Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-135471

2-23-135471 avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. OK Incure OÜ esitas 07.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 12.09.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 24.09.2023 aadressil xxx. Võlgnik T. B. esitas 24.09.2023 nõudele vastuväite. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 05.10.2023 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. OK Incure OÜ esitas 25.10.2023 hagiavalduse T. B. vastu, millega hageja palub kostjalt välja mõista kostja ja IPF Digital AS vahel 15.05.2019 sõlmitud krediidikontolepingu nr 4389878 tulenev põhivõlgnevuse 3 999.68 eurot, intressi 249.84 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 334 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot, riigilõivu 560 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja IPF Digital AS vahel 15.05.2019 sõlmitud krediidikontoleping nr 4389878, krediidilimiidiga 3000 eurot. Juhul, kui klient täidab lepingut korrektselt võimaldatakse kliendile limiidi tõstmist, mida on antud olukorras ette tulnud 24.07.2019 (lepingu nr 4480836) ja 13.10.2019 (lepingu nr 4581480). Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tasumata kokkuleppelised igakuised tagasimaksed, mille tulemusena IPF Digital AS ütles lepingu 20.06.2023 üles ja loovutas nõuded kostja vastu OK Incure osaühingule. 04.01.2024 jättis kohus hagi käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 26.01.2024 esitas hageja täiendatud hagiavalduse ning selgituse vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Taotluses märkis kostja netosissetulekuks 700 eurot,

2-23-135471 majapidamiskuludeks 100 eurot ja finantskohuseks 0 eurot. Ülalpeetavaid ei ole. Kostja töötas ettevõttes XXX OÜ. Oluline on märkida, et kostja on eelnevalt olnud krediidiandja klient ning täitnud lepingu kohustusi korrektselt. IPF Digital AS tegi päringu Creditinfo andmebaasi, mille kohaselt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. Kostja esitas 23.07.2019 krediidilimiidi suurendamise taotluse limiidiga kuni 3500 eurot. Laenuperiood ja intressimäär on jäänud samaks. Taotluses märkis kostja netosissetulekuks 700 eurot, majapidamiskuludeks 100 eurot ja finantskohuseks 0 eurot. Ülalpeetavaid ei ole. Kostja töötas ettevõttes XXX OÜ. IPF Digital AS tegi päringu Creditinfo andmebaasi, mille kohaselt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Vastavalt sisereeglitele võis krediidiandja suurendada limiiti ilma pangakonto väljavõtteta, kui taotletava krediidi minimaalne arvestuslik kuumakse ei suurene rohkem kui 20% (eelmise lepingu kuumakse 86.67 eurot, uus kuumakse 101.53 eurot). Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. Kostja esitas 12.10.2019 krediidilimiidi suurendamise taotluse limiidiga kuni 4000 eurot. Laenuperiood ja intressimäär on jäänud samaks. Taotluses märkis kostja netosissetulekuks 700 eurot, majapidamiskuludeks 100 eurot ja finantskohuseks 0 eurot. Ülalpeetavaid ei ole. Kostja töötas ettevõttes XXX OÜ. IPF Digital AS tegi päringu Creditinfo andmebaasi, mille kohaselt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Vastavalt sisereeglitele võis krediidiandja suurendada limiiti ilma pangakonto väljavõtteta, kui taotletava krediidi minimaalne arvestuslik kuumakse ei suurene rohkem kui 20% (eelmise lepingu kuumakse 101.53 eurot, uus kuumakse 115.87 eurot). Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. 14.05.2024 kohtumäärusega andis kohus hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus. 21.05.2024 esitas hageja täpsustatud nõude juhuks kui kohus asub asja läbivaatamisel seisukohale, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja toob välja, et kostja sai krediiti kogu summas 9 452.95 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tegi tagasimakseid kogu summas 8 548.10 eurot. Võttes arvesse, et vaidlusaluse krediidilepingu puhul on tegemist krediidikontoga, mille iseloomuks on maksegraafiku puudumine ja ka tagasimakse summa on muutumises, sõltuvalt sellest, kuidas klient krediidikontot kasutab, siis ei ole hagejal võimalust koostada kostjale uut tagasimaksegraafikut. Laenajal on võimalik krediiti uuesti taaskasutusse võtta ja ka sel põhjusel leping on sõlmitud määramata ajaks, mistõttu ei ole võimalik lepingus sätestada, millal laenuperiood lõpeb. Sellegipoolest lähtudes näiteks krediidikulukuse määra arvestusest, siis eeldatakse, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena. Viimane krediidi kasutusele võtmine oli 16.03.2023 summas 130 eurot, mistõttu algas tagasimaksmise periood 2023. aastal aprillis ning viimane tähtaeg krediidi tagastamiseks oleks sel juhul 2024 aasta märtsis. Kostja ei teinud pärast viimase krediidi kasutusele võtmist ühtegi tagasimakset. Seega enne lepingu ülesütlemist, so 19.06.2023 oli ta viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, mistõttu eeldused lepingu ülesütlemiseks on täidetud. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt alternatiivse nõude rahuldamisel põhivõlgnevuse 904.85 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 33.06 eurot (ülesütlemisest 20.06.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 24.10.2023 seadusjärgses määras) ja sissenõudmiskulu summas 30 eurot.

