nende Hageja: Holm Bank AS (registrikood lepinguline esindaja Jaana Jotsmann Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx)
14080830),
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Holm Bank AS hagi X vastu osaliselt.
2.Mõista X (isikukood xxxxxxxxxxx) Holm Bank AS (registrikood 14080830) kasuks välja põhivõlg 332,84 eurot, intress 3,01 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 02.02.2024 seisuga 22,79 eurot ja sissenõudekulude hüvitis 35 eurot.
3.Jätta menetluskulud 88% ulatuses X ja 12% ulatuses Holm Bank AS kanda.
4.Määrata kindlaks Holm Bank AS menetluskulud 140 eurot ja mõista Xlt välja 88% ehk 123,20 eurot Holm Bank AS kasuks. Xl rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
2-23-105439 avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Holm Bank AS esitas 13.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 428,20 euro saamiseks. Kohus tegi 15.12.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja mis anti üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 02.02.2024 Harju Maakohtule hagi X vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt 02.02.2024 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt Holm Bank AS ja X vahel 18.04.2023 sõlmitud laenulepingust tulenevat põhivõlgnevust 356,68 eurot, intresse 19,45 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 25,16 eurot, lepingutasu 10 eurot, sissenõudekulusid 35 eurot ning menetluskulusid.
4.Hageja ja kostja sõlmisid 18.04.2023 laenulepingu nr 00551304187, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 523,91 eurot OÜ-lt Onoff Jaekaubanduse kauba ostmiseks. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 10.10.2023, intressimääraga 16,1% aastas. Lepingu koostamise päeval on Lepingu punkti 3 alusel krediidi kulukuse määr 45,73% aastas eeldusel, et intressimäär on 16,1% aastas, laenutähtpäev 10.10.2023, lepingu sõlmimise tasu 15,00 eurot, laen võetakse kohe kasutusse ja leping kehtib kokkulepitud aja jooksul. Lepingu punktist 5 nähtuvalt on laenu tagastamiseks ja kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma lepingu sõlmimise päeval 579,21 eurot. Vastavalt lepingu punktile 2 on lepingu sõlmimise päeval viivisemäär 16,1% aastas.
5.Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on tasutud Lepingu maksegraafikujärgsed osamaksed kuni 10.06.2023. Alates 10.07.2023 on maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata.
6.Leping lõppes lõpptähtaja saabumisega 10.10.2023.
7.Hageja on edastanud kostjale Lepingu eest kümme teadet, millest neli viimast on esitatud peale Lepingu lõpptähtaja saabumist: 21.07.2023 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 0 eurot (Lisa 6: Meeldetuletus e-postiga 21.07.2023); 27.07.2023 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot (Lisa 7: Meeldetuletuskiri 27.07.2023), 13.08.2023 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 0 eurot (Lisa 8: Meeldetuletus e-postiga 13.08.2023), 23.08.2023 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot (Lisa 9: Meeldetuletuskiri 23.08.2023), 13.09.2023 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 0 eurot (Lisa 10: Meeldetuletus epostiga 13.09.2023) ja 27.09.2023 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot (Lisa 11: Meeldetuletuskiri 27.09.2023).
8.Hageja on peale Lepingu lõpptähtaja saabumist 10.10.2023 edastanud kostjale lepingu eest järgnevad teated: 10.10.2023 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 0 eurot (Lisa 12: Meeldetuletus e-postiga 10.10.2023), 18.10.2023 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 15 eurot (Lisa 13: Meeldetuletuskiri 18.10.2023); 31.10.2023 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 0 eurot (Lisa 14: Meeldetuletus e-postiga 31.10.2023) ja 07.11.2023 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot (Lisa 15: Meeldetuletuskiri 07.11.2023).
2-23-105439
9.Kokku nõudis hageja kostjalt menetluskulu 35 eurot. Kostja menetluskulu tasunud ei ole.
10.Kostja tagastamata põhivõla jääk 02.02.2024 seisuga on 356 eurot 68 senti, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostjal on tasutud Lepingu maksegraafikujärgsed osamaksed kuni 10.06.2023. Alates 10.07.2023 on maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata.
11.Hageja palub kostjalt välja mõista intressi, suurusega 16,1% aastas, perioodi eest 11.06.2023 kuni 10.10.2023 ehk viimati tasutud intressi osamaksest järgmine päev kuni lepingu lõppemise tähtajani, suurusega 19 eurot 45 senti.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista Lepingu viivise, 16,1% aastas ehk 0,044110% päevas perioodi 11.07.2023 kuni 02.02.2024 eest suurusega 25 eurot 16 senti. Viivis on arvestatud hagiavalduse esitamiseni ehk kuni 02.02.2024.
