OK Incure OÜ hagi H. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetluse liik
lihtmenetlus
Tsiviilasja hind
3530 eurot 60 senti
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046); Hageja lepinguline [email protected]
esindaja
Aap
Kulik;
e-post:
Kostja H. S. (isikukood xxxxxxxxxxx), xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post:
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista H. S. OK Incure OÜ kasuks ESTO AS krediidiliini lepingust nr 2080352501 tulenev põhivõlgnevus 2176 eurot 61 senti ja sissenõutavaks muutunud viivised 161 eurot 43 senti, kokku 2338 eurot 4 senti.
3.Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi H. S. vastu põhinõude 16 euro 72 sendi, intressi 774 euro 79 sendi, viivise 366 euro 5 seni ja sissenõudmiskulu 35 euro väljamõistmiseks.
Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 66,22% ulatuses H. S. ja 33,78% ulatuses OK Incure OÜ kanda.
5.Rahuldada OK Incure OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
6.Välja mõista H. S. OK Incure OÜ kasuks vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna riigilõiv 301 eurot 30 senti.
7.Välja mõista H. S. OK Incure OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (301 eurolt 30 sendilt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
8.Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
9.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord
2-24-103087 Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas 23. jaanuaril 2024 H. S. (kostja) vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 3194 euro 79 sendi saamiseks. 25. jaanuaril 2024 koostas kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seoses makseettepaneku kättetoimetamise võimatusega mõistliku aja jooksul lõpetas kohtunikuabi 19. aprillil 2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Tartu Maakohus määras 26. aprilli 2024 määrusega hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks.
3.Hageja esitas 23. mail 2024 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 2193 eurot 33 senti, intressi 774 eurot 79 senti, viivise 527 eurot 48 senti ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
4.Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostja sai hagiavalduse kätte 5. juulil 2024. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja 14 päeva. Kostja kohtule tähtaegselt ei vastanud (tähtaeg möödus 19. juulil 2024).
5.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
6.Hagi hind on eurot 3530 eurot 60 senti ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
7.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
8.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja ESTO AS-ga 27. oktoobril 2022 tähtajatu krediidiliini lepingu nr 2080352501, krediidilimiidiga 2200 eurot. Kostja on perioodil 27. oktoober 2022 kuni 16. oktoober 2023 saanud krediiti kokku 2266 eurot 67 senti, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 eurot + 0.2% ülekande summast, see tähendab 4 eurot 53 senti. Krediidiliini lepingu nr 2080352501 kohaselt olid pooled kokku leppinud intressmäärana 39,90% aastas. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja tasuma igakuist intressi 15-ks kuupäevaks. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr oli 48,63% aastas.
2-24-103087
9.Kostja on kasutanud krediidiandja võimaldatud laenulimiiti, kuid ei teinud korrektselt tagasimakseid. Kostja on lepingu katteks teinud tagasimakseid kokku 85 eurot 53 senti, millest on arvestatud põhiosa tasumisena 73 eurot 34 senti ja intressi tasumisena 12 eurot 19 senti. Alates 2023. aasta jaanuarist ei ole kostja tagasimakseid teinud. Hageja saatis 29. septembril 2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 13. oktoobrini 2023. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud, ütles ESTO AS lepingu 16. oktoobril 2023 üles. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja teatis on kostjale saadetud e-posti aadressile [email protected]. ESTO AS loovutas nõude hagejale 8. novembril 2023. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Kostja ei reageerinud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud.
10.Kohus palus hagejal 1. augusti 2024 kohtunõudes täpsustada krediidivõimelisuse hindamise asjaolusid olukorras, kus hagiavalduse kohaselt on kostja sissetulekuks olnud pensionikeskuse ühekordne väljamakse 516 eurot 83 senti ning Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole kostjal sissetulekut olnud. Samuti tegi kohus hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise tõendamiseks täiendavaid või esitada nõude ümberarvestus vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg-le 7.
11.Hageja 2. augusti 2024 vastuse kohaselt ei ole krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, krediidiandja on võlgniku krediidivõime hindamisel tuvastanud ning analüüsinud kõiki ettenähtud asjaolusid ning andmeid, mis olid krediidiandjale kättesaadavad ning teada. Hageja märkis, et võlgniku ja krediidiandja vahel on krediidileping sõlmitud 2022. aastal, seega on krediidiandja teostanud kliendi krediidivõimelisuse hindamise 2022. aastal kehtinud krediidiandja sise-eeskirja ja regulatsioonide kohaselt. Hageja selgitas, et kaks aastat tagasi kehtisid krediidiandjate jaoks krediidilepingute sõlmimisel teistsugused nõuded võrreldes tänasega, seega on mõeldamatu kohandada täna kehtivaid nõudeid aastaid tagasi tehtud krediidiotsustele (dtl 108-109).
