1.RK Autor OÜ (võlausaldaja) esitas 22. detsembril 2023 Tartu Maakohtule avalduse Kivifix OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse ja 15. veebruari 2024. a seisukoha järgi on võlausaldajal võlgniku vastu suulisest töövõtulepingust tulenev sissenõutavaks muutunud nõue 20 891 eurot 47 senti (põhisumma 20 500 eurot 56 senti, viivis 390 eurot 91 senti), millele lisandub edasiulatuvalt seadusjärgne viivis. Võlausaldaja tõendab oma nõuet kirjavahetuse, tööde üleandmise aktide, kaetud tööde aktide ning ehituspäevikutega. Võlausaldaja ja võlgnik sõlmisid e-kirja teel ja tegudega töövõtulepingu, mille alusel võlausaldaja kohustus tegema Tallinnas Vanasadama alal lagunenud katendi taastamise tööd ning võlgnik maksma tehtud töö eest 33 230 eurot 40 senti (27 692 eurot + käibemaks). Võlgnik saatis 12. juunil 2023 võlausaldajale hinnapäringu, millele võlausaldaja vastas 19. juunil 2023 hinnapakkumisega. Kuna võlgnikule pakkumine sobis, asus võlausaldaja tööle. Kokkulepitud tööde tegemist tõendavad kaetud tööde akt ja teostatud tööde akt, samuti andis võlgnik valminud tööd ehitise vastuvõtu aktiga peatellijale (AS Tallinna Sadam) üle. Teostatud tööde aktis märgitud tööd on identsed võlausaldaja pakkumisega, ainus erinevus seisneb hinnas. Tõele ei vasta võlgniku väide, et suurema osa töid tegi võlgnik ise. Võlgnikul ei ole kunagi olnud ühtegi töötajat. Võlausaldaja, võlgnik ja tellija allkirjastasid kaetud tööde aktid, milles on üheselt märgitud tellijaks AS Tallinna Sadam, töövõtjaks võlgnik ning alltöövõtjaks võlausaldaja; pooled kinnitasid aktides, et tehtud on killustikaluse tööd (nr 1), armatuurvõrgu, u-rangide ja tapivarraste paigaldamine (nr 2) ning betoneerimine (nr 3). Ehituspäevikud on allkirjastanud võlgniku juhatuse liige ja tellija, ka päevikutest nähtuvalt on objekti alltöövõtjaks võlausaldaja, kes on 2023 teinud nädalatel 35–41 pidevalt töid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Töö saab valminuks lugeda hiljemalt 19. oktoobril 2023, mil see anti peatellijale üle. Võlausaldaja väljastas võlgnikule tehtud töö eest arve nr 21/10-2023 summas 20 500 eurot 56 senti maksetähtpäevaga 26. oktoober 2023. Seega muutus nõue sissenõutavaks 26. oktoobril 2023. Võlgnik tasus enne arve väljastamist lepinguliste tööde katteks 12 729 eurot 84 senti, kuid lepingu maksumust arvestades on tasumata veel 20 500 eurot 56 senti. Tähtsust ei oma asjaolu, et võlgnikule ei ole kõik mahaarvamised arusaadavad, nõue peab olema selge vaid 2500 euro ulatuses. Võlgnik sai arve aluseks oleva akti nr 001 kätte 25. oktoobri 2023. a e-kirjas koos arvega ning kinnitas akti kättesaamist 27. oktoobri 2023. a e‐kirjas. Kuigi akt nr 001 ei ole allkirjastatud, ühtivad selles märgitud tööd töödega, mille võlgnik andis tellijale üle. Võlausaldaja tugineb maksejõuetuse põhistamisel pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p-le 1. Võlgnik ei ole vaatamata võlausaldaja meeldetuletustele ja äriregistris deklareeritud e‐posti aadressile [email protected] 8. detsembril 2023 saadetud pankrotihoiatusele võlga tasunud. Kuigi võlgnik ei kinnitanud pankrotihoiatuse kättesaamist, saab lugeda selle kättetoimetatuks hiljemalt järgmisel tööpäeval ehk 11. detsembril 2023 (vt RKTKo 18.04.2018, 2‐15-6538). Seega möödus 10-päevane kohustuse täitmise tähtaeg 21. detsembril 2022. Võlgniku väidetavat vastunõuet seoses Nõo objektiga ei eksisteeri, nõue on segane, tõendamata ja vastuoluline. Võlgniku soov oma kohustusi tasaarvestada ei ole õiguspärane. Võlgnik on asutatud sissemakset tegemata, tal on esitamata kuus käibedeklaratsiooni ning tekkinud maksuvõlg 7749 eurot, registrisse kantav vara puudub.
2.Võlgnik palus jätta pankrotiavalduse rahuldamata ja ajutise halduri nimetamata. Võlausaldajal ei ole võlgniku vastu rahalist nõuet, hoopis võlausaldaja on võlgu võlgnikule.