2-23-135471 Harju Maakohus võttis 06.06.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 06.06.2024 kohtumäärus on kostjale kättetoimetatud TsMS § 3111 lg 3 alusel. Kostja kinnitas kättesaamist avaliku E-toimiku kaudu 18.06.2024. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 sätestab, et juhul, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teabe, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata ja hinnanud tarbija krediidivõimelisust, täites VÕS §-st 4034 tulenevaid kohustusi; − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − ülesütlemine on toimunud korrektselt, sh on välja toodud järgmised asjaolud (VÕS § 416): tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3. üksteisele järgneva tagasimaksega, tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendava tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist, avaldus on vähemalt kirjalikku

2-23-135471 taasesitamist võimaldavas vormis, pole nõutud krediidi kasutamata jätmise ajale langevat intressi ega kulusid (VÕS § 416 lg 2) ja ÜÜ avaldus on kostja poolt kätte saadud (TsÜS § 69 lg 3 ja RKTKo 2-15-17677/33, p 13); − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); − krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7). Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja hagiavalduses väljatoodud selgituste ja tõenditega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt kirjeldanud, millest tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7). Hageja selgitab, et krediidiandja on krediidivõimelisuse hindamisel võtnud aluseks laenutaotlused ning kontrollinud maksehäirete ning ametlike teadaannete olemasolu. Lisaks märgib krediidiandja, et vastavalt sisereeglitele võis krediidiandja suurendada limiiti ilma pangakonto väljavõtteta, kui taotletava krediidi minimaalne arvestuslik kuumakse ei suurene rohkem kui 20%. Hageja selgitustest nähtuvalt ei kontrollitud sissetulekute ega kohustuste suurust, samuti ei küsitud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. 21.05.2024 esitas hageja vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral nõude ümberarvestuse. Hageja toob välja, et kostja sai krediiti kogu summas 9 452.95 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tegi kostja tagasimakseid kogu summas 8 548.10 eurot. Võttes arvesse, et vaidlusaluse krediidilepingu puhul on tegemist krediidikontoga, mille iseloomuks on maksegraafiku puudumine ja ka tagasimakse summa on muutumises, sõltuvalt sellest, kuidas klient krediidikontot kasutab, siis ei ole hagejal võimalust koostada kostjale uut tagasimaksegraafikut. Laenajal on võimalik krediiti uuesti taaskasutusse võtta ja ka sel põhjusel leping on sõlmitud määramata ajaks, mistõttu ei ole võimalik lepingus sätestada, millal laenuperiood lõpeb. Sellegipoolest lähtudes näiteks krediidikulukuse määra arvestusest, siis eeldatakse, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena. Viimane krediidi kasutusele võtmine oli 16.03.2023 summas 130 eurot, mistõttu algas tagasimaksmise periood 2023. aastal aprillis ning viimane tähtaeg krediidi tagastamiseks oleks sel juhul 2024 aasta märtsis. Kostja ei teinud pärast viimase krediidi kasutusele võtmist ühtegi tagasimakset. Seega enne lepingu ülesütlemist, so 19.06.2023 oli ta viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, mistõttu eeldused lepingu ülesütlemiseks on täidetud. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt alternatiivse nõude rahuldamisel põhivõlgnevuse 904.85 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 33.06 eurot

2-23-135471 (ülesütlemisest 20.06.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 24.10.2023 seadusjärgses määras) ja sissenõudmiskulu summas 30 eurot. Krediidikontolepingu üldtingimuste kohaselt on viivitusintressi aasta- ja päevamäär võrdne intressimääraga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Hageja esitatud viivisearvestuse kohaselt on viivisemääraks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr. Kohtu hinnangul tuleb viivisemääraks lugeda VÕS §-s 94 sätestatud määr. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja viivis summas 12.18 eurot, vastavalt alljärgnevale arvestusele: - summa 904.85 eurot, periood 20.06.2023 - 30.06.2023, viivisemäär 2,5% aastas, summa 0.68 eurot; - summa 904.85 eurot, periood 01.07.2023 - 24.10.2023, viivisemäär 4% aastas, summa 11.50 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 904.85 eurot, viivis 12.18 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 3094.83 eurot, intressi 249.84 eurot, viivise 321.82 eurot, sissenõudmiskulu 5 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja nõude suurus kokku oli 4618.52 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja põhivõla 904.85 eurot, viivise 12.18 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 21%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 79% ulatuses hageja kanda ning 21% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on riigilõiv summas 560 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 173.29 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 386.71 eurot, ehk kokku 560 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega 560 eurot, millest kostja kanda jääb 21% ehk 117.60 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

2-23-135471 menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.