Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-22-6312

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja väited Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 18. aprilli 2022 seisuga summas 7776,11 eurot, millest põhisumma on 6979,49 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 796,62 eurot. Samuti mõista kostjalt hageja kasuks välja TsMS § 367 alusel põhinõudelt 6979,49 eurot viivis seaduses sätestatud määras aastas alates 19. aprillist 2022 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 09. maist 2022 põhisumma 155,99 eurot kuus kuni eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kõikide kohustuste kostja poolt kas Eesti Krediidipank AS-ile ja/või hagejale tasumiseni/hüvitamiseni ning mõista kostjalt hageja kasuks välja punktis 4 toodud põhinõudelt ehk pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste pealt (iga kuu 155,99 eurolt) viivis seaduses sätestatud määras aastas alates 09. maist 2022 kuni kõikide korduvate kohustuste täitmiseni. Hageja esitas 13. märtsil 2024 nõude suurendamise avalduse. Menetlusökonoomikast ja väheoluliste vaidlusküsimuste eemale jätmiseks vähendab hageja hagiavalduses esitatud nõuet kostja 2018. aastal tekkinud võlgnevuse osas, s.o. summas 644,85 eurot. Seega ei ole enam vaidlusaluseks küsimuseks hageja nõude väidetav aegumine 2018. aastal sissenõutavaks muutunud summade osas. 2(11)

2-22-6312 Kuna hageja on alates hagi esitamisest aprillist 2022 kuni märtsini 2024 tasunud eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste katteks Eesti Krediidipank AS-ile kokku täiendavalt 3985,98 eurot, siis vastava summa võrra suurendab hageja omakorda oma hagiavalduses esitatud sissenõutavaks muutunud nõuet 13. märtsi 2024 seisuga. Hageja põhinõue kostja vastu on 13. märtsi 2024 seisuga kokku 10 320,62 eurot (6979,49 – 644,85 + 3985,98). Lähtuvalt sissenõutavaks muutunud põhinõude suurenemisest on suurenenud ka sissenõutavaks muutunud hageja viivise nõue, mille suurus on 13. märtsi 2024 seisuga kokku 1991,85 eurot. Hageja nõudeks on mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 13. märtsi 2024 seisuga summas 12 312,47 eurot, millest põhisumma 10 320,62 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1991,85 eurot. Samuti mõista hagejalt kostja kasuks välja viivis põhinõudelt 10 320,62 eurot seaduses sätestatud määras alates 13. märtsist 2024 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 09. aprillist 2024 põhisumma 155,99 eurot kuus kuni eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kõikide kohustuste kostja poolt kas Eesti Krediidipank AS-ile ja/või kostjale tasumiseni/hüvitamiseni ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 155,99 eurot alates 09. aprillist 2024 sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste pealt (iga kuu 155,99 eurolt) viivis seaduses sätestatud määras aastas alates 09. aprillist 2024 kuni kõikide korduvate kohustuste täitmiseni. Hageja esitas 05. juulil 2024 nõude suurendamise avalduse. Kuna hageja on alates viimasest hagi täpsustusest 13. märtsist 2024 tasunud eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste katteks Eesti Krediidipank AS-ile kokku 794,40 eurot, siis vastava summa võrra suurendab hageja omakorda oma hagiavalduses esitatud sissenõutavaks muutunud nõuet. Hageja põhinõue kostja vastu on kohtuotsuse tegemise seisuga kokku 11 115,02 eurot (10 320,62 + 794,40). Lähtuvalt sissenõutavaks muutunud põhinõude muutumisest on suurenenud ka sissenõutavaks muutunud hageja viivise nõue, mille suurus on 05. juuli 2024 seisuga kokku 2756,41 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 13 871,43 eurot, millest põhisumma 11 115,02 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2756,41 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 11 115,02 eurot viivis seaduses sätestatud määras alates 09. juulist 2024 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 09. juulist 2024 põhisumma 155,99 eurot kuus kuni eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kõikide kohustuste kostja poolt kas Eesti Krediidipank AS-ile ja/või hagejale tasumiseni/hüvitamiseni ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 115,99 eurot alates 09. juulist 2024 sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste pealt (iga kuu 155,99 eurolt) viivis seaduses sätestatud määras aastas alates 09. juulist 2024 kuni kõikide korduvate kohustuste täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja 28. novembril 2016 Narva notari Sergei Nikonovi büroos sõlminud „Endiste abikaasade ühisvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingu“. Lepingu pde 2.2., 3.1.1. ja 5.1. kohaselt alates 28. novembrist 2016 jääb hageja ja kostja omavahelistes suhetes kostja ainuisikuliselt vastutavaks eluasemelaenulepingust nr XXX, sh nendest lisadest ja muudatustest tulenevate hageja kohustuste täitmise eest. Sõlmitud lepingu tulemusena tekkis olukord, kus hageja jäi endiselt vastutavaks eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste eest Eesti Krediidipank AS ees, kuid omakorda hagejaga 28. novembril 2016 sõlmitud lepinguga kohustus kostja täitma vastavad hageja eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevad kohustused Eesti Krediidipank AS-ile hageja eest või hüvitama otse hagejale eluasemelaenulepingust nr 28298 hageja poolt tasutud kohustused. Hageja eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste ülevõtmise eest sai kostja enda ainuomandisse kinnistu. Kahjuks ei ole kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Alates 28. novembrist 2016 kuni käesoleva ajani on hageja tasunud eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste katteks Eesti Krediidipank AS-ile kokku 10 3(11)

