Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 08.08.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-127764
Kohtuasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi TEOD OÜ vastu leppetrahvi saamiseks ja sissenõudmiskulu hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.05.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
TEOD OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Apellant (kostja) TEOD OÜ (registrikood 12932737), seaduslik esindaja TH
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta TEOD OÜ 19.06.2024 apellatsioonkaebus (täiendatud 23.07.2024) Harju Maakohtu 10.05.2024 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud TEOD OÜ kanda. Osaühingul EUROPARK ESTONIA ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 11.07.2023 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse TEOD OÜ-lt (kostja) 100 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 12.07.2023 kostjale makseettepaneku, kostja esitas sellele 15.08.23 vastuväite ning Pärnu Maakohus lõpetas 21.08.2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas Harju Maakohtule 08.09.2023 kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja leppetrahvi 60 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt seaduses sätestatud määras viivist. Hagiavalduse kohaselt on hageja parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja hallatava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus saab tüüptingimustega tutvuda. Tüüptingimused sisaldavad sõiduki parkimise tingimusi. Tüüptingimustes on hageja avaldanud selgelt tahet lepingu sõlmimiseks (pakkumus), kui sõiduki kasutaja pargib sõiduki, ning sõiduki parkimisega annab sõiduki kasutaja nõustumuse lepingu sõlmimiseks hagejaga. Kohtupraktika kohaselt vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja, kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist. Kostja on sõiduki numbrimärgiga XXXXXX (sõiduk) omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 21.02.2021. Kontrollimise käigus selgus, et sõiduk oli 21.02.2021 pargitud Tallinnas hageja hallatavas Paadi 6a asuvas parklas ja 21.07.2022 Kristiine keskuse parklas. Seega nõustus kostja sõlmima hagejaga lepingu. Sõiduki armatuurlaual ei olnud parkides parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Seega rikkus kostja lepingut. Tüüptingimuste kohaselt oli hagejal õigus nõuda rikkumise korral leppetrahvi. Hageja esitas kohe pärast rikkumise avastamist leppetrahvinõuded – Paadi 6a parkimise eest 30 eurot (leppetrahv nr 1782 1022 1165 8291, maksetähtaeg 07.03.2021) ja Kristiine keskuse juures parkimise eest 30 eurot (leppetrahv nr 1412 1072 2132 4505, maksetähtaeg 04.08.2022). Hageja paigutas leppetrahvinõuded sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvid on tasumata. Hageja saatis kostja äriregistrijärgsele aadressile XXX 13.08.2021, 18.05.2022, 02.09.2022, 30.09.2022 ja 03.05.2023 e-kirja teel meeldetuletused tasumata võla kohta, kuid kostja ei vastanud ega reageerinud neile. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja lepingu pool, sest sõidukit kasutas kostja 22.01.2020 volikirja alusel Y. Sõiduki kasutusõigus on mitmel Soome Vabariigis kostjat nõustaval inimesel.
2-23-127764 Lisaks tuleb hagi jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud lepingu tingimusi, mistõttu ei ole teada lepingu sisu ning seda ei saa hinnata. Hageja esitatud fotode alusel ei ole võimalik tuvastada märkide asukohta ja neil olevat teksti. Tõendina esitatud fotod tuleb jätta vastu võtmata. Kuna hagejat esindab õigusbüroo, siis ei ole põhjendatud anda hagejale täiendavat tähtaega täiendavate tõendite esitamiseks. Hageja tegutseb pahatahtlikult, pannes infotahvlid sellistesse kohtadesse, kus sõiduki kasutajal ei ole võimalik liiklust takistamata nendega tutvuda. Hageja ei ole proovinud leida kohtuvälist lahendust. Kostja ei ole saanud hagejalt ühtki e-kirja. Kui piisavalt suur hulk gmaili kasutajaid märgib hageja serverist tulevad e-kirjad rämpsuks, kvalifitseeruvad need rämpspostiks ja need kustuvad 30 päeva möödudes. Kostja ei kontrolli rämpsposti. Kuna hageja ei ole nõudnud kostjalt kättesaamiskinnitust, ei ole ta käitunud heas usus. Hagejal ei olnud õigust eeldada, et kostja saab tema e-kirjad kätte. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 10.05.2024 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 100 eurot, jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 340 eurot koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt alates otsuse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist.
