Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2

2.Kostja oma vastuses hagiavaldusele ei nõustu hagiga ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja müüs hagejale 12.05.2022 Pärnu linnas XXX asuva kinnistu koos eramuga, mis on ehitatud 1973 aastal. Müügitehingu tingimused on kajastatud 12.05.2022 notariaalses müügilepingus. Kostja ostis kõnealuse kinnistu ise 18.12.2020 S.G (kolmas isik) käest. Hagejaga sõlmitud müügilepingu esemeks oli kahekordne tellisseintega hoone, mis ehitati 1973. Kõik hoone välisseinad on soojustatud 1973 ehitusnõuete kohaselt, mil paigaldati soojustuskiht kahekihilise tellisseina keskele. Eramu oli ehitatud mingil ajal eelmiste omanike poolt algselt ehitatust suuremaks. Hoone varjulisemate külgede seinad on eelmiste omanike poolt üle krohvitud, krohvi alla oli paigaldatud täiendav vahtpolüstüreenist (EPS) soojustus. Osad eramu välisseinad olid kaetud voodrilauaga, nende seinte alla lisasoojustust paigaldatud ei ole. Eramul on maakelder nagu 1973 ehitatud hoonetel tavapäraselt, tolle aja maakeldritele omaselt võis kelder teatud aastaaegadel (kevadel või suurtel vihmaperioodidel) minna mõnest kohast niiskeks. Sellele asjaolule juhtis kostja müügilepingu p-s 2.1 eraldi ka hageja tähelepanu (Lepingu sõnastus: Kinnistu oluliseks osaks oleva elamu keldri põrand võib suure sula ajal niiskeks minna). Kostja ostis eramu müügi eesmärgil, kostja tegi seest eramus uue siseviimistluse ja vahetas uksed. Kostja tegi hagejale müügiläbirääkimistes hinnaalanduse 10 000 eurot, et tulla vastu hageja soovile ehitada eramule uus küttesüsteem. Kostja müüs eramu hagejale vana majana, sellisena nagu ta oli. Eramu seisukord on fikseeritud müügilepingus ja müügikuulutuses, milles on eramu seisundit kirjeldatud nõuetekohaselt ja korrektselt. Kostja ei ole hagejaga enne notaris müügilepingu sõlmimist kordagi kohtunud. Hagejale näitas lepingu eset enne müüki maakler, kellega suhtles põhiliselt hageja elukaaslane. Hageja vaatas eramu esimest korda üle 07.04.2022. Teist korda külastas hageja eramut koos spetsialistiga 12.04.2022. Valed ja tõendamata on hageja väited, et lepingu esemel on puudused või, et kostja avaldas hagejale müügieelselt müügieseme kohta suuliselt mingit muud infot, kui on avaldatud müügikuulutuses. Ebaõige on väide, et kostja on hagejale müügieelselt öelnud, et eramu on väljast soojustatud korrektselt 10 cm penoplastist plaatidega. Kostja avaldas hagejale müügikuulutuses ühemõtteliselt, et müüdav eramu on ehitatud 1973. Kostja ei öelnud müügikuulutuses, et tegemist on kaasaegsetele ehitusnõuetele vastava hoonega. Eramu on ehitatud 1973, selle ehituslikud lahendused vastavad tolleaegsetele ehitusnõuetele. Kuivõrd kostja on keldri niiskusprobleemile juhtinud müügilepingus selgelt hageja tähelepanu, siis välistab see VÕS § 218 lg 4 kohaselt kostja vastutuse keldri liigniiskuse ja võimaliku puuduliku hüdroisolatsiooniga seotud asjaolude eest. Hagis on välja toomata ja tõendamata põhjendatud parandustööd, mida väidetavate puuduste likvideerimiseks on mõistlik ja vajalik teha. Hageja on esitanud puuduste likvideerimise maksumuse tõendamiseks KT Maja OÜ hinnapakkumise. Nimetatud ühingul ei ole õigust Eesti Vabariigis ehitustöid teostada, kuivõrd sellel ühingul ei ole esitatud majandustegevusregistrile majandustegevusteadet, mille esitamine on ehitusettevõttele kohustuslik. KT Maja OÜ hinnapakkumise näol ei ole seega tegemist asjakohase ja usaldusväärse tõendiga, kuivõrd selle on koostanud isik, kes ei tohiks ehitusloa kohustuslikke ehitustöid teostada. Sellise isiku hinnapakkumine ei saa tõendada väidetavate puuduste likvideerimiseks vajalikke töid ja nende maksumust. Lisaks sisaldab KT Maja OÜ hinnapakkumine palju põhjendamatuid töid (olemasoleva voodrilaua eemaldamine ja asendamine uuega, keldri põranda väljalõhkumine ja asendamine uuega, drenaaži paigaldus jne). Kostja ei ole lubanud hagejale drenaažiga maja, uue betoonpõrandaga keldrit või uue voodrilaudisega hoonet. Hageja ei ole oma nõudest maha arvestanud asendatavate konstruktsioonide amortisatsiooni astet. Hageja soovib saada kostja kulul enda keldrile uut betoonpõrandat ja välisseina uut voodrilaudist. Selliste uute konstruktsioonide saamise näol kostja rikastuks hageja arvel, sest need konstruktsioonid ei pidanud olema lepingu kohaselt eramul uued. 3

