Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. juuli 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-139667
Tsiviilasi
osaühingu GS Core hagi H. A. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
729.13 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
osaühing GS Core (registrikood 16183586, asukoht Jõe tn 2a, 10151 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Alar Liivamägi (osaühing GS Core, asukoht Jõe tn 2a, 10151 Tallinn, epost [email protected]); kostja H. A. (isikukood xxxx, xxxx).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
2-23-139667
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Asjaolud
2-23-139667 kontrollis kostja sissetulekut päringuga Pensioniregistrisse, mis kinnitas kostjal sissetuleku olemasolu. Krediidiandja kontrollis ka kostja võimalikke maksehäireid, tehes selleks päringu maksehäireregistritesse. Krediidiinfo maksehäireraporti ja Krediidiregistri maksehäireraporti kohaselt ei olnud kostjal maksehäireid, sealhulgas ka mitte minevikus eksisteerinud, kuid lõppenud maksehäireid. Seega oli kostja igati usaldusväärne, piisava sissetulekuga laenutaotleja, kes ei olnud makseraskustes. Juhul kui kohus leiab, et lepingule kohaldus seadusjärgne intressimäär 0 % aastas ehk kostjal ei olnud intressi maksmise kohustust (millega hageja ei nõustu), oli kostjal samadel tähtpäevadel maksegraafikus kajastatud põhiosamaksete tasumise kohustus, mis oli samuti tasumata ja lepingu ülesütlemine oli igal juhul põhjendatud. Harju Maakohus võttis 20.05.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 20.05.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud postkasti jätmise teel TsMS § 326 lg 1 alusel 04.07.2024. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused
2-23-139667 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-23-139667 esitatud andmete põhjal oli tema töösuhtest saadav regulaarne netosissetulek 670 eurot kuus ja finantskohustused olid 180 eurot kuus ja muud kohustused puudusid. Kostjale jäi avaldatu põhjal igakuiselt vaba raha 490 eurot. Laenuandja kontrollis kostja sissetulekut päringuga Pensioniregistrisse, mis kinnitas kostjal sissetuleku olemasolu. Pensioniregistri väljavõtet kohtule ei ole esitatud. Krediidiandja kontrollis ka kostja võimalikke maksehäireid, tehes selleks päringu maksehäireregistritesse. Krediidiinfo maksehäireraporti ja Krediidiregistri maksehäireraporti kohaselt ei olnud kostjal maksehäireid, sealhulgas ka mitte minevikus eksisteerinud, kuid lõppenud maksehäireid. Seega oli kostja igati usaldusväärne, piisava sissetulekuga laenutaotleja, kes ei olnud makseraskustes. Krediidiandja lähtus sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa kohtu hinnangul lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Käesolevalt ei ole vaja tagasimakseid uuesti määrata, kuna leping on kehtivalt üles öeldud.
2-23-139667 –
summa 341.39 eurot, periood 05.01.2024 - 25.07.2024, viivise määr 0,067% päevas, perioodis päevi 203, summa 46.43 eurot.
Võttes arvesse viivist kuni hagi esitamiseni, summas 207.48 eurot, siis on kohtuotsuse tegemise seisuga hageja viivise nõue (207.48 + 46.43) 253.91 eurot.
2-23-139667 Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 195 eurot, millest kostja kanda jääb 88% ehk 171.60 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.