4.1.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: -
-
sõiduauto numbrimärgiga XXXXXX parkis 21.02.2021 ja 21.07.2022 hageja opereeritaval parkimisalal; kostja oli 21.02.2021 ja 21.07.2022 sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja; parkimislepingu tingimused olid sätestatud parkla sissesõidu juurde paigaldatud teavitusmärkidel ning nende kohaselt oli hagejal õigus parkimistingimuste rikkumise korral nõuda leppetrahvi vastavalt kas 30 või 40 eurot; kostja jättis 21.02.2021 ja 21.07.2022 lepingutest tuleneva parkimistasu maksmata; hageja nõudis kummagi rikkumise eest leppetrahvi 30 eurot ning paigutas rikkumise kuupäeval kostja sõiduki esiklaasi kojamehe vahele leppetrahvi teate; hageja saatis kostja äriregistrijärgsele e-posti aadressile kohtueelselt 13.08.2021, 18.05.2022, 02.09.2022, 30.09.2022 ja 03.05.2023 nõudekirjad ning tegi päringu transpordiametile.
4.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada ja kostjalt välja mõista leppetrahv 60 eurot ning vastavalt VÕS § 1131 lg-le 1 sissenõudmiskulu 40 eurot, s.o kokku 100 eurot. Poolte vahel oli sõlmitud üürileping VÕS § 271 tähenduses ning kostjat saab lugeda lepingu pooleks. Kuna kostja oli parkimise ajal Transpordiameti andmetel sõiduki omanik või vastutav kasutaja, vastutab ta asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 või liiklusseaduse (LS) § 2 p 93 järgi sõiduki parkimise eest hageja opereeritavas parklas. Sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat saab lugeda parkimislepingu pooleks, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 31). Kostja ei ole tõendanud, et Y parkis vaidlusalusel ajal hageja opereeritavates
2-23-127764 parklates. Kostja esitatud volikiri ei ole piisav, et lugeda tõendatuks kolmanda isiku poolt sõiduki juhtimine ja parkimine kõnealustes parklates. Volikiri ei anna ainuõigust sõiduki kasutamiseks ega välista seda, et sõidukit kasutavat mitu erinevat isikut. Kostja võib sõiduki juhtimist võimaldavaid volikirju väljastada mitmetele erinevatele isikutele ning see ei tähenda, et vaidlusalustel kuupäevadel oli sõiduk just kostja nimetatud isiku ainukasutuses ajal, kui leppetrahvid kostjale määrati. Kohtul ei ole võimalik esitatud volikirjast järeldada, et just kostja viidatud kolmas isik oli see, kes jättis parkimistasu hageja opereeritavates parklates tasumata. Kostja ei ole esitanud kolmanda isiku kinnitust selle kohta, et just tema parkis vaidlusalusel ajal hageja hallatavates parklates, rikkus parkimistingimusi ja sai ka leppetrahvi. Hageja esitatud tõendid (fotod) on piisavad ja selged. Hagiavaldusele lisatud fotodelt on mõlemal juhul üheselt tuvastatav sõiduk, samuti on mõlemal juhul taamal asuvate hoonete järgi üheselt tuvastatav parkimise asukoht, fotolt on näha fotode tegemise kuupäev ja kellaaeg ning see, et leppetrahv on paigaldatud sõiduki kojamehe vahele. Lisaks on hageja esitanud fotod parkimistingimuste paiknemise kohta. Fotodelt on tuvastatav, et pakkumus tasulise parkimise kohta on paigutatud parklate sissepääsude juurde ja ka parkimisalal on viited tasulisele parkimisele. Hageja oli paigaldanud parkimistingimused nähtavale kohale ning nende sisuga oli sõiduki parkijal võimalik suuremate pingutusteta tutvuda. Arvestades, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes ning sõiduki parklasse parkimine