Kui kohus peaks mingil põhjusel leidma, et kostja on lepingut rikkunud ja et soklile ja ühele seinale tuleb lisasoojustus ja hüdroisolatsioon panna, siis ei ole vastavaks mõistlikuks kuluks mitte enam kui 8811,92 eurot. Hoone ühe seina ja sokli lisasoojustuse ning hüdroisolatsiooni paigaldamiseks on teinud pakkumise Revdeco OÜ, mille kohaselt on 100m2 välisseina soojustamise ja laudise taastamise kuluks koos sokli isoleerimisega 9977,16 eurot koos käibemaksuga. Kuivõrd kostjal ja Revdeco OÜ-l ei olnud võimalik pakkumise tegemiseks minna hoonet üle mõõtma (võõrale kinnistule ei olnud võimalik siseneda), lähtus Revdeco OÜ seinte osas pindalast 100m2. Hageja nõude suurendamise avaldusega koos esitatud KT Maja pakkumisest nähtuvalt on soojustatava seina õigeks pindalaks 70m 2. Seetõttu vähendab kostja Revodeco OÜ pakkumises toodut mahu võrra, et vastav tööde maht oleks 70m2, nii nagu see on KT Maja pakkumises. Kostja ei ole lubanud hagejale 100mm villaga soojustatud seina, seda ei tulene ka lepingust. Hageja on kogu aeg väitnud, et justkui oleks pidanud kõik hoone seinad olema soojustatud penoplastiga. 100 mm villaga soojustatud sein ei vasta sellele, millele hageja väidete kohaselt oleks see sein pidanud lepingu järgi vastama. Kui hageja väidab, et seinal oleks pidanud olema lisasoojustus, siis jääb ebaselgeks, miks KT Maja on pakkunud just 100 mm paksust soojustust, mitte aga mingi muu paksusega soojustust. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku seisukoht 3.Iseseisva nõudeta kolmas isik on kohtule esitatud vastuses märkinud, et Soo 42 maja sai valmis 1973. aastaks. Maja ehitati sel ajal saadavatest materjalidest ja tolle aja reeglite järgi. Seega on maja üle 50 aasta vana. Maja ehitamine kestis ligi 5 aastat. Maja võttis vastu vastav komisjon, seega tunnistati maja elamiskõlbulikuks. Tollest ajast on maja pidevalt kõpitsetud, tehtud remonti, muudetud paremaks. Viimasel ajal sai vahetatud aknad, katus, välisvooder, tehtud siseremont. Esimesel korrusel vahetati põrand ja pandi penoplast alla. Töid tegid Pärnu ehitusfirmad. 2020. aasta lõpus müüs kolmas isik maja ära. Maja müügiga tegeles maakler, kes teatas, et ostja on olemas ja maja vaadata ei tahagi, kuna ostja soovib maja, mida ümber ehitada. Kostja vaatas maja üle, käis majas kõik kohad läbi kuni pööninguni. Sai vaadata, mis on voodri all. Kostjale näidati, mis plastiku all on – sai serva ühenduse kohast üles kergitada ja seda kostja ka vaatas. Iseseisva nõudeta kolmas isik kinnitab, et tema ajal maja keldris mingit vett ega niiskust ei olnud. Maakohtu otsus 4.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 18 711 eurot, menetluskulud jättis kostja kanda. Hageja heidab kostjale ette, et kinnistul asuva elumaja ühel välisseinal puudub soojustus. Vaidlust ei ole selles, et kinnistul asuva elumaja välisfassaad oli renoveeritud, mistõttu võis hageja kohtu hinnangul eeldada, et soojustatud on kõik neli välisseina. Kohtule esitatud hageja ja kostja vestluse helisalvestusest nähtub, et kostja oli teadlik, et üks välissein ei ole täiendavalt soojustatud, kuid nimetatud informatsiooni hagejale ei avaldanud. Kohtu hinnangul oleks kostja, teades nimetatud asjaolu, pidanud seda hagejale lepingueelsetel läbirääkimistel avaldama. Teise puudusena on hageja välja toonud keldri puudulikku hüdroisolatsiooni, mistõttu imbub vesi keldrisse. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist ei ole üksnes niiskusega, vaid asjaoluga, et vundamendi soojustus ning hüdroisolatsioon on puudulik. Kuna vesi tungib läbi hoone vundamendis, siis on tegemist varjatud puudusega. Eeltoodust nähtuvalt on kostja kohtu hinnangul rikkunud lepingut, müües hagejale kinnistu, millel esinesid hageja poolt viidatud varjatud puudused.

