18.06.2024, Tallinn lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Tsiviilasja number
2-24-105819
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi O M vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1756,85 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline S Sigrid R Kostja: O M (isikukood xxx)
RESOLUTSIOON
1.1. Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta hageja menetluskulud hageja kanda.
3.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte Teadaannetes.
teadaande
avaldamisega
Ametlikes
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 18.03.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1 välja mõista kostjalt hageja kasuks AS xxx ja kostja vahel 09.04.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 1282,24 eurot, intress 120,62 eurot, haldustasu 3,60 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja hagi esitamise seisuga (18.03.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 96,51 eurot; 1.2 välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt alates 19.03.2024 kuni põhinõude summas 1282,24 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 15,9% aastas.
2.Nõude aluse ja eelduste kohta selgitab hageja järgmist.
2.1.Hageja toob välja, et AS xxx ja kostja sõlmisid 9.04.2023 järelmaksulepingu nr. xxx, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga (Lisa 1). Vastavalt lepingule soetas kostja kauba maksumusega 1323 eurot.
2.2.Lepingu nr nr. xxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 36,58% aastas ja intressimäär 15,9% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 1323,00 eurot, intressimäära 15,9%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 10.10.2024, maksete tähtpäevad 10, laenulepingu sõlmimise tasu 20 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0,90 eurot.
2.3.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise tõendamiseks esitab hageja tõendina laenutaotluse (Lisa 6) ja maksehäireregistri väljavõtte (Lisa 7). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Pensioniregistrist. Laenuandja sai Pensioniregistri päringust teada, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 611,99 eurot. Väljaminekuteks oli kostja märkinud 0,00 eurot (Lisa 6). Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 93,37 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 518,62 eurot (611,99-93,37). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Seega on hageja tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
2.4.Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 40,76 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 1282,24 eurot. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 2. osamaksest, s.o 10.06.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 5. osamakseni, s.o 10.09.2023. Seega oli kostja võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 5.09.2023. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (Lisa 3) vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.09.2023. a saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul (Lisa 4).
2.5.AS xxx loovutas 29.09.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostjale (Lisa 5).
2.6.Hageja leiab, et tal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lõikes 2 sätestatust ning lepingu tingimuste punktist 8. Hageja selgitab sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemist: 30.10.2023. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot 8.11.2023. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot 11.12.2023. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot* Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
2.7.Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1282,24 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 28.09.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 15,9% aastas so 0,04% päevas.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Kohus võttis hagi menetlusse 25.03.2024. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatuks loetud 10.04.2024, teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja hagile vastanud ei ole.
4.Kas laenuleping on sõlmitud ja laen välja makstud Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olev lepingu, mille kostja on digiallkirjastanud 09.04.2023. Digiallkirja konteineris oli koos laenulepinguga ka Euroopa Tarbijakrediidi teabeleht. Laenulepingus on viidatud Teenusetingimustele (xxx lepingu tingimused), xxx AS-i üldtingimustele, Digikanalite kasutamise tingimustele, Hinnakirjaga ja Kliendiandmete töötlemise põhimõtetele, ent ei ole märgitud, kus nendega tutvuda saab. Hagis on hageja samuti üksnes märkinud, et kostja on lepingut allkirjastades kinnitanud, et ta on tutvunud teenusetingimustega (dtl 18). Hageja ei ole seega esile toonud ega tõendanud, mil viisil kostjal oli lepingut sõlmides võimalik üldtingimustega tutvuda. Tegemist oli järelmaksu lepinguga, milles on märgitud „kauba maksumus 1323 eur“ ning et Teenuseleping jõustub Kauba üleandmisel Sulle tagasiulatuvalt alates Teenuselepingu sõlmimisest ning seetõttu võib esimese Osamakse tegelik suurus olla väiksem kui Maksegraafikus. Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele lepingutingimusele ning sellele, et hageja ei ole esile toonud, millal kostja kauba kätte sai ega seda tõendanud. Kohus selgitas, et esitatu pinnalt kohus hagi rahuldada ei saa, ka mitte põhivõla ulatuses ning andis hagejale täiendava tähtaja nõude eelduste esile toomiseks ja tõendamiseks (dtl 92). Hageja vastas 15.05.2024, et Hageja esitab tõendina kauba kätte saamist tõendava arve (Lisa 1). Kostja sai kauba xxx AS-lt. Tavaliselt kui müüja teeb tellimuse arveks, siis koheselt antakse kaup ka kliendile kätte. Kohtule esitatud arvel (dtl 98) ei ole kostja allkirja ega mingit muud kostjapoolset kinnitust kauba kättesaamise kohta. Samuti ei sisalda arve ka mingit teksti kauba üleandmise kohta. Ka leping ei sisalda kostja kinnitust, et ta kauba kätte saanud on, hageja ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et kostja tagasimakseid teinud on (on esitanud üksnes väite).