on käsitatav nõustumusena VÕS § 20 lg 1 tähenduses. Selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks (RKTKo 20.10.2010, 3-2-1-75-10). Kuna kostja jättis parkimistasu tasumata, on kostja kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi. Kostja ei ole vaidlustanud parkimislepingu tingimusi ega tõendanud, et parkimisaladel olid teistsugused parkimistingimused või et parkimisalale pääseb ja seal on võimalik parkida ka parkimistingimustest teada saamata. Tingimuste kohaselt oli hagejal õigus parkimistingimuste rikkumise korral nõuda leppetrahvi vastavalt kas 30 või 40 eurot. Hageja nõudis mõlemal korral kostjalt leppetrahvi 30 eurot ja paigaldas leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele. Sellist leppetrahvinõude edastamise viisi saab pidada mõistlikuks tahteavalduse edastamise viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 tähenduses (RKTKo 05.06.2019, 2-17-117146, p 12) ja leppetrahvinõuded saab lugeda kätte saaduks, sest ei esinenud erandlikke asjaolusid, mis seda välistaksid. Samuti saatis hageja 13.08.2021, 18.05.2022, 02.09.2022, 30.09.2022 ja 03.05.2023 kostja registrijärgsele e-posti aadressile meeldetuletuskirjad. Kirjad saab TsÜS § 69 lg 2 järgi lugeda kätte saaduks kirja saatmisele järgneval päeval. Majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul tekib üldjuhul mõistlik võimalus e-kirjaga tutvuda hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (RKTKo 18.04.2018, 2-15-6538, p 14). Tuleb eeldada, et e-kiri jõudis kostja serverisse selle saatmise päeval. Kostja ei ole väitnud, et kiri oleks tema serverisse jõudnud hiljem või et tal ei olnud mingil põhjusel mõistlikku ja hageja jaoks äratuntavat võimalust sellega kohe järgmisel päeval tutvuda. E-posti aadressi äriregistris avalikustamise eesmärk on tagada toimiv suhtluskanal äriühingu ja kolmandate isikute vahel, et kolmandad isikud teaksid, kuhu saadetud tahteavaldused saab lugeda kätte saaduks ja seega kehtivaks. Et kostja ei ole oma äriregistris esile toodud e-posti aadressi piisavalt kontrollinud, on tema enda äririsk.
4.3.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-165-16, p 12.1– 12.3) ning lepingulise esindaja kulu 220 eurot (2 tundi tunnihinnaga 110 eurot), s.o kokku 340
2-23-127764 eurot. Hageja taotlusel tuleb kostjal TsMS § 177 lg 2 järgi tasuda menetluskulude hüvitiselt viivist. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas 19.06.2024 apellatsioonkaebuse (täiendatud 23.07.2024), milles palus vajadusel ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ning teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
5.1.Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega puudutavalt ei ole kostjale arusaadav, millal hakkas kulgema apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Kostja teavitas maakohut menetluse alguses, et tal ei ole välisriigis võimalik avada Eestis digitaalselt allkirjastatud faile, ning edastas maakohtule kontaktandmed, kuhu Eestis menetlusdokumendid paberkandjal kätte toimetada. Sellest hoolimata saatis maakohus kostjale digitaalselt allkirjastatud otsuse, millega kostjal ei olnud võimalik tutvuda enne 18.06.2024, kui sai kätte paberkandjal otsuse. Õiglane on lugeda apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja alguseks 18.06.2024 või ringkonnakohtu äranägemisel muu mõistlik aeg.