2-22-6312 078,40 eurot, millest lepingu alusel on kostja hüvitanud hagejale üksnes 3098,91 eurot. Kostjal on täitmata kohustused hageja ees (põhi)summas vähemalt 6979,49 eurot (10 078,40 – 3098,91). Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja väitel ei ole kostja laenulepingu No XXX pooleks ega osaliseks. Kostja ei ole laenusaajaks ega käendajaks, samuti mitte pantija ega mitte mõni muu osaline lepingus. Viidatud lepingulistes suhetes ei toimu kohustuse ülevõtmist ega ka kohustusega ühinemist või lepingu ülevõtmist. Hageja viited endiste abikaasade varajagamise lepingu tingimuste p.-dele 2.2., 3.1.1., 5.1. ei ole piisav, et välja mõista kostjalt võlgnevus ja 155,99 eurot kuus tulevaste kohustuste eest, milliste täitmiste tähtaega ei ole veel saabunud. Hageja ei ole tõendanud, et hagiesemeks olevad nõuded võlgnevuse väljamõistmiseks ning tulevikus korduvad kohustused on hageja kohustusteks, milliste eest on kostja vastutav. Varajagamise lepingus ei ole kokku lepitud olulised tingimused kostja oletatavate kohustuste kohta nagu kostja panus rahalises väljenduses, täitmise tähtaeg, täitmise viis, kohustuse tekkimise algus ja lõpp. Varajagamise leping ei sisalda tingimusi, et kostja kohustuks hageja eest täitma eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevaid hageja kohustusi Eesti Krediidipank AS-ile või hüvitama otse hagejale eluasemelaenulepingust nr XXX hageja poolt tasutud kohustused. Kostja leiab, et hageja ei too ära üksikasjaliku arvestust kostja oletatava võlgnevuse kohta alates varajagamise lepingu sõlmimisest kuni hagi esitamise momendini. Kostja saab aru, et hageja poolt kohustuste täitmise summat arvestatakse alates 28. novembrist 2016. Seejuures on arusaamatu arvestuse juures märgitud laenulepingu makse, mis on teostatud vastavalt maksegraafikule 08. detsember 2016, mis on teostatud enne varajagamise lepingu sõlmimist. Kostja esitab taotluse kohaldada aegumistähtaega hageja nõude suhtes välja mõista 6979,49 eurot täitmata kohustuste eest kostjalt. Kuna antud juhul jutt on laenulepingu korduvatest maksetest, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks, hageja nõue 2016., 2017. ja 2018. aastate eest on aegunud. Vaieldes vastu põhinõudele võlgnevuse tasumisele ning korduvate kohustuste täitmisele, mis tekivad tulevikus, kostja vaidleb vastu samuti hageja kõrval nõuete osas tasuda intressid ja viivised. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja kõik kostja menetluskulud hageja kanda. Hageja seisukoht kostja vastuse kohta Hageja esitab koopia laenulepingust No XXX koos maksegraafikuga. Sellega on hageja tõendanud, et hagiesemeks olevad nõuded võlgnevuse väljamõistmiseks ning tulevikus korduvad kohustused on hageja kohustusteks milliste eest kostja vastutab hageja ees. Samuti esitab hageja oma konto väljavõte, millest on näha, et kostja on alates 22. detsember 2016 kuni 18. september 2018 tasunud hagejale vara jagamise ja laenulepingust No XXX tulenevate kohustuste katteks kokku 3098,91 eurot. Hagiavalduse lisas 2 on esitatud väljavõte hageja poolt eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise kohta Eesti Krediidipank AS-ile (õigusjärglane AS Coop Pank) pärast 28. novembrit 2016 summas 10 078,40 eurot. Seega on kostja poolt hagejale tasumata vara jagamise ja laenulepingust No XXX tulenevate kohustuste katteks kokku 6979,49 eurot (10 078,40 4(11)

