nende Hageja: Revensen OÜ (registrikood: 1625699, asukoht: Tartu mnt 13, 10145 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Irina Vassiljeva (e-post: xxx) Kostja: X (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-post: xxx) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Revensen OÜ hagi Xi vastu võlgnevuse nõudes.
2.Jätta menetluskulud Revensen OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Revensen OÜ esitas 10.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 479,07 euro saamiseks. Kohus tegi 12.10.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.
2.Pärnu Maakohus otsustas 01.12.2023 lõpetada maksekäsu kiirmenetlus ja anda hageja nõue kostja vastu Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Hageja esitas Harju Maakohtule 06.12.2023 hagiavalduse, milles palub mõista hageja kasuks 27.07.2021 laenulepingust tulenev võlgnevus 276,85 eurot, intress 34,02 eurot, lepingu hooldustasu 5,33 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja seisuga 06.12.2023 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 30,24 eurot ning käesolevaks hetkeks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis lepingujärgses määras.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 27.07.2021 Ühisraha OÜ-ga laenulepingu nr Y210727019, 500 euro saamiseks ning pooled sõlmisid lepingu internetiportaali vahendusel. Ühisraha OÜ maksis kostjale laenusumma välja 27.07.2021, sellega said laenuandja kohustused täidetud ja kostjal tekkis kohustus laenulepingus sätestatud tingimusi täita ning igakuiseid makseid laenuandjale tasuda. Pärast laenulepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 534,12 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust tasuda tagasimakseid saadud laenu eest ütles laenuandja laenulepingu üles. Esialgne laenuandja loovutas 09.10.2023 talle kuuluva nõude kostja vastu Revensen OÜ-le.
Harju Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 08.12.2023.
6.Kostjale olid hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 13.03.2024, kuid kostja hagile nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
7.Hagiavalduses on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
9.Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.
10.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
11.06.12.2023 esitatud hagiavalduses on toonud hageja välja, et on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja lähtus laenutaotluse esitamisel pangakonto väljavõttest, mille järgi olid kostja sissetulekud summas 1091 eurot ning finantskohustused summas 781,40 eurot. Samuti kontrollis laenuandja maksehäireregistrit ning leidis, et kostjal ei ole maksehäireid. Kinnisvara registri järgi puudus kostja omandis oleva kinnisvara. Pärast laenude väljastamist oli kostja igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega 806,12 eurot, mis jättis kostjale reservi 284,88 eurot.
12.Hageja on lisanud 06.12.2023 hagiavaldusele kostja pangakonto väljavõtte analüüsi, mis sisaldab endast hageja poolset hinnangut kostja 7 kuu sissetulekute kohta. Andmetest lähtuvalt on kostja sissetulek keskmiselt 1074,77 eurot ja püsinud vahemikus 761,96 eurot kuni 1295,47 eurot.
Krediidiinfo päring on tehtud 12.07.2021 ning selle kohaselt puuduvad enne lepingu sõlmimist kostjal maksehäired.
13.Hageja on esitanud tulenevalt 03.05.2024 kohtunõudest vastuse vastutustundliku laenamise põhimõttest kinnipidamise osas. Hageja hinnangul ei arvestatud kostja poolt tehtavaid sularaha sissmakseid sissetulekute hulka, vaid võeti arvesse üksnes kostja sissetulek, mis kohtu hinnangul on õigustatud. Kostja keskmised kohustused hageja hinnangul olid 781,40 eurot ning kostja omas pikaajalist töökohta. Samuti oli tal elamisluba ning alaealisi lapsi ei olnud. Hageja hinnangul on maakohtu eeldused vastutustundliku laenamise põhimõtte eiramise kohta ümber lükatud kostja enda käitumisega lepingute täitmisel enam kui 22 kuu jooksul, millal kostja oli suuteline lepingut täitma, tasudes osamakseid õigeaegselt kuni maini 2023.