5.2.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt peab kostja maakohtu otsuse kohaselt tasuma hagejale leppetrahvi kahe lepingu alusel, mille sisu ei ole kostjale teada. Kostjale ei ole ühegi menetlusdokumendiga saadetud lepinguid. Seetõttu ei olnud kostjal võimalik esitada ka vastuväiteid lepingute tingimuste kohta. Kostjale edastatud infotahvlitel kajastatud väidetavate lepingu tingimuste tõendamiseks esitatud fotodelt on tuvastatavad vaid üksikud sõnad (tingimused ei ole loetavad). Maakohus ei ole viidanud tingimuste punktile, mis näeb hagejale ette leppetrahvinõude.
5.3.Maakohtu järeldus, et kostjal oleks tulnud koostada sõiduki ainukasutamise õigust kinnitav dokument, on eluvõõras ja absurdne. Sõiduki ajutise kasutusõiguse üleandmiseks piisab volikirjast. Sarnaselt on see piisav riigipiiri ületamiseks ja seda võib nõuda politsei.
5.4.Maakohus ei ole põhjendanud, miks saab e-kirjade saatmist pidada mõistlikuks edastamise viisiks. Hageja on rämpsettevõte, kelle e-kirjad kvalifitseeruvad tõenäoliselt prügina ja kustuvad teatud aja möödudes. Hagejal oli võimalik saata tähitud kiri või helistada kostjale, et saada kinnitus kättesaamise kohta. E-kirja saatmine on mugav ainult sellistele rämpsettevõtetele nagu hageja. Kostjal ei ole arvutit ega internetiühendust ning kostja juhatuse liige kasutab isiklikku telefoni. Maakohus jättis arvestamata, et e-kirja saajani jõudmist ei saa tõendada e-kirja väljavõttega ning vajalik on teenusepakkuja serveri väljavõte, mida hageja ei ole esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et kostja apellatsioonkaebus on esitatud tähtaegselt. TsMS § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on TsMS § 306 lg 1 I lause järgi dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Kohus võib TsMS § 3111 lg 1 p 2 järgi toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ette nähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse juriidilise isiku kohta
2-23-127764 Eestis peetava registri infosüsteemis registreeritud elektronpostiaadressil, ning kui äriühingule ei ole võimalik menetlusdokumenti infosüsteemis kätte toimetada, saadab kohus TsMS § 3111 lg 51 kohaselt menetlusdokumendid äriregistri registrikaardile kantud elektronpostiaadressil ja saadetud menetlusdokument loetakse kättetoimetatuks viie tööpäeva möödudes registrikaardile kantud e-postiaadressil saatmisest. Kohtute infosüsteemist nähtub, et otsus märgiti kostjale nähtavaks ja kättetoimetatavaks 10.05.2024. Kuna kostja ei kinnitanud infosüsteemi kaudu otsuse kättesaamist, edastas maakohus otsuse 13.05.2024 kostja e-postiaadressile XXX, märkides e-kirjas, et vastavalt TsMS § 3111 lg-le 51 loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks 21.05.2024 (dtl 369–380). Kostja saatis 24.05.2024 maakohtule e-kirja, milles märkis, et ta on palunud kohtul saata kõik menetlusega seotud dokumendid ettevõtte postiaadressile, sest tal ei avane kohtu saadetud failid (dtl 381–382). Maakohus selgitas 27.05.2024 e-kirjas, et kohus edastas esmalt lahendi kättetoimetamisportaali kaudu ja seejärel kostja äriregistris märgitud e-postiaadressile ning märkis, et äriühingule paberkandjal dokumentide saatmise lisakulu ei ole põhjendatud, kuid sellest hoolimata edastab kohus kostjale lahendi paberkandjal (dtl 383). Kohtute infosüsteemi saadetiste sakilt nähtub, et maakohus saatis 27.05.2024 kostjale otsuse tähtsaadetisena ning kostja seaduslik esindaja sai selle allkirja vastu kätte 18.06.2024. Ringkonnakohtu hinnangul oli maakohtul õigus toimetada vaidlustatud otsus kostjale kätte tema äriregistrisse kantud e-postiaadressile, kuid olukorras, kus kostja teatas, et ta ei saa elektroonilist dokumenti avada ja maakohus edastas seepeale kostjale otsuse tähitud kirjaga, tuleb lugeda otsus kostjale kätte toimetatuks alates tähitud kirja kättesaamisest, s.o 18.06.2024, sest alles siis oli kostjal võimalik selle sisuga tutvuda. Kostja esitas apellatsioonkaebuse 19.06.2024, s.o tähtaegselt. Asjaolu, et 19.06.2024 esitatud kaebus oli puudustega, ei tähenda seda, et kaebust ei saaks pidada tähtaegseks. Seega oleks kostja kaebus tähtaegne ka siis, kui lugeda see TsMS § 3111 lg 51 järgi kätte toimetatuks 21.05.2024.