4

Kostja on välja toonud, et maja välisfassaadi remondi tegi eelmine omanik, mistõttu olid puudused olemas enne kinnistu müümist hagejale. Seega on tõendatud, et kõnealused puudused olid olemas enne asja müüki ja üleandmist/riisiko üleminekut ostjale. Kohtule ei ole esitatud ega tõendatud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et hagiavalduses toodud rikkumised oleks põhjustatud hageja tegevusest või hagejast tulenevast asjaolust. Seega leiab kohus, et puudus ei tulenenud ostja (hageja) tegevusest. Kostja kinnitas lepingus, et lepingu esemel ei ole mingeid varjatud puudusi, millest kostja ei ole hagejale teatanud või mida ostja ei saa märgata eseme ülevaatusel (p 2.1). Ostja ei pea puudusi otsima ning nende avastamiseks kontrollima asja või selle osade töökorda, kõrvaldama asja seisundi tuvastamiseks takistusi või otsima puudusi, mida ei ole võimalik tajuda pelga asja välise, visuaalse vaatluse käigus. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et vähemalt välisseina osalisest puuduolevast soojustusest oli kostja teadlik, kuid otsustas nimetatut mitte hagejaga jagada. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole leidnud tõendamist, et hageja oleks olnud teadlik või pidanuks teadma müügieseme mittevastavusest lepingutingimustele. Hagejal ei olnud kohustust kinnisasja puudusi enne müügilepingu sõlmimist otsida või nende avastamiseks kaasata kinnisasja ülevaatusele ehitusspetsialist vm asjatundja. Seega ei vabane kostja müüjana Kostja on oma vastuväidetes küll leidnud, et ta ei vastuta varjatud puuduste eest, kuid kohus kostja nimetatud vastuväidetega ei nõustu. Arvestades asjaolu, et käesoleval juhul oli tegemist varjatud puudustega, leiab kohus, et hageja on teatanud puudustest müüjale mõistliku aja jooksul pärast puudustest teadasaamist. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et kostja on rikkunud müügilepingust tulenevaid kohustusi ja vastutab rikkumise eest, kuna kostja poolt müüdud kinnistu ei vastanud osaliselt keskmisele kvaliteedile müügieseme üleandmise hetkel. Kinnistul esinesid varjatud puudused, millest müüja oli teadlik, kuid mida müüja ostjale ei Kohtu hinnangul on põhjendatud kulude suurus ja koosseis järgmine: -