12.Kohus ei nõustu hagejaga, et vastutustundliku laenamise järgimiseks kehtisid kaks aastat tagasi teistsugused põhimõtted kui käesoleval ajal. Krediidiasutustele on krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus sõnaselgelt sätestatud alates 1. jaanuarist 2007 kehtivas krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 redaktsioonis. VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtted kehtivad alates
21.märtsist 2016. Krediidiandjate ja vahendajate seadus (KAVS) jõustus 29. märtsil 2015 ning osaliselt 21. märtsil 2016. Seega kehtisid kõik nõuded vastutustundliku laenamise põhimõtete järgmiseks kostjaga 27. oktoobril 2022 krediidiliini lepingu sõlmisel ja nende järgmine oli hagejale kohustuslik.
13.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet krediidiliini lepingu osas. Riigikohus on 24. novembri 2023. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 p-des 17-18 märkinud, et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /.../ Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,
2-24-103087 üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tln RKKo 8. 11.2021 nr 2-20-106661, p 55).
14.Hagiavaldusele on lisatud hageja koostatud kostja laenutaotlus (dtl 70), pensionikonto väljavõte (dtl 71), maksehäireregistri väljavõte (dtl 72) ja selgitus krediidivõimelisuse hindamise kohta (dtl 39). Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi hageja päringud Maksehäireregistritesse. Hageja on kinnitanud, et krediiditaotluse esitamise ajal kostjal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud (dtl 39, 40). Hageja on seisukohal, et teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Krediidiandja tuvastas kostja pensionikonto analüüsi alusel kostja sissetulekuna 516 eurot 83 senti (dtl 39) Kostja on laenu taotlemisel märkinud enda töötasuks 800 eurot ja finantskohustustena 0 eurot, krediidiandja arvestas igakuisteks majapidamiskuludeks 300 eurot (dtl 39). Kulusid ülalpeetavatele ega muid täiendavaid kohustusi ei ole kostja märkinud. Kohtu hinnangul ei tõenda laenutaotlus, maksehäireregistri ja pensionikonto väljavõtted vastutustundliku laenuandmise põhimõtte järgimist. Pensionikonto ega maksehäireregistri väljavõtetest ei nähtu päringu tegemise aeg ega asjaolud ning seda ei ole võimalik seostada kostjaga. Hageja esitatud maksehäireregistri väljavõttest nähtuvad kehtivad maksehäired alates 30. juunist 2011 ja krediidiliini lepingu sõlmise ajahetkel 27. oktoobril 2022 oli kehtivaid maksehäireid kokku kümme. Seega ei ole hageja väide, et kostjal puudusid kehtivad ja varasemad maksehäired, kooskõlas hagiavaldusele lisatud maksehäireregistri väljavõttega, mis kinnitab maksehäirete olemasolu krediidiliini lepingu sõlmisel.
15.Hageja on selgitanud, et krediidiandja on kostja pensionikonto analüüsi alusel tuvastanud kostja sissetulekuna 516 eurot 83 senti (dtl 39). Laenutaotlusest nähtub, et kostjal puudus Maksu- ja Tolliameti andmetel sissetulek (dtl 70) ja sissetulekuks on olnud 516 eurot 83 senti. Pensionikonto väljavõtte kohaselt on summa kostjale välja makstud pensionikontolt 15. augustil 2022 (dtl 71). Kohus palus hagejal täpsustada kostja krediidivõimelisuse hindamise asjaolusid, sh juhtis kohus hageja tähelepanu eelviidatud asjaolule kostja sissetulekute osas (dtl 101-103). Hageja jäi seisukohale, et krediidiandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid (dtl 108-109). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel
2-24-103087 saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3) (RKTKm 24.11.2023, nr 2-2113098, p-d 20-22). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kohtupraktikas on selgitatud, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (Tln RKKo 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1). Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3).