7.Kolleegium leiab üksmeelselt, et kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.1.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 100 eurot. Seega ei ületa hageja põhinõue 3500 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
7.2.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Mh on ringkonnakohtul TsMS § 637 lg 21 järgi õigus keelduda ka menetluskulude kindlaksmääramise osas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kui maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud küll 280 eurot ületavas ulatuses, mistõttu on apellandil TsMS § 178 lg 2 järgi õigus vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist, kuid apellant ei ole
2-23-127764 apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et maakohus on temalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 174 lg-s 1 sätestatut (vt RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547, p-d 13–15).
7.2.1.Maakohus ei andnud TsMS § 442 lg 10 kohaselt luba otsuse edasikaebamiseks ning arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Kuigi ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15), märgib kolleegium vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele lühidalt järgmist.
7.2.2.Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et kostjat saab pidada parkimislepingu pooleks ning kostja vastutust lepingust tuleneva kohustuse täitmise eest ei välista see, et kostja on volitanud Yt sõidukit kasutama (dtl 319). Volikiri ei kinnita seda, et vaidlusalustel kuupäevadel kasutas sõidukit Y.
7.2.3.Maakohus tugines vaidlust lahendades õigesti infotahvlitelt nähtuvatele parkimistingimustele ja leidis õigesti, et kostja peab tasuma hagejale kahe rikkumise eest leppetrahvi. Õige ei ole kostja väide, et hageja ei ole esitanud kohtule loetaval kujul infotahvli teksti parkimistingimuste kohta. Kuigi hagiavaldusele lisatud fotodel ei ole infotahvlite teksti tõesti võimalik lugeda, esitas hageja koos 20.11.2023 menetlusdokumendiga uued fotod (dtl 327– 328), millel on tingimuste tekst selgelt loetav ja ka maakohus viitas otsuses just neile tingimustele. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja menetlusdokument, sh tõendid tehti kostjale nähtavaks ja kätte toimetatavaks 21.11.2023 ning maakohus edastas hageja seisukoha kostjale ka 22.04.2024 e-kirjaga. Seega edastas maakohus kostjale hageja 20.11.2023 menetlusdokumendi ja selle lisad. Ka juhul, kui kostjal ei õnnestunud ka sel korral digitaalselt allkirjastatud menetlusdokumenti oma seadmes avada, nagu ta oli varem maakohtule teada andnud (dtl 226–228), ei ole kostja kättetoimetamisportaali teatele ega kohtu e-kirjale reageerinud, sh andnud kohtule teada, et ta ei saanud e-kirjale lisatud hageja seisukohta avada. Lisaks oli kostjal võimalik digitaalselt allkirjastatud dokumentide avamiseks vajalik ID-kaardi tarkvara ja mobiilirakendus DigiDoc tasuta oma seadmesse alla laadida. Eesti Vabariigi äriühingu juhatuse liikme puhul saab eeldada, et ta oskab ja kasutab Eesti Vabariigi tarkvaralahendusi. Olukorras, kus kostja ise ei reageerinud kättetoimetamisportaali ja e-kirja teel saadetud menetlusdokumendi saatmisele, jättis kostja end ise ilma võimalusest esitada hageja 20.11.2023 menetlusdokumendile võimalikke vastuväiteid parkimislepingu tingimuste kohta. Lisaks ei ole