-

elumaja ühe välisseina puuduv soojustus – hageja poolt esitatud KT Maja OÜ hinnapakkumise kohaselt on nimetatud puuduse kõrvaldamise maksumus 14 059,28 eurot (koos käibemaksuga) (dtl 221). Kostja on oma vastuväidetes leidnud, et nimetatud puuduse kõrvaldamiseks ei saa kuluda enam kui 8811,92 eurot. Kostja on oma vastuväidete kinnitamiseks esitanud Revdeco OÜ hinnapakkumise (dtl 239). Hageja selgituste kohaselt ei ole kostja poolt esitatud hinnapakkumine õige, kuna see on tehtud objekti üle vaatamata ning pole arvestatud seina eripärasustega. Kohus nõustub hagejaga ning leiab, et põhjendatud on lähtuda hageja poolt esitatud hinnapakkumisest, kuivõrd nimetatud hinnapakkumine on tehtud lähtuvalt konkreetsest objektist; vundamendi soojustuse, sh keldri hüdroisolatsioon, puudumine – Hageja poolt esitatud KT Maja OÜ hinnapakkumise kohaselt on nimetatud puuduse kõrvaldamise maksumus 21 691,60 eurot (koos käibemaksuga) dtl 219-220). Kohtu hinnangul on hinnapakkumises märgitud kulud põhjendatud üksnes osaliselt (hinnapakkumises 1-10 real ning viimasel kahel real märgitud tööd). Põhjendatud ei ole kohtu hinnangul hinnapakkumises märgitud tööd, mis on seotud vundamendi töödega. Kohus nõustub kostjaga, et põhjendatud ei ole imbväljaku ning keldri põranda vahetamisega seotud kulutused, kuivõrd antud tööd ei ole seotud vundamendi soojustuse ning hüdroisolatsiooni puuduste kõrvaldamisega. Kohus leiab, et vundamendiga seotud tööd on põhjendatud summas 10 284,60 eurot (koos käibemaksuga).