Võlgnik ei nõustu, et kokkulepe summas 27 692 eurot saavutati kirjavahetuse teel. Puuduvad tõendid kokkuleppe kohta sellises summas tööde tegemiseks või et võlausaldaja oleks sellise summa ulatuses töid üle andnud. Vaidlust ei ole, et võlausaldaja pidi tegema objektil vaid osa töid, ülejäänu tegi võlgnik ise. Võlgniku tööosa oli alltöövõtjast võlausaldaja osast tunduvalt suurem. Raimond Kamm on nii võlausaldaja juhatuse liige kui tegutses võlgniku projektijuhina. R. Kamm saatis võlgnikule 22. oktoobril 2023 tööde aruande, mille kohaselt on võlausaldaja Laeva tn objekti töötasunõue kokku 11 502 eurot 17 senti; lisatud olid kuluarved ja kuluülevaade. Arvestades, et võlausaldajale on tasutud 12 729 eurot 84 senti, on ta saanud 1200 eurot enam. Võlausaldaja 25. oktoobri 2023. a arve summas 20 500 eurot 56 senti ei vasta
22.oktoobril 2023 saadetud aktile. Arves viidatud akti nr 001 ei ole võlgnik kunagi näinud. Arusaamatu on, miks arve ei kajasta varem saadud 12 729 eurot 84 senti. Võlausaldaja ei saa lähtuda aktidest, millega võlgnik andis tööd üle peatellijale, ta ei ole akti pooleks. Pankrotiavalduses ei ole kirjeldatud tasunõude kujunemist ja avalduse lisaks 5 olevas pöördumises toodud arvestuskäik ja mahaarvamised on arusaamatud. Võlgnik osutas võlausaldajale teenust Nõos asuvas eramus ning esitas 13. detsembril 2023 epostiga ülevaate töötajate tunniarvestusest perioodil oktoober kuni 13. detsember ja seejärel
20.detsembril 2023 e‐postiga arve nr 23037 summas 18 640 eurot 80 senti. Samuti on võlgnik väljastanud võlausaldajale arve nr 23039 summas 4017 eurot 60 senti, mis kajastab teenustöid Nõo objektil 14.–30. detsember 2023. Võlgnikul on võlausaldaja vastu nõue kokku 22 658 eurot 40 senti, mida võlausaldaja keeldub tasumast. Ilmselt on pankrotiavaldus mõeldud selleks, et pääseda Nõo objekti eest maksmisest. Kui kohus loeb võlausaldaja nõude põhjendatuks, tasaarvestab võlgnik sellega 20 500 euro 56 sendi ulatuses oma Nõo objekti tasunõude.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Tartu Maakohus jättis 15. märtsi 2024. a määrusega võlgnikule ajutise halduri nimetamata ja lõpetas võlausaldaja pankrotiavalduse menetluse. Maakohus jättis pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud võlausaldaja kanda. Maakohus märkis, et rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Maakohus leidis, et võlausaldaja pankrotiavalduse alusel tuleb võlgnikule jätta ajutine haldur PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel nimetamata, sest võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldajal võlgniku vastu 2023 juunis suuliselt ning e-kirja teel ja tegudega sõlmitud töövõtulepingust tulenev nõue 20 891 eurot 47 senti (põhivõlg 20 500 eurot 56 senti, viivis 390 eurot 91 senti). Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Vaidlus on selle üle, millises mahus võlgnik võlausaldajalt töid tellis ja võlausaldaja töid tegi ning kuidas on kujunenud tasunõue, samuti on võlgnik esitanud (protsessuaalse) tasaarvestusavalduse. Maakohus leidis, et võlgniku vastuväiteid arvestades ei saa võlausaldaja esitatud asjaoludest ja tõenditest teha ühest järeldust, et tal on võlgniku vastu vähemalt 20 500 euro suurune selge nõue. Võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu, maakohtu hinnangul eeldab nõude olemasolu kindlakstegemine täiendavate tõendite esitamist ning nende põhjal asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamidest. Mh muudab töövõtulepinguga seonduvad asjaolud ja kummalegi poolele omistatavad tahteavaldused ning tõenditest tehtavad järeldused ebaselgeks see, et võlausaldaja juhatuse liige R. Kamm tegutses ühtlasi võlgniku esindajana. Nt allkirjastas ta võlgniku esindajana ehitise vastuvõtu akti (dtl 21) ja ehitustööde päevikud (dtl 100-132). Kuigi kohtule esitatud menetlusdokumentides ja pankrotihoiatuses väidab võlausaldaja lepinguline esindaja, et peatöövõtjale üleantud tööd tegi võlausaldaja, on võlgnik juhtinud põhjendatult tähelepanu sellele, et võlausaldaja juhatuse liikme 21. novembri 2023. a pöördumise (dtl 24)