14.Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja käitumine oleks ümber lükanud maakohtu arvamuse laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte eiramise osas. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei tähenda, et kostja ei oleks suuteline laenu teenindama või seda tegema teatud perioodi vältel, millega on ka käeoleval hetkel tegemist. Laenulepingu perioodil võib laenusaaja majanduslik seisund paraneda kui ka halveneda, mis omakorda võib kaasa tuua sõlmitud laenulepingu kohustuste täitmise rikkumise kostja poolt. Siiski on oluline, et laenuleping sõlmitakse olukorras, kus laenuandjal on piisavalt põhjust uskuda, et laenuvõtja suudab tulevikus laenu teenindada ja lepingulisi kohustusi täita. Selleks peab laenuandja veenduma laenuvõtja krediidivõimelisuses järgides vastutustundliku laenamise põhimõtet.
15.Hageja argumentatsioon põhineb suuresti asjaolul, et kostja käest on küsitud pangakonto väljavõtet, mille hageja on esitanud 10.05.2024 kohtunõude vastuses. Kohus juhib tähelepanu, et tegemist kohtu hinnangul ei ole pangakonto väljavõttega, vaid dokumendiga, mis sisaldab sisulist analüüsi eelduslikult kostja pangakonto väljavõttest, aga mitte pangakonto väljavõtet ennast.
16.Tarbija krediiditoimikust peab olema võimalik kindlaks teha, milliseid näitajaid ja millises suuruses krediidiandja konkreetse tarbija puhul on arvestanud ning krediidivõimelisuse veendumuse kujundamiseks kasutanud. Krediidiandja peab suutma näidata krediidivõimelisuse hindamise arvutuse käiku ja andmeid, mille põhjal vastavat hindamist teostati ehk kuidas kujunes järeldus tarbija suutlikkusest krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Krediidivõimelisuse hindajal lasub kohustus kontrollida tarbija poolt esitatud andmeid ulatuses, mil andmed on kättesaadavad talle ka muudest allikatest. Automaatsüsteemid võivad märkamatult muutuda „mustadeks kastideks“, mida ei ole lihtne mõista ja mille puhul on keerukas kontrollida, kuidas on jõutud teatavate järeldusteni. Siinjuures ei ole oht seotud üksnes krediidiandja ja tema töötajatega vaid ka tarbijal muutub üha keerulisemaks mõista, kuidas tegelikult tema suhtes krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist läbi viib ning krediidi andmise üle otsustab. Olenemata sellest, et kasutatavad algoritmid on sageli keerulised, peab olema võimalik krediiditoimikust mõista, kuidas tarbija krediidivõimet hinnatakse ja milliseid andmeid on selleks kasutatud.
17.Hageja on toonud välja hageja 10.05.2024 vastuses kohtunõudele punktis 5 arvutuskäigu, mis põhineb nn pangakonto väljavõttel kostja keskmise sissetuleku osas, võttes sissetulekuks 1091 eurot, mis ei sisalda sularaha sissemakseid. Samas vastuses on toodud ka krediidi info andmed, mille kohaselt on kostjal sissetulek aastal AS-is Printon üksnes detsembri kuus ning kostja on saanud töötasu sellel kuul netona 1112,25 eurot. Sarnaselt hageja poolt esitatud rahvastikuregistris on sissetulekud aastal 2021 üksnes detsembri kuus samas summas. Lisa 4 on toodud kogumispensioni andmed seisuga 02.11.2020 (laenuleping sõlmiti 27.07.2021), mis samuti on oluliselt varem kui laenuleping sõlmiti ning ei anna võimalust anda hinnangut kostja 2021 aasta lepingu sõlmimise eelse perioodi sissetulekutele. Hageja on jätnud veenvalt põhjendamata, millest tuleneb selline erinevus esitatud tõendites, toetudes üksnes enda poolt esitatud pangakonto analüüsile.
