Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Merit Helm
Kohtujurist
Kertu Altin
Määruse tegemise aeg ja koht
5. august 2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-111626
Tsiviilasi
Coop Pank AS-i maksekäsu kiirmenetluse avaldus D. S.i vastu võla saamiseks
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Coop Pank AS (registrikood 10237832, asukoht Maakri tn 30, 15014 Tallinn); Avaldaja lepinguline esindaja: Maarika Ramp (e-post xxx); Võlgnik: D. S. (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx).
Kinnitada Coop Pank AS-i ja D. S.i vaheline kompromiss järgmiselt:
Coop Pank AS esitas 27.03.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D. S.i vastu võla saamiseks.
Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas kohtunikuabi 15.05.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p-le 1 avaldaja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
01.07.2024 määrusega kohustas kohus avaldajat esitama enda nõue ja selle põhjendus hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul.
18.07.2024 esitas avaldaja kohtule kompromisslepingu, mis on digitaalselt allkirjastatud avaldaja esindaja ja võlgniku poolt.
TsMS § 486 lg 1 p 1 kohaselt annab makseettepaneku koostanud kohus asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, arvestades kohtualluvuse sätteid, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut TsMS §des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.
TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on
sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 431 lg 1 esimese lause kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega.
Menetlusosalised saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd menetlusosalised on kokku leppinud, et võlgnik tasub avaldajale riigilõivu 96,51 eurot, määrab kohus menetlusosaliste menetluskulud kindlaks vastavalt kompromisslepingus kokkulepitule. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.