2-22-6312 - 3098,91), mille tasumist hageja kostjalt nõuab. Hageja leiab, et hageja on toonud ära üksikasjaliku arvestust kostja oletatava võlgnevuse kohta alates vara jagamise lepingu sõlmimisest kuni hagi esitamise momendini. Pooled leppisid 28. novembri 2016 vara jagamise lepingus kokku, et kostja jääb vastustavaks eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate hageja kohustuste täitmise eest alates 28. novembrist 2016. Seega kohaldatakse sellele võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Pooled saavad leppida omavahel lepinguga kokku, et kostja võtab endale kohustuse vastutada hageja ees hageja kolmandate isikutega sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmise eest. Tegemist on sellisel juhul tavapärase lepinguga koos sellest tulenevate tagajärgedega. Kostja sai vara jagamise lepingu sõlmimisel aru, et vara jagamise lepingu tulemusena tekkis olukord, kus hageja jäi endiselt vastutavaks eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste eest Coop Pank AS ees, kuid omakorda hagejaga 28. novembril 2016 sõlmitud lepinguga kohustus kostja täitma vastavad hageja eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevad kohustused Eesti Krediidipank AS-ile / Coop Pank AS-ile hageja eest või hüvitama otse hagejale eluasemelaenulepingust nr XXX hageja poolt tasutud kohustused. Kostja on alates 22. detsembrist 2016 kuni 18. september 2018 tasunud hagejale vara jagamise ja laenulepingust No XXX tulenevate kohustuste katteks kokku 3098,91 eurot. Kuna vara jagamise lepinguga võttis kostja kohustuse vastutada täies ulatuses eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate hageja kohustuste täitmise eest alates 28. novembrist 2016 ehk tegemist on sisesuhtes eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate hageja kohustuste ülevõtmisega kostja poolt, siis see tähendab seda, et kostja poolt kohustuste täitmisele kohalduvad eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevad tingimused nagu kohustuste (rahaline) suurus, täitmise tähtaeg, täitmise viis, kohustuse tekkimise algus ja lõpp jms. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja nõue 2016, 2017, 2018. aastate eest on aegunud. Kostja on teinud hagejale viimase makse oma kohustuste täitmiseks 18. septembril 2018. Seega saab aegumistähtajast rääkida üksnes kohustuste eest pärast nimetatud kuupäeva, kuni 18. septembrini 2018 on kostja oma kohustusi osaliselt täitnud ja tasutud ulatuses hageja neid kostjalt ei nõua ja aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega, mis võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Seoses kostja 18. septembri 2018 maksega on vastavate kohustuste aegumine katkenud ja alanud uuesti. Kuna aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks, siis kõikide 2019. aastal sissenõutavaks muutunud eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste aegumistähtaeg algas 01. jaanuaril 2020 ja lõppeb 31. detsembril 2022. Kõikide 2020. aastal sissenõutavaks muutunud eluasemelaenulepingust nr 28298 tulenevate kohustuste aegumistähtaeg algas 01. jaanuaril 2021 ja lõppeb 31. detsembril 2023. Kõikide 2021. aastal sissenõutavaks muutunud eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste aegumistähtaeg algas 01. jaanuaril 2022 ja lõppeb 31. detsembril 2024. Kõikide 2022. aastal sissenõutavaks muutunud eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste aegumistähtaeg algab 01. jaanuaril 2023 ja lõppeb 31. detsembril 2025 jne. Hageja leiab, et hageja nõue kostja vastu ei ole aegunud. Hageja nõuab rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, 5(11)