kostja toonud apellatsioonkaebuses esile ühtegi võimalikku vastuväidet. Õige on kostja väide, et maakohus ei viidanud kostjalt leppetrahvi välja mõistes parkimistingimuste punktidele, mille alusel oli hagejal õigus nõuda parkimistingimuste rikkumise korral leppetrahvi. Samas nähtub hageja 20.11.2023 menetlusdokumendile fotodena lisatud mõlema parkimislepingu tingimuste p-st 4, et sõiduki kasutaja oli kohustatud tasuma parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest parkimistasu ja asetama üldjuhul kohe pärast sõiduki parkimist parkimisõigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale ning tingimuste p 5 järgi kohustus sõiduki kasutaja tasuma parkimislepingu rikkumise korral parkimise korraldajale leppetrahvi ühel juhul 30, teisel juhul 40 eurot. Seega
2-23-127764 oli hagejal õigus nõuda parkimise eest tasumata jätmise korral leppetrahvi, nagu leidis õigesti ka maakohus.
7.3.Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust kostja väited selle kohta, et hageja ei ole tõendanud, et tema saadetud e-kirjad jõudsid kostja teenusepakkuja serverisse. Esmalt märgib kolleegium, et kuna hageja jättis leppetrahvinõuded rikkumise päeval kostja sõiduki kojamehe vahele ja kostja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses vastuväiteid selle kohta, et sel viisil leppetrahvinõude edastamine ei oleks olnud mõistlik, on hageja teatanud kostjale leppetrahvinõuetest mõistliku aja jooksul VÕS § 158 lg 3 tähenduses ning leppetrahvinõude kontekstis ei ole tähtsust hageja hilisemate meeldetuletuste edastamisel ega sellel, kas ja millal oli kostjal mõistlik võimalus hiljem saadetud meeldetuletuskirjadega tutvuda. Hageja 13.08.2021, 18.05.2022, 02.09.2022, 30.09.2022 ja 03.05.2023 meeldetuletuskirjadel saaks olla tähtsust üksnes kostjalt leppetrahvi sissenõudmiseks tehtud kulude hüvitamisel, s.o hageja vastava kahjunõude põhistamisel ja tõendamisel. Samas saab võlausaldaja nõuda majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult VÕS § 1131 lg 1 alusel lihtsustatud korras sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses, tõendamata kahju tekkimist ja selle ulatust (VÕS I komm (2016), § 1131, p 4.1.a). Seega asjaolu, et hageja ei ole tõendanud nende e-kirjade jõudmist kostja teenusepakkuja serverisse, ei annaks alust maakohtu otsust ka selles osas muuta. Lisaks märgib kolleegium, et arvestades kostja maakohtule esitatud vastuväiteid, eeldas maakohus õigesti, et e-kirjad olid jõudnud kostja teenusepakkuja serverisse. Kostja väitis vastuses hagile, et kirjad jõudsid ilmselt rämpsposti ja kustusid automaatselt. Seega möönis kostja, et kirjad jõudsid tema teenusepakkuja serverisse ja tema e-posti.
7.4.Kuigi kostja vaidlustas maakohtu menetluskulude jaotust tulenevalt sellest, et ta taotles hagi rahuldamata jätmist, ei ole kostja toonud kaebuses esile, et maakohus oleks menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel eksinud.
7.5.Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata.
8.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
9.Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (100 eurot).
10.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
2-23-127764
11.Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada Riigikohtule määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.