13.Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista Lepingu menetluskulud meeldetuletuskirjade saatmise eest. Laenulepingu menetluskulud on kogusummas 35 eurot (Lisa 7: Meeldetuletuskiri 27.07.2023, Lisa 9: Meeldetuletuskiri 23.08.2023, Lisa 11: Meeldetuletuskiri 27.09.2023, Lisa 13: Meeldetuletuskiri 18.10.2023 ja Lisa 15: Meeldetuletuskiri 07.11.2023).
14.Hageja palub kostjalt välja mõista Lepingu lepingutasu suurusega 10 eurot. Laenulepingu p 2 kohaselt on fikseeritud lepingutasu 15,00 eurot. Lepingutasu on jagatud võrdselt kuue (6) maksegraafikujärgse osamakse peale selliselt, et igakuiselt ehk kuus (6) kuud on vaja tasuda lepingutasu osamakset 2 eurot 50 senti. Kostjal on Lepingu lepingutasu osamaksed tasutud kuni 10.06.2023. Alates 10.07.2023 on maksegraafikujärgsed lepingutasu osamaksed tasumata.
15.Hageja on oma hagiavalduses ja 25.03.2024 seisukohas välja toonud, et hagi aluseks olevate väikelaenulepingute puhul ei ole tegemist elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidiga vaid lühiajalise ja väikses mahus oleva tarbijakrediidiga. Krediidivõimelisuse hindamisel on nende kahe krediidi osas erinevad parameetrid ja erinev on tarbija kohta kogutava informatsiooni maht. Samuti lasub tarbijal kohustus esitada Hagejale hindamiseks vajalik teave, s.t. tarbijal lasub kohustus esitada krediidiandjale õige ja täielik teave, mis on vajalik krediidivõimelisuse hindamiseks. Kostja on edastanud Hagejale laenutaotluse, milles on märkinud igakuisteks sissetulekuteks 700,00 eurot ja kohustusteks 25,00 eurot (Lisa 2: Krediiditaotlus). Taotluse andmed on nähtavad Lepingu punktis 12 (Lisa 1: Laenuleping nr 00551304187, Maksegraafik, Tarbijakrediidi teabeleht). Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud Kostja poolt öeldud andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud maksehäireregistritesse AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister (Lisa 3: Creditinfo Eesti AS ja Krediidiregister OÜ maksehäire kontroll) - mõlema andmetel puudusid kostjal maksehäired. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Kogumispensioni päringuga (Lisa 4: Kogumispensioni päring). Kogumispensioni päringuga on teada, et Kostja keskmine sissetulek on 684,00 eurot. Hageja arvestas Kostjale laenu andmisel Kostja sissetulekuks 684,00 eurot ning Hageja võttis arvesse Kostja kohustuseks 303,40 eurot. Hageja hinnangul oli Kostja maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav. Hageja lisab hagile limiidi otsuse andmed (Lisa 5: Krediidiotsus). Eeltoodust tulenevalt selgitame, et lepingu sõlmimisega ei läinud Pank vastuollu oma sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra. Hageja on järginud Lepingu sõlmimisel täielikult vastutustundliku laenamise põhimõtet
16.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 21.02.2024, kuid kostja tähtaegselt oma vastust esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus asub seisukohale, et hagi on ümberarvestatud põhjendatud põhivõla ja seadusjärgse intressi ning sissenõudekulude nõude osas. Kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
2-23-105439
18.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
19.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
20.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
21.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust pensioniregistrisse laekumiste olemasolu, aktiivsete maksehäirete puudumise ja võlgniku sissetulekut arvestades jõukohane kuumakse alusel.
22.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
23.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
24.Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses esitatud andmetest, milles kostja märkis oma igakuiseks sissetulekuks 700 eurot ja kohustusteks 25 eurot. Samuti kontrollis krediidiandja maksehäireregistrit, mille kohaselt kostjal kehtivad maksehäired puudusid. Lisaks kontrolliti kostja sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust kogumispensioni päringuga, mille kohaselt oli kostja keskmine sissetulek on 684 eurot. Hageja arvestas kostjale laenu andmisel kostja sissetulekuks 684 eurot ning kohustusteks 303,40 eurot.
25.Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on kontrollinud maksehäireregistrit ja sissetulekut pensioniregistrist, mida ei saa pidada piisavaks. Kontoväljavõtet ei ole krediidiandja kogunud. Samuti ei ole krediidiandja tõendnaud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes
2-23-105439 väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti.
26.Asjaolu, et krediidiandja ei läinud vastuollu oma sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra, ei oma mistahes tähendust. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust.