5

Seega on põhjendatud kahju kogusumma 24 343,88 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et nimetatud kulu on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega. Kui kostja oleks hagejale enne lepingu sõlmimist avaldanud kogu informatsiooni, ei peaks hageja kandma kulusid seoses ühe seina ja vundamendi ümberehitamisega. Seega on tõendatud, et kinnistul lasunud puudustega seonduvalt on hageja kahju kokku 24 343,88 eurot ning rikkumise ja kahju vahel esineb põhjuslik seos. Kohus leiab, et hageja nõutav hüvitis ja selle koosseis on kooskõlas rikutud kohustuse (kohustusega anda lepingueelsetes läbirääkimistes tõele vastavat infot) kaitse-eesmärgiga. Rikutud kohustus pidi tagama, et hagejal ei ole vaja asuda kinnistul asuval elumajal juba teosatud töid parandama, et tagada selle vastavus vähemalt keskmisele kvaliteedile. Kohus leiab, et tekkinud kahju pidi kostjale olema ettenähtav. Kostja pidi lepingu sõlmimisel aru saama, et kui eramul esineb varjatud puudusi ja kostja antud vastavasisuline kinnitus on ebaõige, võib hagejal tekkida kahju, mis seisneb puuduste tuvastamise ja kõrvaldamise ning nõude maksmapanekuga seotud kuludes. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka kohtueelsed õigusabikulud 2280 eurot. Kulu tuleneb sellest, et kuivõrd kostja keeldus puuduseid kõrvaldamast, pöördus hageja enda õiguste kaitseks lepingulise esindaja poole, kes saatis 31.07.2023 kostjale nõudekirja, milles palub kahju hüvitamist. Kostja vaidleb kohtueelsetele õigusabikuludele vastu. Kohus leiab, et antud juhul oli hageja poolt kohtueelse õigusabi kasutamine põhjendatud. Kokku leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt hagejalt kasuks välja mõista kohtueelse õigusabikulud summas 2280 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka kohustatud tasu tagastamisega viivitamise tõttu viivist alates 08.08.2023. Kuivõrd kohus rahuldab hageja põhinõude, on põhjendatud ka hageja viivisenõue. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja hagi rahuldamisele osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju 24 343,88 eurot (koos käibemaksuga), kohtueelsed õigusabikulud 2280 eurot ning viivis alates 08.08.2023 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi osaliselt, siis on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kostja apellatsioonkaebus 5.Apellatsioonkaebuses palus kostja maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi täielikult rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rahuldas maakohus kaevatava 17.06.2025 otsusega osaliselt R.F (hageja) hagi A.N-i vastu. Hagi aluseks oli hageja väide, et kostja müüs talle 12.05.2022 kinnistu koos sellel asuva eramuga asukohaga XXX, millel ilmnesid puudused. Kostja ostis Lepingu eseme ise 18.12.2020 S.G käest, kes oli renoveerinud hoone välisseinad väljastpoolt kolmest küljest õhekrohviga, mis paiknes 10cm vahtpolüstüreenist soojustusplaatidel ja ühest küljest plastvoodriga. Kõikidel hoone välisseintel oli olemas ehituse ajal algselt paigaldatud põhisoojustus, mis paiknes kahekihilise tellisseina keskosas. Kostja teostas pärast kinnistu ostmist eramus siseviimistluse ja elektrisüsteemi remondi ning müüs hagejale lepingu eseme edasi. Kostja ja hageja kohtusid ise vahetult alles notari juures tehingut tehes, hagejale näitas lepingu eset tehingu eelselt kostja maakler. Kostja oli kirjeldanud seejuures müügikuulutuses täpselt neid töid, mida ta oli siseviimistluse ja elektri osas teostanud, eramu vanuseks märkis kostja nii kuulutuses kui müügilepingus, et see oli ehitatud 1973. Kuivõrd kostja ei olnud täpselt teadlik, millisel viisil ja kvaliteediga oli eelmine omanik, kellelt ta kinnistu ise 18.12.2020 ostis, fassaadid väljast renoveerinud, siis ei 6

