Bigbank AS-i hagi D. T. vastu võlgnevuse 11 439,75 euro, sissenõudekulu 10 euro, intressi 578,90 euro, haldustasu 9 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 2180,86 euro ja edasiulatuva viivise nõudes või alternatiivselt võlgnevuse 9869,90 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1434,27 euro ja edasiulatuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
15 927,70 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Bigbank AS (registrikood 10183757; aadress Riia 2, 51004 Tartu) Hageja esindaja: I. T. (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ; e-post: [email protected]) Kostja: D. T. (isikukood: XXX; aadress: XXX; e-post: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt D. T. hageja Bigbank AS-i kasuks välja põhivõlgnevuse 9869,90 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1434,27 eurot.
3.Mõista kostjalt D. T. hageja Bigbank AS-i kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhivõlgnevuselt alates 26.03.2024 kuni põhivõlgnevuse 9869,90 euro täitmiseni.
Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
5.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta kõik menetluskulud kostja D. T. kanda.
7.Mõista kostjalt D. T. hageja Bigbank AS-i kasuks välja menetluskulu summas 1061,97 eurot (980 eurot riigilõiv + 81,97 eurot õigusabikulu km-ta).
2-24-4871 Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on Bigbank AS-i hagi D. T. vastu võlgnevuse 11 439,75 euro, sissenõudekulu 10 euro, intressi 578,90 euro, haldustasu 9 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 2180,86 euro ja edasiulatuva viivise nõudes või alternatiivselt võlgnevuse 9869,90 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1434,27 euro ja edasiulatuva viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt pooled sõlmisid 12.10.2021 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC21014396, mille kohaselt andis hageja kostjale üle 13 000 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 14,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on 16,45%, mis on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 13 000 eurot, krediidileping kehtib 60 kuud, intress on 14,90% aastas, lepingu sõlmimise tasu suurus on 0 eurot, igakuine lepinguhaldustasu on 1,50 eurot kuus, samuti, et krediit võetakse kasutusele viivitamatult ja täies mahus ning krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt.
3.Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Krediidiandja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest andmebaasidest.
4.Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja korduvalt rikkus.
2-24-4871 Kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, mistõttu saatis hageja kostjale 14.11.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostja vaatamata hoiatusele lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, mistõttu ütles hageja lepingu 14.12.2022 ülesütlemisavaldusega üles. Hageja on lepingu ülesütlemise avalduse kostjale edastanud 14.12.2022 e-posti teel.
5.Alates 12.10.2021 (s.o lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 14.12.2022 on kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 3 130,10 eurot, millest 1538,25 eurot arvestati intressi katteks, 1560,25 eurot arvestati krediidisumma katteks, 12 eurot arvestati lepingu haldustasu katteks, 15 eurot arvestati sissenõudekulu katteks, 4,60 eurot arvestati viivise katteks.
6.Kostja poolt on lepingu järgi tagastamata krediidisumma 11 439,75 eurot (krediidisumma 13000 – laekumised krediidisumma katteks 1 560,25 = 11 439,75). Tasumata intress on 578,90 eurot, Sissenõutavaks muutunud intressinõue on kujunenud järgmiselt. 12.09.2022 intressi makse summas 156,25 eurot, 10.10.2022 intressi makse summas 130,79 eurot, 10.11.2022 intressi makse summas 142,51 eurot, 12.12.2022 intressi makse summas 144,89 eurot ning 1 päeva eest kuni lepingu ülesütlemiseni lisandunud intressi makse summas 4,46 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu summas 10 eurot. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Hageja palus mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise 2180,86 eurot. Hageja arvutas viivise alates 15.12.2022 kuni 25.03.2024 määraga 14,90% võlgnetavalt summalt aastas. Lisaks sellele palus hageja mõista kostjalt viivise TsMS § 367 alusel alates 26.03.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.
7.Hageja nõuab alternatiivselt võlgnevuse 9869,90 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1434,27 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmist juhul, kui kohus leiab, et hageja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja ja kostja sõlmisid tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-21014396 12.10.2021. Leping on hageja poolt üles öeldud 14.12.2022. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär intressi tasumise perioodil oli 0,00% Hageja ütles 14.12.2022 ülesütlemisavaldusega lepingu üles tulenevalt asjaolust, et kostja oli viivituses nelja üksteisele järgneva osamaksega, sh nelja põhiosa maksega. Seega on ülesütlemine toimunud õiguspäraselt. Kostja viimane makse hagejale laekus 29.08.2022 ning pärast seda ei ole kostja hagejale teostanud mitte ühtegi makset kuni käesoleva ajani. Vastavalt lepingu põhitingimustele väljastas hageja kostjale krediiti summas 13 000 eurot. Lepingu katteks on võlgniku poolt laekunud 3130,10 eurot. Seega on kostja põhivõlg 9869,90 eurot (13000,00 – 3130,10 = 9 869,90). Hageja arvestas viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt summas 9 869,90 eurot alates lepingu ülesütlemisele 14.12.2022 järgnevast kuni hagi esitamiseni 25.03.2024 summas 1434,27 eurot.
2-24-4871
Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt 9869,90 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 26.03.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud 06.06.2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
9.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et hageja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused
10.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid pooled lepingu nr CL-EEC-21014396, mille alusel andis hageja kostjale laenu. Kostja on saanud laenu kokku summas 13 000 eurot. Kostja pidi tasuma hagejale laenu eest intressi ja haldustasu. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega.
11.Kohtu hinnangul vastab leping nr CL-EEC-21014396 tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.
12.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses
2-24-4871 ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et hageja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis hageja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul hageja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et hageja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.
13.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid.
14.Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära
2-24-4871 muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
15.Hageja ütles lepingu üles 14.12.2022. Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingu ülesütlemise eeldused (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2) täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise hoiatus ja täiendava tähtaja määramine.
16.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on teostanud makseid kokku 3130,10 eurot. Kohus arvestab nimetatud summa põhinõude katteks, kuna alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemiseni oli VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär 0% aastas. Seega on hageja põhinõude suurus 9869,90 eurot (13 000 – 3130,10).
17.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Kuna kohus tuvastas, et hageja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb vastavalt VÕS § 4034 lg 7 ja § 94 lg 1 alusel lähtuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast. Hageja arvestas viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt summas 9 869,90 eurot alates lepingu ülesütlemisele 14.12.2022 järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 25.03.2024 summas 1434,27 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingu ülesütlemise eeldused täidetud. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt 9869,90 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 26.03.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
18.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 9869,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1434,27 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses võlgnevuselt alates 26.03.2024 kuni võlgnevuse 9869,90 euro täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus jätab hagi alternatiivse nõude rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
2-24-4871 Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuluks riigilõiv 980 eurot ja õigusabikulu 100 eurot, kokku 1080 eurot. Riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagiavaldusele lisatud õigusabikulude arvest (lisa nr 16) nähtub, et 100 eurot koosneb õigusabikulust summas 81,97 eurot ja käibemaksust summas 18,03 eurot. TsMS § 174 lg 10 alusel peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avalikult kättesaadavate andmete kohaselt on hageja käibemaksukohustuslane numbriga EE100041383. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei saaks õigusabikuludelt tekkinud käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb õigusabikulu välja mõista ilma käibemaksuta. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on 1 061,97 eurot (980 eurot riigilõiv + 81,97 eurot õigusabikulu km-ta). /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.