2-22-6312 et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt lisaks põhinõudele ka tuleviku viivist põhinõudelt seaduses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kostja ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees täitnud juba mitu aastat järjest. Sellises olukorras on hageja seisukohal, et on alust eeldada, et kostja on lepingust tulenevaid kohustusi ka tulevikus õigel ajal ei täida. Tulenevalt ülaltoodust ja arvestades asjaoluga, et eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate igakuiste kohustuste summa (igakuise makse suurus) on vähemalt 155,99 eurot (mis kohtuotsuse tegemise ajal on isegi suurem ehk 198,60 eurot kuus), siis nõuab hageja kostjalt pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus ehk kohustada kostjat tasuma hagejale alates 06. juulist 2024 põhisumma vähemalt 155,99 eurot kuus kuni eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kõikide kohustuste kostja poolt kas Eesti Krediidipank AS-ile ja/või hagejale tasumiseni/hüvitamiseni. Kui kolmas isik võtab kohustuse üle võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel ja võlausaldaja ei ole veel nõusolekut andnud või keeldub selle andmisest, eeldatakse, et võlgnikul on õigus nõuda kohustuse ülevõtjalt, et see täidaks õigeaegselt võlausaldaja nõude. Uuele võlgnikule läheb üle kohustus tasuda kokkulepitud intress ja leppetrahv ka siis, kui need muutusid sissenõutavaks pärast kohustuse ülevõtmist. Hageja palub hagi rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluse osaline lõpetamine Hageja esitas 13. märtsil 2024 nõude suurendamise avalduse, milles teatas muu hulgas, et hageja vähendab hagiavalduses esitatud nõuet kostja 2018. aastal tekkinud võlgnevuse osas, s.o. summas 644,85 eurot. Kohus järeldab, et hageja loobus nõudest kostja 2018. aastal tekkinud võlgnevuse osas, s.o. summas 644,85 eurot. Kostja nõudest loobumisele vastuväiteid ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Nimetatud sätted kehtivad ka juhul, kui hageja loobub nõuetest osaliselt. Kohus leiab, et nõudest osaline loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, kostja vastuväiteid loobumisele ei esitanud. Kohus võtab nõudest osalise loobumise vastu ja lõpetab selle nõude osas menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagi 6(11)

