Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avaldaja ja võlgnik sõlmisid e-kirja teel ja tegudega töövõtulepingu, mille alusel kohustus avaldaja teostama Tallinnas Vanasadama alal lagunenud katendi taastamise tööd ning võlgnik maksma teostatud töö eest 33 230,40 eurot (27 692 eurot + käibemaks). Võlgnik saatis 12.06.2023 avaldajale hinnapäringu, millele avaldaja vastas 19.06.2023 hinnapakkumisega. Kuna võlgnikule pakkumine sobis, asus avaldaja tööle. Kokkulepitud tööde teostamist tõendavad kaetud tööde akt ja teostatud tööde akt, samuti andis võlgnik valminud tööd ehitise vastuvõtu aktiga peatellijale aktsiaselts TALLINNA SADAM üle. Teostatud tööde aktis märgitud tööd on identsed avaldaja pakkumisega, ainus erinevus seisneb hinnas. Tõele ei vasta võlgniku väide, et suurema osa töid tegi võlgnik ise. Võlgnikul ei ole kunagi olnud ühtegi töötajat. Avaldaja, võlgnik ja tellija allkirjastasid kaetud tööde aktid, milles on üheselt märgitud tellijaks aktsiaselts TALLINNA SADAM, töövõtjaks võlgnik ning alltöövõtjaks avaldaja; pooled kinnitasid aktides, et teostatud on killustikaluse tööd (nr 1), armatuurvõrgu, u-rangide ja tapivarraste paigaldamine (nr 2) ning betoneerimine (nr 3). Ehituspäevikud on allkirjastanud võlgniku juhatuse liige ja tellija, ka päevikutest nähtuvalt on objekti alltöövõtjaks avaldaja, kes on 2003 teinud nädalatel 35–41 pidevalt töid. Võlaõigusseaduse § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Töö saab valminuks lugeda hiljemalt 19.10.2023, mil see anti peatellijale üle. Avaldaja väljastas võlgnikule teostatud töö eest arve nr 21/10-2023 summas 20 500,56 eurot maksetähtpäevaga 26.10.2023. Seega muutus nõue sissenõutavaks 26.10.2023. Võlgnik tasus enne arve väljastamist lepinguliste tööde katteks 12 729,84 eurot, kuid lepingu maksumust arvestades on tasumata veel 20 500,56 eurot. Tähtsust ei oma asjaolu, et võlgnikule ei ole kõik mahaarvamised arusaadavad, nõue peab olema selge vaid 2500 euro ulatuses. Võlgnik sai arve aluseks oleva akti nr 001 kätte 25.10.2023 e-kirjas koos arvega ning kinnitas akti kättesaamist 27.10.2023 e-kirjas. Kuigi akt nr 001 ei ole allkirjastatud, ühtivad selles märgitud tööd töödega, mille võlgnik andis tellijale üle. Avaldaja tugineb maksejõuetuse põhistamisel pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p-le 1. Võlgnik ei ole vaatamata avaldaja meeldetuletustele ja äriregistris deklareeritud e-posti aadressil xxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxx 08.12.2023 saadetud pankrotihoiatusele võlga tasunud. Kuigi võlgnik ei kinnitanud pankrotihoiatuse kättesaamist, saab lugeda selle kättetoimetatuks hiljemalt järgmisel tööpäeval ehk 11.12.2023 (vt Riigikohtu lahend asjas nr 2-15-6538). Seega möödus 10-päevane kohustuse täitmise tähtaeg 21.12.2022. Võlgniku väidetavat vastunõuet seoses Nõo objektiga ei eksisteeri, nõue on segane, tõendamata ja vastuoluline. Võlgniku soov oma kohustused tasaarvestada ei ole võimalik ega õiguspärane. Võlgnik on asutatud sissemakset tegemata, tal on esitamata kuus käibedeklaratsiooni ning tekkinud maksuvõlg 7749 eurot, registrisse kantav vara puudub.

Avaldaja tasus 22.01.2024 ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1600 eurot.

avaldaja Laeva tn objekti töötasunõue kokku 11 502,17 eurot; lisatud olid kuluarved ja kuluülevaade. Arvestades, et avaldajale on tasutud 12 729, 84 eurot, on ta saanud 1200 eurot enam. Avaldaja 25.10.2023 arve summas 20 500,56 eurot ei vasta 22.10.2023 saadetud aktile. Arves viidatud akti nr 001 ei ole võlgnik kunagi näinud. Arusaamatu on, miks arve ei kajasta varem saadud 12 729,84 eurot. Avaldaja ei saa lähtuda aktidest, millega võlgnik andis tööd üle aktsiaseltsile TALLINNA SADAM, ta ei ole akti pooleks. Pankrotiavalduses ei ole kirjeldatud tasunõude kujunemist ja avalduse lisaks 5 olevas pöördumises toodud arvestuskäik ja mahaarvamised on arusaamatud. Võlgnik osutas avaldajale teenust Nõos asuvas eramus (maakivist soklimüüri ladumised jmt) ning esitas 13.12.2023 e-postiga ülevaate töötajate tunniarvestusest perioodil oktoober kuni 13. detsember ja seejärel 20.12.2023 e-postiga tasuarve nr 23037 summas 18 640,80 eurot. Samuti on võlgnik väljastanud avaldajale tasuarve nr 23039 summas 4017,60 eurot, mis kajastab teenustöid Nõo objektil 14.–30.12.2023. Võlgnikul on avaldaja vastu nõue kokku 22 658,40 eurot, mida avaldaja keeldub tasumast. Ilmselt on pankrotiavaldus mõeldud selleks, et pääseda Nõo objekti eest maksmisest. Kui kohus loeb avaldaja nõude põhjendatuks, tasaarvestab võlgnik sellega 20 500,56 euro ulatuses oma Nõo objekti tasunõude.

KOHTU SEISUKOHT

esitanud asjaolud ja tõendid, millest nähtuvalt võib tal avaldaja vastu olla Nõo objektiga seotud ja tasaarvestuseks kasutatav tasunõue 22 658,40 eurot. Avaldaja vaidleb võlgniku nõudele vastu. Kohus leiab, et isegi kui avaldajal oleks võlgniku vastu nõue, ei saa võlgniku esitatu põhjal välistada tema õigust oma tasunõue sellega tasaarvestada. Kuivõrd pankrotiseadus ei näe ette võimalust võlausaldajal selge nõude puudumisel nimetada ajutist haldurit ainuüksi võlgniku väidetavale maksejõuetusele tuginedes, ei analüüsi kohus väiteid võlgniku maksejõuetuse kohta.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.