Kohus on seisukohal, et hageja tõendanud, et kostja sai kauba kätte ja et seeläbi leping vastavalt lepingutingimustele ka jõustus. Kuivõrd hageja ei ole esile toonud ega tõendanud kauba kostja poolt kättesaamist ning selle kaudu lepingu jõustumist, ei saa kohus ka järeldada, et poolte vahel oli kehtiv leping ja et laenusumma oli kostja kasutusse antud. Sellest tulenevalt ei ole VÕS § 396 raha tagastamise nõude eeldused täidetud. Ka ringkonnakohus on 20.03.2024 kohtumääruses tsiviilasjas 2-2312634 selgitanud, et VÕS § 108 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude eelduseks on asjaolu, et laenuandja on laenusaaja ees oma kohustuse täitnud, st laenu üle andud. Kui hageja jätab nimetatud asjaolu tõendamata, ei saa kohus hagi rahuldada. Kohus märgib täiendavalt, et leping sisaldab (punktid 10 ja 1: Sa ei või kuni kõigi Teenuselepingu alusel tasumisele kuuluvate maksete tasumiseni ning Kauba omandiõiguse Sulle üleminekuni Kaupa käsutada või ükskõik millisel viisil koormata; 11. teadlik, et Müüja või Meie oleme Sind hoiatanud, et Osamaksete või muude tasude õigeaegselt tasumata jätmisel võivad olla Sinu jaoks tõsised negatiivsed tagajärjed (nt Kauba sundmüük)) sätteid, millest võiks järeldada, et pooled on justkui soovinud müüdavat kaupa ka pantida ning et müüjal justkui võis olla ka õigus kaup realiseerida tasumata maksete katteks. Seega kokkuvõttes ei ole selge, kas kostja kauba saanud on, kas kauba omandiõigus on talle üle läinud, ega müüja pole kasutanud kauba realiseerimisõigust.
5.Kuigi kohus jätab nõude rahuldamata, märgib kohus siiski, et hageja esitatu pinnalt ei saa ka kuidagi järeldada, et esialgne krediidiandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja esitatud maksehäireregistri päring (dtl 48) on tehtud peale laenulepingu sõlmimist. Esitatud laenutaotluses on küsitud üksnes igakuist sissetulekut (märgitud 2000 eurot) ja igakuiseid kohustusi, täpsustamata, mida nende all silmas peetakse. Ei ole küsitud igakuiseid elamiskulusid, ülalpeetavate arvu, eluaseme tüüpi. Kostja sissetulekute väidetava kontrollimise kohta on hageja esitanud hagiavalduses (dtl 21) kaks rida, mis ei oma tõendi kvaliteeti (kopeeritud teadmata allikast, ei nähtu, kuhu päring on tehtud, kelle kohta, mis olid tulemused). Hageja on ise selgitanud, et laenutoote puhul oli oluline laenuandmise kiirus. Kohtu hinnangul ei saa krediidiandja tuua vastutustundliku laenamise kohustust ohvriks laenamise kiirusele. Laenu andmise kiirus võib veel täiendavalt olla asjaolu, mille tõttu tarbija laenab üle võimete, sest protsessis ei küsita tarbijalt eriti midagi ning tal ei ole ka aega järele mõtlemiseks. Kohus ei nõustu ka sellega, et kostja kuupalga ulatuses laenu võtmine oleks olnud niivõrd tühine summa. Eesti õiguses (ja ka vastu võetud uues tarbijakrediidi direktiivis) ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise osas tehtud erandeid laenusumma suurusest sõltuvalt.
6.Kohus on hagejale korduvalt selgitanud erinevates menetlustes, et nõude loovutamise kontrollimine kohtu poolt on vajalik selleks, et kontrollida, kas hagejal üldse on nõue ning välistada, et sama nõudega võiks hiljem tulla kohtusse algne krediidiandja väites, et ta nõuet loovutanud ei ole. Hageja esitab kõigis menetlustes identseid nõude loovutamise teatisi, mille alla on sõnadega kirjutatud vastava algse krediidiandja „esindaja“. Kohus on hagejale selgitanud, et ilmselgelt on need teated koostanud hageja ise, millisel juhul tuleks hagejal aga selgitada, et mille alusel ta algset krediidiandjat teate saatmisel esindas. Ilma selleta ei oma teade tõendusväärtust selle kohta, et algne krediidiandja on nõude hagejale loovutanud.