2-22-6312 Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt eluasemelaenu lepingust tulenevate maksete hüvitis, mille hageja on kostja kui kohustatud isiku eest tasunud peale abikaasade ühisvara jagamist. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu. Kohus lahendab esmalt küsimuse, kas kostjal on kohustused, mis tulenevad eluasemelaenulepingust nr XXX ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuste täitmist. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja, lahutatud abikaasad, sõlmisid 28. novembril 2016 „Endiste abikaasade ühisvara jagamise lepingu“. Alates 28. novembrist 2016 on eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste eest Eesti Krediidipank AS-ile tasunud hageja. Kostja on hüvitanud hagejale 3098,91 eurot. Vaidlust ei ole, et eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevad kohustused olid poolte ühisvara kuni jagamiseni. Perekonnaseaduse (PKS) § 38 II lause kohaselt kohaldatakse kohustuste jagamisele võlaõigusseaduses (VÕS) kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasadevahelistes suhetes kohaldatakse käesolevas seaduses vara jagamise kohta sätestatut. VÕS § 175 lg 1 kohaselt võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Vastavalt sama paragrahvi lg 2 võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. VÕS § 175 4 esimese lause kohaselt kui kolmas isik võtab kohustuse üle võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel ja võlausaldaja ei ole veel nõusolekut andnud või keeldub selle andmisest, eeldatakse, et võlgnikul on õigus nõuda kohustuse ülevõtjalt, et see täidaks õigeaegselt võlausaldaja nõude. Kohus ei tuvastanud, et esialgne võlausaldaja Eesti Krediidipank AS/ Coop Pank AS oleks andnud nõusoleku kohustuste üleminekuks. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt, et kostja täidaks eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevad kohustused esialgsele võlausaldajale Eesti Krediidipank AS/ Coop Pank AS. Hageja seda nõudnud ei ole. Kohus järeldab, et kostja on peale abikaasade ühisvara jagamist 28. novembril 2016 kohustatud täitma eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevad kohustused. Täitmine peab toimuma esialgsele võlausaldajale Eesti Krediidipank AS/Coop Pank AS. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmist hagejale. Hageja väitel on ta tasunud kostja asemel esialgsele võlausaldajale eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevad kohustused alates 28. novembrist 2016 kuni käesoleva ajani. Vaidlust ei ole, et kostja on hageja tasutud maksetest hüvitanud 3098,91 eurot. Seega on hageja täitnud ühisvara jagamisest tekkinud sisesuhtest tulenevad kostja kohustused, mida kostja pidi täitma esialgsele võlausaldajale. VÕS § 78 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Lähtuvalt VÕS § 78 lg 4, kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Vastavalt VÕS § 1028 lg 1, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1030 lg 1 kohaselt, kui 7(11)

2-22-6312 üleandja on saajale midagi üle andnud saaja kasuks sõlmitud lepingu täitmisena, võib üleandja VÕS § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul saajale üleantu tagastamist nõuda ka teiselt lepingupoolelt või isikult, keda ta ekslikult pidas lepingupooleks. Kohus järeldab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmiseks makstud raha hüvitamist. Hageja nõudeks on mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 13. märtsi 2024 seisuga summas 12 312,47 eurot, millest põhisumma 10 320,62 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1991,85 eurot. Samuti mõista hagejalt kostja kasuks välja viivis põhinõudelt 10 320,62 eurot seaduses sätestatud määras alates 13. märtsist 2024 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 09. aprillist 2024 põhisumma 155,99 eurot kuus kuni eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kõikide kohustuste kostja poolt kas Eesti Krediidipank AS-ile ja/või kostjale tasumiseni/hüvitamiseni ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 155,99 eurot alates 09. aprillist 2024 sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste pealt (iga kuu 155,99 eurolt) viivis seaduses sätestatud määras aastas alates 09. aprillist 2024 kuni kõikide korduvate kohustuste täitmiseni. Hageja väitel on hageja tasunud eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste katteks Eesti Krediidipank AS-ile kokku 11 115,02 eurot. Kohus nõustub hageja arvestusega. Hageja arvestused on tõendatud hageja konto väljavõtetega eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise kohta Eesti Krediidipank AS/Coop Pank AS-le ning samuti eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate korduvate kohustuste maksegraafikuga. Seega on kostja alusetult rikastunud eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmata jätmise läbi 11 115,02 euro võrra, mille võrra on hageja vara vähenenud, ning kostjal tuleb hagejale hüvitada 11 115,02 eurot. Kostja väide, et hageja arvestused ei ole arusaadavad, ei ole põhjendatud, kostja ei ole ka esitanud enda arvestusi, millest nähtuks, et hageja arvestused ei ole õiged. Hageja väitel ei ole kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees täitnud juba mitu aastat järjest. Hageja on seisukohal, et on alust eeldada, et kostja lepingust tulenevaid kohustusi ka tulevikus õigel ajal ei täida ning hagejal tuleb endal täita eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevaid kohustusi. Arvestades asjaoluga, et eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate igakuiste kohustuste summa (igakuise makse suurus) on vähemalt 155,99 eurot, siis nõuab hageja kostjalt TsMS § 369 alusel pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus ehk kohustada kostjat tasuma hagejale alates 06. juulist 2024 põhisumma vähemalt 155,99 eurot kuus kuni eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kõikide kohustuste kostja poolt kas Eesti Krediidipank AS-ile ja/või hagejale tasumiseni/hüvitamiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohus nõustub hageja nõudega ning seega tuleb kostjal hüvitada hagejale eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate ja tulevikus tekkivad igakuised kohustused summas 155,99 eurot (igakuise makse suurus) kuni eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kõikide kohustuste kostja poolt hagejale hüvitamiseni. Kostja on esitanud aegumise vastuväite hageja nõuete osas. Kostja väitel on hageja nõue 2016., 2017. ja 2018. aastate eest aegunud. 8(11)