18.Regulaarne on sissetulek, mida tarbija saab kindla või kindlaks määratud ajakava alusel (igas kuus, kvartalis ja/või aastas) ja sissetulekuallikatest nagu töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,
toetused ja elatis (vaata ka KAVS § 49 lg 3 p 1 ja sotsiaaltoetustega arvestamise osas HMKo 06.10.2022, 2-22-119172, p 30 ja TrtRnKo 17.07.2022, 2-21-125271, p 8). Sissetulekute hindamisel tuleb aluseks võtta piisav ajavahemik (üldiselt on selleks regulaarse töötasu puhul 6 kuud, muudel juhtudel ei ole aga tegemist üldjuhul piisavalt pika ajavahemikuga, nt dividendid, või muu sesoonse iseloomuga sissetulek), arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust. Kui hindamisel võetakse arvesse ebaregulaarseid sissetulekuid, peab krediidiandja tarbija krediiditoimikus säilitama ja sissetulekute andmete juurde lisama kommentaari, millises määras ja mis põhjusel on vastav sissetulek arvesse võetud.
19.Krediidiandja ei pea andma hinnangut sellele, kas tarbijal võib olla sõltuvus või mitte, kuid seejuures peab krediidiandja arvestama, et tarbijale ei tohiks krediiti väljastada, kui on mõistlikult võimalik järeldada, et seda raha kasutatakse sõltuvuse rahuldamiseks (sh alkohol, videomängud, arvutimängud, ostlemine jne). Hasartmängude mängimine on selline tarbija poolne tegevus, mis võib omada olulist mõju tarbija maksekäitumisele, mistõttu peaks krediidiandja sellise asjaoluga krediidivõimelisuse hindamisel arvestama. Eriti oluline on arvestada asjaolu siis, kui tarbija kulutab hasartmängude mängimiseks arvestatava osa oma sissetulekust, teeb seda regulaarselt või pidevas kasvavas trendis. Krediidiandja ei pea andma hinnangut sellele, kas tarbija võib olla hasartmängusõltlane või mitte, kuid seejuures peab krediidiandja arvestama, et tarbijale ei tohiks krediiti väljastada, kui on mõistlikult võimalik järeldada, et seda raha kasutatakse hasartmängude mängimiseks.
20.Hinnangut sellele on võimalik anda reaalse pangakonto väljavõtte kaudu. Hageja poolt esitatud pangakonto väljavõtte analüüsis esinevad mitmed väljaminekud, mida on võlausaldaja liigitanud „kasiino“ alla ning antud väljaminekud on toimunud regulaarselt vahetult enne laenulepingu sõlmimist, mis oleks pidanud laenuandjal tekitama kahtlust, kas kostja kasutab saadud vahendeid hasartmängude mängimise finantseerimiseks.
21.Tarbijale ei tohi krediiti väljastada, kui on mõistlik järeldada, et tema sissetulekutest ei piisa kõikide tema kohustuste kandmiseks ja viimane kasutab krediiti sissetuleku allikana selleks, et katta igapäevaseid kulutusi ja/või tasuda olemasolevaid finantskohustusi (vaata ka TlnRKo 16.03.2023, 2-18-15885, p 15.2.3.). Antud ohtu oleks laenuandja pidanud nägema olukorras, kus väljavõtte analüüsist tulenevalt esineb mitmeid erinevaid finantsasutusi (Coop Finants, Holmbank, Placet, Bigbank, Inbank AS, Trustly, OB, Olympic). Võttes arvesse finantsasutuste rohkust, millega kostja on seotud on kohtu hinnangul äärmiselt tõenäoline, et kostja kasutab oma isiklike jooksvate kulutuste katmiseks erinevaid laene ning tõenäosus nende laenude teenindamiseks on väike kui mitte öelda olematu.
22.Eeltoodu alusel ei saanud krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
23.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale 26.04.2024 ja 03.05.2024 kohtunõuetega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga hiljemalt 10.05.2024. Hageja esitas küll vastuse kohtunõudele, aga ei esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga, kuigi kohus seda 03.05.2024 kohtunõudes küsis ja kohtunõudes punktis 1 tõi välja, et kohtu hinnangul on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
24.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
25.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise
põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
26.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
27.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
28.Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite, sh kostja pangaväljavõtte analüüsis nähtuvate andmete alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
31.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.