Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Krista Kirspuu ja Peeter Pällin
Kohtukoosseis
Määruse tegemise aeg ja koht
16.01.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-7220
Tsiviilasi
J.I hagi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vastu Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku 03.12.2024 otsuse nr 152 kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.11.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J.I määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja J.I (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Jüri Sulin Kostja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (registrikood 80208720)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tühistada Harju Maakohtu 11.11.2025 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Rahuldada J.I määruskaebus. 1
Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5). Asjaolud
1.J.I (hageja) 09.05.2025 esitas Harju Maakohtule hagi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (kostja, EELK) vastu, milles palus kehtetuks tunnistada kostja konsistooriumi 03.12.2024 otsus nr 152 tagandada hageja EELK vaimulikust ametist ja kustutada ta EELK vaimulike nimekirjast alates 03.12.2024. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja EELK Kuusalu Laurentsiuse Koguduse kirikuõpetajana alates 1997. aastast. 03.12.2024 tegi EELK konsistoorium otsuse, millega määras EELK kirikuseadustiku § 92 lg 1 p 1, § 93 lg 1 p 2 ja § 93 lg 2 alusel ja seoses raske kirikliku väärteo (ametivande rikkumine) sooritamisega ning peapiiskopi ettepanekul tagandada hageja EELK vaimulikust ametist ja kustutada ta EELK vaimulike nimekirjast alates 03.12.2024. Hageja esitas 12.12.2024 konsistooriumile nõude vaimuliku ametist tagandamise ja vaimuliku nimekirjast kustutamise otsustamiseks kirikukogus. 04.03.2025 saatis kostja hagejale 25.02.2025 EELK Kirikukogu Õiguskomisjoni koosoleku otsuse, milles leiti, et vaidlustatav otsus on õiguspärane. Hageja leiab, et õiguskomisjoni 25.02.2025 otsus ei ole õiguspärane ning see tuleks tühistada koos 03.12.2024 otsusega. 03.12.2024 otsus kuulub tühistamisele organi otsusena. Hageja käsitab 12.12.2024 avaldust kostja õiguskomisjonile organisisese vaidemenetluse avaldusena tulenevalt kirikuseadustiku § 388 lg-st 1. Kostja otsust saab mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 ja 241 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 alusel kohtus vaidlustada. TsÜS § 38 lg-s 5 sätestatud tähtaeg algas 05.03.2025, mil hageja sai kätte kostja 25.02.2025 otsuse. Isegi kui vaidlustatavaks otsuseks tuleks lugeda 03.12.2024 otsus, peatus hageja nõude esitamise aegumise tähtaeg TsÜS § 160 lg 2 p 8 alusel riigi õigusabi taotluse esitamisega 03.03.2025.
2.Maakohus jättis hagiavalduse 05.06.2025 määrusega käiguta ning palus hagejal täpsustada hagi aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus selgitas, et vaidlustatud otsusega ei ole hagejat MTÜ liikmete hulgast välja arvatud, vaid pigem on kostja hagejaga 03.12.2024 lõpetanud töösuhte, sest hageja ei saa enam vaimulikuna edasi töötada. Maakohus palus hagejal välja tuua, milline on tema põhjendatud huvi sellise otsuse vaidlustamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks. Samuti palus maakohus hagejal täiendavalt selgitada ja põhistada, miks ta leiab, et õiguskomisjoni näol on tegemist juhtorganiga, kelle otsuseid saaks kohtus vaidlustada.
3.Hageja esitas 25.06.2025 hagiavalduse täpsustuse, milles selgitas, et tema huvi kostja otsuse vaidlustamisel seisneb eelkõige selles, et ta saaks edasi teenida vaimuliku ametis. Hageja pöördus kostja vastu ka töövaidluskomisjoni poole, kuid seal leiti, et poolte vahel sõlmitud lepingu alusel ei ole töösuhet tekkinud. Seega ei saa hageja oma eesmärki saavutada töövaidluses. Hageja on küll edasi EELK kui MTÜ liige, kuid ainuüksi liikmeks olemine ei anna hagejale õigust nõuda enda nimetamist vaimulikuks. Otsuse kehtetuks tunnistamise korral tekiks hagejal võimalus esitada taotlus taas teenida vaimulikuna. 2
EELK õiguskomisjon on organ, kelle otsuseid saab vaidlustada TsÜS § 38 lg 1 ja MTÜS § 24 lg 7 alusel. EELK kirikuseadustiku § 104 lg 1 ja § 107 lg 4 sätestavad, et kirikukogu moodustab revisjoni-, õigus- ja nomineerimiskomisjoni alaliste organitena. Kirikukogu on EELK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ, kelle otsused on siduvad kogu EELK-le. Juhul kui kohus ei tunnista 25.02.2025 otsust vaidlustatavaks organi otsuseks, tuleks lugeda, et 03.12.2024 otsus on vaidlustatud õigeaegselt, kuna otsuse lõplikkus realiseerus alles pärast õiguskaitsevõimaluste ammendumist 25.02.2025 otsusega. Maakohtu määrus
4.Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagi rahuldamine ei ole selles esile toodud asjaolude õigsust eeldades võimalik.