2-22-6312 Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Lähtuvalt TsÜS § 151 lg 1 ja lg 2, alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub, sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud. Kostja on hagejale eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmiseks hüvitanud maksed kuni 18. septembrini 2018. Hagi on esitatud

9(11)

2-22-6312 Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 13 871,43 eurot, millest põhisumma 11 115,02 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2756,41 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 11 115,02 eurot viivis seaduses sätestatud määras alates 09. juulist 2024 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 09. juulist 2024 põhisumma 155,99 eurot kuus kuni eluasemelaenulepingust nr 28298 tulenevate kõikide kohustuste kostja poolt kas Eesti Krediidipank AS-ile ja/või hagejale tasumiseni/hüvitamiseni ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 115,99 eurot alates 09. juulist 2024 sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste pealt (iga kuu 155,99 eurolt) viivis seaduses sätestatud määras aastas alates 09. juulist 2024 kuni kõikide korduvate kohustuste täitmiseni. TsMS 122 lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ning vastavalt TsMS § 123 määratakse hagi hind hagi esitamise aja seisuga. Lähtuvalt TsMS § 129. lg 1, korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude üle toimuvas vaidluses on hagihind kohustuste koguväärtus, kuid mitte suurem kui kohustuste aastase koguväärtuse kolmekordne summa. Vastavalt TsMs § § 133.lg 1 ja lg 2 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Hagi hind on 20 890,47 eurot (I põhinõue 11 115,02 + sissenõutav viivis 2756,41 + aastane edasiulatuv viivis 1383,96 + II põhinõude 155,99 aastase koguväärtuse kolmekordne summa 5615,64 + II põhinõude aastane edasiulatuv viivis 19,44). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hagi ja lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja menetluskulud kostja enda kanda. Vastavalt TsMS § 162 lg 2 tuleb kostjal hüvitada hagejale ka kohtuvälised kulud. Kooskõlas TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Kohus tuvastas, et hagilt hinnaga 20 890,47 on hageja kokku tasunud riigilõivu 1120 eurot, millest hagi tagamise avalduse eest 70 eurot ja hagiavalduse esitamiselt 1050 eurot. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 hagilt hinnaga kuni 25 000 eurot tuleb tasuda riigilõivu 1260 eurot. Seega on hageja tasunud hagi esitamiselt riigilõivu vähem 210 eurot. Lähtuvalt TsMS § 179 lg 1, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus jättis kõik menetluskulud kostja kanda ja seega tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse hageja vähem tasutud riigilõiv 210 eurot. Kohus lahendab menetluskulude riigituludesse väljamõistmise kooskõlas TsMS § 179 lg 2 eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Hagi tagamine

10(11)

2-22-6312 Viru Maakohtu 03. mai 2022 kohtumäärusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ning seadis hagi tagamiseks kostjale kuuluvale kinnistule asukohaga XXX (kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosasse nr XXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteegi summas 45 000 eurot hageja kasuks. Lähtuvalt TsMS § 445 lg 2, kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist ning seega jätab kohus hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 30.01.2025 kohtuotsusega.

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.