avaldanud kostja fassaadi kohta ei müügikuulutuses ega ka müügilepingus mingit kirjalikku infot, müügikuulutusele olid lisatud pildid, millelt oli eramu ja selle fassaadide seisukord nähtav. Hageja pidas kostjapoolseks müügilepingu rikkumiseks seda, et 1973. ehitatud hoone ühele välisseinale, mis oli hiljem (millalgi pärast 2000. aastat) kaetud väljast plastvoodriga, polnud eelmise omaniku poolt paigaldatud voodri alla lisasoojustust, samas kui kolmele ülejäänud õhekrohviga kaetud välisseinale oli lisasoojustus paigaldatud. Lisaks pidas hageja puuduseks seda, et niiskel perioodil märgus keldri põrand, kuigi kostja oli keldri põranda märgumise võimalusele juhtinud müügilepingu p-s 2.1 selgesõnaliselt hageja tähelepanu. Hageja tugines hagis väitele, et maakler, kes müügi eelselt lepingu eset hagejale tutvustas, oli hagejale väidetavalt suuliselt avaldanud, et kõik neli välisseina on kaetud 10cm paksuse lisasoojustusega. Tegelikult aga ühes seinas lisasoojustus puudus, mistõttu ei vastanud eramu hageja hinnangul lepingu tingimustele, kuivõrd lepingu eelselt talle avaldatud info ei vastanud tõele. Pärnu Maakohus kuulas menetluses tunnistajana üle nii kostja maakleri kui ka hageja abikaasa. Kumbki nimetatud isik ei väitnud, et maakler oleks müügi eelselt hagejale öelnud, et kõik neli hoone välisseina on kaetud uue fassaadi all 10cm paksuse lisasoojustusega. Seega osutus hageja vastav väide valeks. Hageja ei esitanud menetluses ühtegi tõendit selle kohta, et vaidlusaluse plastvoodriga välisseina soojapidavus on põhisoojustusega halvem, kui see sama vanadel hoonetel tavapäraselt on (et eramu ei vasta selles osas keskmisele kvaliteedile), kuigi nii kostja kui ka kohus juhtisid selle asjaolu tõendamise vajadusele eelmenetluses hageja tähelepanu. Vaatamata eelnevale rahuldas Pärnu Maakohus osaliselt hageja hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja tuginedes hageja esitatud hinnapakkumisele ühe välisseina osas plastvoodri lammutamise, 10cm kivivilla paigaldamise ja puidust voodrilauaga katmise kulud, kuigi hoonel ei olnud puidust välisseina. Seda vaatamata asjaolule, et (a) hageja ei tõendanud, et hoone soojapidavus ei vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile või et põhisoojustus on puudulik ja (b) hoonel oli plastvoodrist välissein, mitte aga puidust voodrilaudadest sein. Kohtuotsusest ei selgu, miks pidas kohus põhjendatuks 10cm paksuse lisasoojustuse kulusid, mitte aga 5cm paksuse lisasoojustuse kulusid, mida oli pakutud kostja poolt tõendina esitatud parandustööde pakkumises. See tähendab, et maakohus mõistis välja kulud, mis ei seondunud lepingu eseme viimisega lepingujärgsesse seisundisse, mis saaks lepingu rikkumise korral olla diferentsihüpoteesi kohaselt kahju hüvitamise eesmärk. Keldri osas mõistis kohus kostjalt välja keldri seinte soojustamise ja hüdroisolatsiooni rajamise kulu, kuigi kostja oli müügilepingu p-s 2.1 informeerinud hagejat keldri põranda märgumisese võimalusest. Miks kohtu arvates oleks pidanud olema 1973. ehitatud hoone vundament lisasoojustusega, otsusest ei selgu. Hageja apellatsioonkaebus 6.Hageja vaidlustab maakohtu otsuse üksnes menetluskulude jaotuse osas ehk osaliselt. Maakohus rahuldas hageja nõude 70% ulatuses (26 623,88 x 100 : 38 030,88). Arvestades sellist haginõude rahuldamise ulatust, leiab hageja, et õiglane on jätta menetluskulud 30% ulatuses hageja kanda ning 70% ulatuses kostja kanda. Hageja tõdeb, et menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine ei oleks õiglane arvestades ainuüksi menetluse tulemust arvestades. Nimelt ei tohiks menetluskulude jaotus muuta hageja jaoks kohtumenetluses oma 7

õiguste eest seismist sisutühjaks ja tuua sisuliselt kaalukama võidu asemel kaasa tegelikult kahju. Eelnevat kokku võttes palub hageja otsus menetluskulude jaotuse osas tühistada, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud 30% ulatuses hageja kanda ning 70% ulatuses kostja kanda. Vastused apellatsioonkaebustele 7.Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebustele apellatsioonkaebusele vastu.

vastu.