16.Kohtule ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta (nt registreeritud vallasvarana sõidukid jms ning kinnisvara olemasolu, samuti hoiused, jmt), samuti ei ole küsitud kostja pangakonto väljavõtet ega kontrollitud kostja varalist seisu, sissetulekute ja kohustuste suurust ja regulaarsust kostjaga endaga suheldes. Hageja on kinnitanud kohtule, et laenu andmisel lähtuti kostja enda antud andmetest, pensionikonto ja maksehäireregistri väljavõttest. Samuti ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud ülalpeetavate olemasolu ning sellest tulenevat võimalikku ülalpidamiskohustust. Ka ei ole hageja selgitanud, kas ja kuidas krediidiandja selgitas välja kostja regulaarse sissetulekuallika ning selle olemuse.
17.Hinnates eeltoodut kogumis, leiab kohus, et esialgne võlausaldaja ei ole piisava hoolsusega täitnud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi. Laenulepingu osas on hageja märkinud, et klient on andmed ise edastanud ning ka nende õigsust seeläbi kinnitanud. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi hageja päringud Maksehäireregistritesse ja pensionikontole (dtl 39, 71, 72). Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja järgis kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise nõudeid, selgitades välja kõik nõutud aspektid ning tehes mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 50 lg 3 p 3). Kohtu hinnangul lähtus krediidiandja üksnes matemaatilistest teoreetilistest arvutustest väidetavalt kostja enda poolt esitatud andmetele tuginevalt. Konto väljavõtte küsimise ja muude päringute tegemise eesmärk ongi lisaks tarbija enda avaldusele koguda andmeid ja andmeid kontrollida.
18.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest
2-24-103087 tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (ülekandetasu, sissenõudmiskulu). Laenulepingu kohaselt olid pooled kokku leppinud lepingu sõlmimisel 27. oktoobril 2022 intressmäära 39,90% aastas. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt nõuda intressi. Kostja ei võlgne tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Laenulepingu kohaselt võimaldas hageja kostjale krediiti summas 2200 eurot, kohustusega tagastada igakuise maksena 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid mitte vähem kui 10 eurot, ja tasuma igakuiselt intressi 15-ks kuupäevaks (dtl 34). Tegelikkuses võimaldas krediidiandja kostjale krediiti 2266 eurot 67 senti. Kostja on hagiavalduse kohaselt tagastanud hagejale krediiti perioodil 27. oktoober 2022 kuni 16. oktoober 2023 kokku 85 eurot 53 senti, millest hageja on arvestanud põhiosa katteks 73 eurot 34 senti ja intressi katteks 12 eurot 19 senti (dtl 34). Samuti on hageja maha arvestatud lepingu põhitingimustest tuleneva väljavõtutasu 4 eurot 53 senti (dtl 34). Kuigi kostja laenuvõimekust hindas hageja krediidisummana 2200 euro ulatuses, siis hageja on andnud kostjale krediiti kokku 2266 euro 67 sendi ulatuses (dtl 34), millest tagastamata krediidijääk on 2193 eurot 33 senti. Hageja ei ole esitanud tõendeid esmase laenulimiidi suurendamisel kostja osas täiendava krediidivõimelisuse hindamise läbiviimise kohta. Kokku on kostja enne krediidilepingu ülesütlemist tasunud hagejale 90 eurot 6 senti, millest hageja on 73 eurot 34 arvestanud põhinõude katteks ja 12 eurot 19 senti intressi katteks ja 4 eurot 53 senti ülekandetasuks.
19.Kuivõrd hagejal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumise tõttu õigus nõuda kostjalt intresse ega muid tasusid, siis tuleb arvestada kostja tasutud intressi maksed 12 eurot 19 senti ja ülekandetasu 4 eurot 53 senti (dtl 34) laenu põhisumma, s.o 2193 euro 33 sendi katteks. Seega on kostjal võlgnevus hageja ees 2176 eurot 61 senti (2193,33-12,19-4,53). Põhinõude suuruseks kujuneb seega 2176 eurot 61 senti, sest tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
20.Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt 2176 eurolt 61 sendilt viivist kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada perioodi 17. oktoobrist 2023 kuni 23. maini 2024 (dtl 38) eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kokku summas 161 eurot 43 senti. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 66,22% ulatuses kostja ja 33,78% ulatuses hageja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
2-24-103087 Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulu riigilõivust summas 455 eurost (dtl 40). Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuluna 301 eurot 30 senti (455 x 66,22%). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (301 eurot 30 senti) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.