4.1.TsÜS § 38 alusel on võimalik üksnes sellise organi otsuse kehtetuks tunnistamine, mis on käsitletav juriidilise isiku organina TsÜS § 31 tähenduses. TsÜS § 31 lg-te 1 ja 2 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku organid üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. Kirikuseadustiku § 129 p 1 kohaselt on konsistooriumi pädevuses lisaks põhikirjas nimetatule kirikukogu otsuste täideviimiseks vajalike otsuste ja määruste vastuvõtmine. Kirikuseadustiku § 107 lg 4 kohaselt on kirikukogu alalised komisjonid revisjonikomisjon, õiguskomisjon ja nomineerimiskomisjon. Sama paragrahvi viienda lõike kohaselt õiguskomisjon: 1) vaatab läbi kõigi kirikukogule esitatavate õigusaktide eelnõud ning konsistooriumile esitatavate normatiivse sisuga aktide eelnõud; 2) esitab kirikukogule ja konsistooriumile eelnõusid ja päevakorraküsimusi; 3) annab arvamuse kaebuste kohta, mida esitatakse peapiiskopi, piiskopi või konsistooriumi otsuste seaduslikkuse peale. Põhikirja § 22 kohaselt on kirikukogu EELK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ. Kirikukogu otsused on kohustuslikud tervele EELK-le, tema ametiisikutele ja kogudustele. Põhikirja § 35 p 1 järgi on konsistooriumi pädevuses on kirikukogu otsuste täideviimine. Ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et kirikukogu 03.12.2024 otsuse vaidlustamise tähtaeg hakkas kulgema alates õiguskomisjoni otsuse tegemisest ehk alates 25.02.2025. Kirikuseadustikust tuleneb, et õiguskomisjoni pädevuses on arvamuse andmine peapiiskopi, piiskopi või konsistooriumi otsuste seaduslikkuse peale ning tegemist ei ole juhtorganiga, kelle otsuseid saaks kohtus vaidlustada. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal õigust vaidlustada kostja õiguskomisjoni otsust, kuna tegemist ei ole organi otsusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses.
4.2.Hageja poolt vaidlustatud otsus võeti vastu 03.12.2024 ning edastati hagejale 04.12.2024. TsÜS § 38 lg-s 5 sätestatud otsuse kolmekuuline vaidlustamise tähtaeg saabus seega 04.03.2025. Hagiavaldus on kohtusse esitatud 09.05.2025, seega pärast TsÜS § 38 lg-s 5 ette nähtud tähtaega.
4.3.Hageja esitas küll töövaidluskomisjonile kostja vastu avalduse töötasu, kahjuhüvitise ja viiviste nõuetes, kuid rahuldamata jäetud töövaidluskomisjoni otsust ta kohtus ei vaidlustanud. Sellest aga ei järeldu, et hageja ja kostja vahel puudub töölepinguline suhe.
3
Hageja poolt väljendatud peamiseks eesmärgiks on naasta oma töökohustuste juurde, kuid seda eesmärki esitatud hagiga võimalik saavutada ei ole.
4.4.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda ning vabastas ta TsMS § 190 lg 7 alusel riigi õigusabi tasu tasumisest riigi tuludesse. Määruskaebus
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse. Samuti palus hageja vabastada end menetlusabi korras määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest.
5.1.Kirikukogu õiguskomisjon on käsitatav organina, kelle otsuseid saab vaidlustada. Hageja jääb selle osas hagiavalduses esitatud põhjenduste juurde.
5.2.Kuna maakohus leidis, et hagi kostja 03.12.2024 otsuse vaidlustamiseks on esitatud hilinenult, järeldub sellest, et vähemalt 03.12.2024 otsus on TsÜS § 38 mõistes vaidlustatav. Hageja jääb selle juurde, et aegumistähtaeg peatus TsÜS § 160 lg 2 p 8 alusel hageja poolt 03.03.2025 riigi õigusabi taotluse esitamisega, mille kohus 17.03.2025 määrusega rahuldas.
5.3.See, kas hageja ja kostja vaheline suhe oli käsitatav töölepingulise või mõne muu õigussuhtena, ei oma käesolevas asjas menetlusse võtmise otsustamisel tähtsust. Hageja soovitud eesmärki pole võimalik töölepingu seaduse (TLS) sätete abil saavutada, kuivõrd TLS ei näe ette töölepingu kohustuslikku ennistamist.