Kolmas

isik

vaidles

hageja

Ringkonnakohtu seisukoht 8.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles maakohus hagi rahuldas ja jaotas menetluskulud. Tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ja anda uus menetluskulude jaotus. A.N-i apellatsioonkaebus rahuldada. R.F apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 9.Asja materjalidest nähtub: - Hageja ja kostja sõlmisid 12.05.2022 kinnistu müügilepingu. Lepinguga võõrandas kostja hagejale kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega asukohaga XXX. Kinnistu müügihind oli 210 000 eurot. - Peale müügilepingu sõlmimist esitas hageja kostjale pretensiooni, et kinnistul asuval elumajal esinevad järgmised varjatud puudused: 1) elumaja ühel välisseinal puudub soojustus; 2) elumaja vundament ei ole piisavalt soojustatud, keldri hüdroisolatsioon on puudulik. - Esialgse haginõude kohaselt palus hageja kostjal hüvitada kahju 26 512,80 eurot, mis koosnes puuduste kõrvaldamise maksumusest 24 232,80 eurot ja kohtueelsest õigusabist 2280 eurot. Seoses ehitusmaterjalide ja ehitushindade üldise tõusuga esitas hageja uue hinnapakkumise, millest tulenevalt on hagiavalduses nimetatud puuduste kõrvaldamise maksumuseks 35 750,88 eurot. 10.Maakohus rahuldas hagi osaliselt leides, et põhjendatud ei ole kahju hüvitamise nõue seonduvalt imbväljaku rajamisega ja keldri põranda vahetamisega, põhjendades oma seisukohta sellega, et nimetatud tööd ei ole seotud vundamendi soojustuse ning hüdroisolatsiooni puuduste kõrvaldamisega. Maakohtu otsusele hagi rahuldamata jätmise kohta hageja apellatsioonkaebust ei esitanud. Seega, arvestades poolte apellatsioonkaebuste ulatust, on maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise osas jõustunud. 11.Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidluse all hageja apellatsioonkaebust arvestades maakohtu antud menetluskulude jaotuse õigsus ning kostja apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsus osas, milles hagi rahuldati. 12.Esitades väite, et müüdud lepinguese on puudustega, heidab hageja kostjale ette esmalt kinnistul asuva elumaja ühel välisseinal lisasoojustuse puudumist. Hageja leiab ka seda, et keldri puudulik hüdroisolatsioon, mistõttu imbub vesi keldrisse ning vundamendil soojustuse puudumine on lepingu eseme puuduseks. 13.Asjas puudus maakohtus vaidlus selles, et 1973.a kui elumaja ehitati moodustas selle välispiirde kahekihiline tellissein, soojustuskiht oli paigaldatud kahekihilise tellisseina vahele. Hiljem ehitati elamu eelmiste omanike poolt suuremaks, elamu osad välisseinad krohviti, krohvi alla paigaldati täiendav vahtpolüstüreenist (EPS) soojustus. Osad eramu välisseinad kaeti plastist voodrilauaga, nende seinte alla lisasoojustust ei paigaldatud. Vaidlus puudub selles, et hageja nõutud viisil on vundament soojustamata, keldris esineb niiskus.

8

nõuetele vastavalt. Kuna kostja ei ole hagejale müügilepingu tingimuste järgi lubanud, et 1973.a ehitatud elamut on hiljem täiendavalt soojustatud, ei oma tähtsust ka asjaolul, kas kostja teadis, et elamu välisseinal, mis on kaetud plastist voodrilauaga, puudub vahtpolüstüreenist (EPS) lisasoojustus. Kuna hageja esitatud asjatundjate arvamustest ei ole võimalik järeldada, et müüdud elumaja soojustus (nii välisseinte kui vundamendi osas) ei vasta sama vana sarnase keskmise elamu ehituslikule olukorrale, siis tuleb asuda seisukohale, et hagi on soojustusega seotud kahju hüvitamise nõudes tõendamata. 19.Kuivõrd kostja on keldri niiskusprobleemile juhtinud müügilepingus selgelt hageja tähelepanu, see oli puudusena müügilepingus poolte poolt kokkulepitud, siis välistab see VÕS § 218 lg 4 kohaselt kostja vastutuse keldri liigniiskusega seonduvalt. Asjas on tõendamata, et keldri hüdroisolatsiooni puuduste tõttu koguneb keldrisse vesi, st tegemist ei ole üksnes keldri niiskumisega. Hagi tuleb keldri liigniiskusega seotud kahju hüvitamise nõudes jätta rahuldamata. 20.Kuna asjas ei leidnud tõendamist, et kinnistul asuva elumaja ehituslik seisund ei vasta sama ehitusajaga sarnaste hoonete keskmisele kvaliteedile ja/või lepingu tingimustele, tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata. Põhjusel, et kostja ei pea hüvitama elumaja parendamisega seotud kulutusi, puudub alus ka kohtueelsete õigusabikulude ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus

/allkirjastatud digitaalselt/

10

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.