27.Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks.
28.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
29.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
30.Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 523,91 euro ulatuses ja kostja on teinud tagasimaksed kogusummas 193,08 eurot.
31.Kostjale on väljastatud krediit 18.04.2023. Nimetatud ajal oli seadusejärgne intressimäär 2,5% aastas ning 01.07.2023 kuni 31.12.2023 oli seadusejärgne intressimäär 4% aastas. Kostjal oli kohustus tasuda seadusjärgset intressi.
32.Seega tuleb 193,08 eurot arvestada järgmiste kohustuste katteks:
32.1.10.05.2023 osamakse põhinõude summa 82,72 eurot ja intress 1,09 eurot;
32.2.10.06.2023 osamakse põhinõude summa 84,51 ja intress 0,92 eurot;
33.Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõlgnevust 332,84 eurot (523,91 – 82,72 – 84,51 – 23,84). Hageja on hagiavalduses esitanud nõude põhivõlgnevuse saamiseks 356,68 eurot, mille kohus jätab 332,84 eurot ületavas osas ehk summas 23,84 eurot rahuldamata.
34.Hageja nõuab ka seadusjärgset intressi alates 10.07.2023 osamaksest järgmiselt:
34.1.10.07.2023 on aluseks võetud tasumata põhiosa summa 356,68 eurot. 356,68 x 0,04 : 12 = 1,188933 eurot ehk ümardatult 1,19 eurot.
34.2.10.08.2023 on aluseks võetud tasumata põhiosa summa 270,34 eurot. 270,34 x 0,04 : 12 = 0,901133 eurot ehk ümardatult 0,90 eurot.
34.3.10.09.2023 on aluseks võetud tasumata põhiosa summa 182,14 eurot. 182,14 x 0,04 : 12 = 0,607133 eurot ehk ümardatult 0,61 eurot.
34.4.10.10.2023 on aluseks võetud tasumata põhiosa summa 92,03 eurot. 92,03 x 0,04 : 12 = 0,306766 eurot ehk ümardatult 0,31 eurot.
2-23-105439
35.Kokku on hageja intressinõue 3,01 eurot. Intressinõue on põhjendatud ja kohus rahuldab nõude. Hageja on hagiavalduses esitanud nõude ka lepingujärgse intressi saamiseks 19,45 eurot, mille kohus jätab 3,01 eurot ületavas osas ehk summas 16,44 eurot rahuldamata.
36.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingutasu summas 10 eurot. VÕS § 4034 lg 7 välistab lepingutasu nõude, mistõttu jätab kohus hagi lepingutasu nõudes rahuldamata.
37.Hageja palub kostjalt välja mõista Lepingu viivise, 16,1% aastas ehk 0,044110% päevas perioodi 11.07.2023 kuni 02.02.2024 eest suurusega 25 eurot 16 senti. Viivis on arvestatud hagiavalduse esitamiseni ehk kuni 02.02.2024. VÕS § 4034 lg 7 kohaldamise olukorras on hagejal õigus nõuda viivist seadusjärgses määras. Perioodi 11.07.2023 kuni 02.02.2024 on hagejal õigus nõuda viivist kokku summas 22,79 eurot (11.07.2023 - 31.12.2023 määraga 12% aastas summas 19,04 eurot, 01.01.2024 – 02.02.2024 määraga 12,5% aastas summas 3,75 eurot) Seega kohus rahuldab viivisenõude osaliselt summas 22,79 eurot ja jätab viivisenõude 2,37 euro ulatuses rahuldamata
38..Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 35 eurot.
39.VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on alla 500 euro.
40.Hageja on saatnud lepingu ajal kostjale kolme osamakse kohta kolm tasulist 5-eurost teadet (27.07.2023 teade, 23.08.2023 teade ja 27.09.2023 teade). Hageja on saatnud pärast lepingu lõppemist kostjale 18.10.2023 tasulise meeldetuletuskirja hinnaga 15 eurot ja 07.11.2023 saadetud teate hinnaga 5 eurot. Seega on hagejal kooskõlas VÕS § 1132 lg-tega 1 ja 2 õigus nõuda kostjalt sissenõudekulude hüvitist 35 euro ulatuses ja kohus rahuldab nõude. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
41.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
42.Kohus rahuldas hageja nõude 446,29 eurot 88% ehk 393,64 euro ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 88% ulatuses kostja ja 12% ulatuses hageja kanda.
43.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
44.Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 140 eurot. Hagejal teiste kulude tekkimist toimikust ei nähtu.
45.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud 88% ulatuses ehk 123,20 euro ulatuses.
2-23-105439
46.Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
47.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
48.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 21.02.2024, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.