kohaselt sõlmiti alltöövõtuleping enamuse, mitte kõigi tööde tegemiseks. Võlausaldaja nõude olemasolu kontrollimiseks tuleb eraldi kohtumenetluses tuvastada töövõtulepingu sõlmimise asjaolud, tingimused, tehtud tööde maht ning tasunõude kujunemine ja põhjendatus. Lisaks on võlgnik esitanud asjaolud ja tõendid, millest nähtuvalt võib tal võlausaldaja vastu olla Nõo objektiga seotud ja tasaarvestuseks kasutatav tasunõue 22 658 eurot 40 senti. Võlausaldaja vaidleb võlgniku nõudele vastu. Maakohus leidis, et isegi kui võlausaldajal oleks võlgniku vastu nõue, ei saa võlgniku esitatu põhjal välistada tema õigust oma tasunõue sellega tasaarvestada. Kuivõrd pankrotiseadus ei näe ette võimalust võlausaldajal selge nõude puudumisel nimetada ajutist haldurit ainuüksi võlgniku väidetavale maksejõuetusele tuginedes, ei analüüsinud maakohus väiteid võlgniku maksejõuetuse kohta. PankrS § 15 lg 6 alusel jättis maakohus menetluskulud võlausaldaja kanda. Toimiku materjalidest ei nähtunud, et võlgnikul oleks hüvitatavaid menetluskulusid, mh ei olnud võlgnikul lepingulist esindajat, kelle kulude hüvitamist saaks taotleda.
MÄÄRUSKAEBUS
4.Võlausaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega nimetada võlgnikule ajutine haldur, kuulutada välja võlgniku pankrot ning jätta menetluskulud võlgniku kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud PankrS § 15 lg 3 p 1 ja leidnud vääralt, et võlgniku paljasõnalised ja vastuolulised väited on käsitletavad põhjendatud vastuväidetena, mis muudavad võlausaldaja nõude ebaselgeks. Võlausaldaja nõue on tõendatud dokumentaalsete ning suures osas võlgniku poolt digitaalselt allkirjastatud tõenditega, mistõttu puudus alus nõuet ebaselgeks lugeda. Kohus on olnud oma põhjendustes vastuoluline ja jätnud olulises osas määruse põhjendamata. R. Kamm on tõepoolest olnud samaaegselt nii võlausaldaja omanik ja juhatuse liige kui ka teinud projektijuhtimise tööd võlgnikule, kuid see asjaolu ei mõjuta mingilgi moel võlausaldaja nõuet ega muuda seda ebaselgeks. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas võlausaldaja juhatuse liikme töösuhe võlgnikuga muudab võlausaldaja nõude ebaselgeks. Tegemist ei ole põhjendatud vastuväitega PankrS § 15 lg 3 p 1 tähenduses. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kuna võlausaldaja on ise kinnitanud üksnes enamuse tööde tegemist, siis on nõue ebaselge ning vajab tuvastamist eraldiseisvas menetluses. Asjaolu, et Vanasadama objektil tegi osa töid ka võlgnik ise, ei oma mistahes mõju võlausaldaja nõudele, kuna võlausaldaja nõuab tasu üksnes enda tehtud tööde eest. Enamus objektil tehtud tööde väärtus on rohkem kui 10 000 eurot, mis on piisav võlgnikule ajutise halduri määramiseks. Isegi maakohtu tõlgenduse puhul ei tohiks olla kahtlust võlausaldaja nõude selguses vähemalt 10 000 euro ulatuses. Maakohtu viited võlgniku hüpoteetilisele vastunõudele on põhjendamatud. Võlgnik ei ole väidetavat vastunõuet vähimalgi määral põhistanud ega tõendanud. Paljasõnaline väide teenuse osutamise kohta ilma igasuguse lepingu, aktide ja muu sarnaseta, ei ole põhistatud vastuväide, mis võimaldaks võlausaldaja nõuet ebaselgeks lugeda. Maakohus on määruse p-s 6 õigesti leidnud, et lepingu sõlmimise osas pooltel vaidlus puudub. Võlausaldaja hinnangul on tõendatud ka tema tasunõude suurus. Võlausaldaja leiab, et lepingu maht on üheselt tuvastatav pankrotiavaldusele lisatud hinnapakkumisest. Esitatud aktide ja ehituspäevikutega on tõendatud, et võlausaldaja on hinnapakkumises märgitud tööd täies ulatuses teinud ja tööd on tellijale üle antud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Võlgnik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Võlausaldaja nõue ei ole ajutise halduri nimetamiseks piisavalt selge ja võlgnik on esitanud sellele põhjendatud vastuväited. Maakohus on juhtinud põhjendatult tähelepanu asjaolule, et võlausaldaja juhatuse liige R. Kamm tegutses sellel objektil ka võlgniku projektijuhina. R. Kamm tegi tööd võlgniku all, mille eest sai tasu, ja soovib saada täiendavat tasu sama töö eest. Võlausaldaja tunnistab alles määruskaebuses, et R. Kamm on olnud