7.Kohus on hagejale erinevates menetlustes ka selgitanud, et VÕS § 1132 kehtestab piirmäärad, mitte ei ole seadustatud hinnakiri. VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud: Erinevalt §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning
tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu § 1131 lg-s 1. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Antud juhul on hageja viidanud, et sissenõudmiskulude hüvitamist on tal õigus nõuda lepingu punkti 8 alusel. See punkt sätestab: Kui Sa ei täida Teenuselepingust tulenevaid maksekohustusi (v.a. Intressi maksmine) tähtaegselt, peas Sa Meile maksma Viivist Teenusetingimustes ettenähtud korras. Viivisele võivad lisanduda sissenõudekulud Hinnakirjas sätestatud määra(de)s. Hageja ei ole kohtule esitanud viidatud hinnakirja, samuti ei olnud lepingus viidatud, kus kostja pidi hinnakirjaga tutvuda saama. Hageja ei ole ka tõendanud, et tal ühe kirja saatmise kulu on justnimelt selline summa. Kohus märgib, et erinevates menetlustes toob hageja kirja saatmise kulud välja selliselt, et need kokku moodustaks alati VÕS § 1132 piirmäära. Seega mõnes menetluses on hageja väidetud kulu ühele kirjale 20 eurot, mõnes 25 eurot. Olukorras, kus lepingus puudub kokkulepe meeldetuletuskirja tasu suuruse kohta, ei ole kulusid tõendamata ka eluliselt usutav, et samasuguse kirja saatmise kulu on sõltuvalt nõude suurusest erinev. Kohus selgitab, et tüüptingimuste sisuga tutvumine peab olema tagatud reaalselt. Kohtule on teadmata, kuidas toimus lepingu sõlmimine, kas kaupluses kohapeal või interneti teel. Tüüptingimuste sisuga tutvumise võimalus sõltub sellest, kas lepingu pooled on lepingu sõlmimisel vahetus kontaktis ja viibivad lepingu sõlmimise juures või toimub lepingu sõlmimine ilma vahetu kontaktita. Lepingu sõlmimisel kohalviibijate vahel tuleb reeglina tüüptingimused lepingu poolele esitada või pakkuda muul viisil tüüptingimuste tekstiga tutvumise võimalust. Arvutivõrgu kaudu lepingu sõlmimisel tuleb lepingutingimused, sealhulgas tüüptingimused, lepingu teisele poolele esitada selliselt, et tal on võimalik need salvestada ja taasesitada. Tingimuse kasutaja peab suutma tõendada, et ta lepingu teisele poolele tutvumise võimalust tegelikult pakkus. Kui lepingus või lepingu sõlmimisel viidatakse tüüptingimuste olemasolule ja nendega tutvumise kohale, siis loetakse tegeliku tutvumise tagamise nõue täidetuks ainult siis, kui tutvumise koht ja viite tegemise koht on ruumilises seoses. Seega ei pruugi seaduse nõue olla täidetud ka siis, kui viide tüüptingimuste asukohale küll tehakse, kuid selleni jõudmine ei ole lepingu sõlmimise ajal võimalik (nt asuvad tüüptingimused peakontoris, mis asub teises linnas või piisavalt kaugel lepingu sõlmimise kohast, et oleks ebamõistlik eeldada selle võimaluse kasutamist; veebilehele viitamine olukorras, kus seda lepingu sõlmimise ajal vaadata ei saa jne). Lepingus olev (allkirjastatud) kinnitus selle kohta, et poolel oli võimalus tüüptingimustega tutvuda, ei vabasta tingimuse kasutajat tüüptingimuse sisuga tutvumise võimaluse tõendamisest.
8.Seoses tüüptingimuste lepingu osaks saamisega märgib kohus ka seda, et see mõjutaks ka kohtualluvust, kui selguks, et kostja elukoht ei ole enam Eestis. Kostja on xxx kodanik ning Eesti ja xxx vahelise õigusabilepingu järgi võib Eesti kohus lahendada, kui kostjal on elukoht Eestis (art 21 lg 1). Lepingupoolte kohtud menetlevad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on olemas poolte kirjalik kokkulepe (art 21 lg 2 esimene lause). Seega kui tüüptingimustes sisalduv kohtualluvuse kokkulepe ei ole saanud lepingu osaks, ei ole õigusabilepingu kohast poolte kirjalikku kokkulepet Eesti kohtualluvuse kohta. Samas ei ole kohtul kindlaid tõendeid sellest, et kostja enam Eestis ei ela. xxx korteriomanik kinnitas 28.02.2024, et kostja ei ela enam antud aadressil. Varasemas menetluses on kostja kinnitanud 22.12.2023, et ei ela enam Eestis, kolis xxx. Töötamise registri järgi kostjale on viimane väljamakse Eestis tehtud 2023. a jaanuaris; samas on kostja äriregistri andmetele kahe osaühingu juhatuse liige (millest ühele on tehtud kustutamishoiatus). Seega on kostjal Eestiga äriühingu kaudu olemas seos, tal on elamisluba kuni 10.01.2030 ning tuleb arvestada, et praktikas ei saa võlgnike endi ütlusi
Eestist välismaale elama asumise kohta alati tõena võtta. Sellest tulenevalt ei jätnud kohus hagi läbi vaatamata kohtualluvuse puudumise tõttu.
9.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.