samaaegselt nii tema omanik ja juhatuse liige kui ka teinud projektijuhtimise tööd võlgnikule. Nõustuda ei saa sellega, et kokkulepe 27 692 euro maksmiseks on saavutatud avalduse lisas 1 oleva kirjavahetuse kaudu. See kirjavahetus on võlgniku sisene infovahetus, R. Kamm tegutses võlgniku projektijuhina ja saatis selle kirja teistele võlgniku isikutele. Sellele asjaolule ei ole määruskaebuses vastu vaieldud. Maakohus on õigesti esile toonud, et võlgnikul võib olla võlausaldaja vastu Nõo objektiga seotud ja tasaarvestuseks kasutatav tasunõue 22 658 eurot 40 senti. Määruskaebuses ei esitata ühtegi veenvat argumenti, mis kinnitaks, et võlgnikul puudub tasaarvestuseks kasutatav nõue võlausaldaja vastu. Võlausaldaja ei eita iseenesest, et ta on saanud võlgnikult Nõo objektil kiviladumise ehitusteenust, tasu maksmise dokumente ei ole asja juurde esitatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ning piisavas ulatuses põhjendatud. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
7.Maakohus, võttes pankrotiavalduse menetlusse, otsustab PankrS § 15 lg 1 järgi ajutise halduri nimetamise. Võlausaldaja peab pankrotimenetluses tõendama nõude olemasolu (PankrS § 10 lg 1). Maakohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kui võlgnik vaidleb nõudele vastu, esitab oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet pidada selgeks. Sel juhul tuleb võlausaldajal oma nõuet tõendada hagimenetluses (vt RKTKo 06.03.2002, 3-2-1-17-02, p 10). PankrS § 15 lg 3 p 1 on suunatud eelkõige sellele, et pankroti väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist võlausaldaja ja võlgniku vahel ning et sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet ei saa pidada selgeks, kuna nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab täiendavate tõendite esitamist ning nende põhjal asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamidest. Võlausaldaja tugineb sellele, et tal on võlgniku vastu (all)töövõtulepingust tulenev tasu ja viivise nõue. Tasunõude olemasolu ja sissenõutavuse hindamiseks on vajalik tuvastada, millises mahus tööde tegemises pooled kokku leppisid ja kas võlgnik on kokku lepitud tööd teinud, samuti kas võlausaldaja on tööd vastu võtnud või saab tööd vastuvõetuks lugeda (VÕS § 635 lg 1, § 637 lg 4). Vaidlust ei ole selles, et tööd tervikuna on tellijale (AS Tallinna Sadam) üle antud. Võlgniku vastuväidetest nähtuvalt vaidlevad pooled
eelkõige selle üle, millises mahus võlgnik (töövõtja) võlausaldajalt (alltöövõtja) töid tellis ja võlausaldaja töid tegi. Võlgniku väitel tegi võlausaldaja üksnes osa töödest, ülejäänud osa töödest tegi võlgnik ise. Vaidlust ei ole selles, et võlausaldaja on saanud tehtud tööde eest 12 729 eurot 84 senti, mis võlgniku väitel on rohkem, kui võlausaldajal olnuks õigus saada. Ringkonnakohus ei nõustu võlausaldaja seisukohtadega, et alltöövõtulepingu maht on üheselt tuvastatav avaldusele lisatud hinnapakkumisest, ning et esitatud aktid ja ehituspäevikud tõendavad võlausaldaja poolt tööde tegemist hinnapakkumises näidatud mahus. Asjaolu, et võlausaldaja peab võlgniku vastuväiteid põhjendamatuteks, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus on põhjendamatult omistanud tähtsust asjaolule, et võlausaldaja juhatuse liige R. Kamm tegutses samaaegselt võlgniku esindajana (projektijuhina). Maakohus on põhjendatult leidnud, et R. Kammi tegutsemine samaaegselt mõlema poole esindajana muudab ebaselgeks töövõtulepinguga seonduvad asjaolud ja kummalegi poolele omistatavad tahteavaldused. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et võlgnik ei ole oma vastunõuet vähimalgi määral põhistanud ega tõendanud. Võlgnik on oma vastunõude põhistamiseks esitanud võlausaldajale e-kirjaga saadetud töötajate tunniarvestuse ja tööde eest esitatud tasuarve (dtl 71-75). Võlausaldaja vaidleb võlgniku vastunõudele vastu, esitamata mistahes asjaolusid ja tõendeid, mis muudaks võimaliku vastunõude olemasolu kaheldavaks.
8.Ringkonnakohus jätab TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud võlausaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.