5.4.EELK sisekord ega seadus ei näe ette, et EELK karistusotsus aeguks. Sellisel otsusel on hageja jaoks püsiv ja lõplik mõju. EELK otsuse kehtetuks tunnistamise korral tekiks hagejal võimalus esitada taotlus taas teenida vaimulikuna. Menetluse edasine käik
6.Maakohus vabastas hageja menetlusabi korras määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest, jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
8.Maakohus leidis ekslikult, et hagiavaldusega ei ole võimalik taotletud eesmärki saavutada ning esineb TsMS § 371 lg 2 p-s sätestatud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks.
8.1.Kostja kirikuna on usuline ühendus kirikute ja koguduste seaduse (KiKoS) § 2 lg 1 tähenduses. KiKoS § 5 lg-st 1 tulenevalt kohaldub usulistele ühendustele MTÜS ning KiKoS § 5 lg 2 näeb ette, et usulise ühenduse põhikirjas võib ette näha erisusi MTÜS-s liikmeskonna ja juhtimise kohta sätestatust, kui need tulenevad usulise ühenduse ajalooliselt väljakujunenud õpetusest ja struktuurist. Seega on usuliste ühenduste organid ja juhtimise korraldus põhimõtteliselt nende endi põhikirja määrata. Ka usulise ühenduse organi otsuseid saab 4
kohtus TsÜS § 38 ja MTÜS §-de 24 ja 24 1 alusel vaidlustada (vt ka V. Kõve. Usuvabadus vs usuorganisatsioonide vabadus. Usuorganisatsiooni eristamine mittetulundusühingutest ja selle põhjendatus. – Juridica 2024, nr 8, lk 571–583).
8.2.Maakohus ekslikult käsitanud TsÜS § 38 lg-s 5 sätestatud tähtaega õigustlõpetava tähtajana ning leidnud, et pärast kolmekuulise tähtaja möödumist ei saa otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega kohtusse pöörduda. Tegemist on aegumistähtajaga, mille möödumine ei lõpeta õigustatud isikule kuuluvat õigust esitada kohtule nõue otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kuid nõue jääb rahuldamata, kui juriidiline isik esitab nimetatud vaidluses aegumise vastuväite (TsÜS komm (2023), § 38, p 3.4.2). Ka MTÜS § 24 lg 1 teises lauses on öeldud, et otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest (vt ka RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391, p 25). Seega ei saa maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisel anda omaalgatuslikult hinnangut nõude aegumisele ning jätta hagi sel põhjusel menetlusse võtmata.
8.3.Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et EELK kirikukogu õiguskomisjon ei ole kostja organ TsÜS § 31 lg 1 ega MTÜS § 31 tähenduses. Maakohus on viidanud kostja põhikirjale (kättesaadav arvutivõrgus: https://eelk.ee/kirikukorraldus/seadusandlus/pohikiri/) ning lisaks EELK kirikuseadustikule (kättesaadav arvutivõrgus: https://eelk.ee/kiriku-korraldus/seadusandlus/kirikuseadustik/), mis lähtub EELK põhikirjast ning on kiriku seadusandluse kodifikatsioon (kirikuseadustiku § 2 lg-d 1 ja 2). Kostja põhikirja 5. peatükis on loetletud kostja juhtimiseks moodustatud organid, mille alla kuulub ka konsistoorium. Põhikirja § 30 kohaselt on konsistoorium EELK valitsus, kellel on § 33 lg-st 1 tulenevalt õigus vastu võtta konsistooriumi pädevusse (kirikuseadustiku § 129) kuuluvaid otsuseid. Kuigi kirikukogu on põhikirja § 22 järgi EELK kõrgeim organ, ei saa kirikukogu juurde moodustatud õiguskomisjoni käsitada eraldiseisva organina, kelle otsuseid saaks kohtus vaidlustada. Nagu ka maakohus välja tõi, on õiguskomisjoni eesmärgiks valdkonna küsimuste arutamine ning peapiiskopi, piiskopi või konsistooriumi otsuste seaduslikkuse osas arvamuse andmine (vt kirikuseadustiku § 104 lg 1 ja § 107 lg 5 p 3). Hageja tõi hagis välja, et ta esitas õiguskomisjonile konsistooriumi otsuse peale kaebuse kirikuseadustiku § 388 lg 1 p 3 alusel, mis näeb ette, et kirikliku väärteo toimepanemise eest karistatul on õigus esitada kaebus tema kohta tehtud karistamisotsuse peale õiguskomisjonile, kui karistuse määramisel on rikutud õiguskorda ning kui peapiiskop ei ole karistamisotsust tühistanud. Kuigi õiguskomisjon ei ole kostja organ, on kostja enda põhikirja ja põhikirjal põhineva kirikuseadustikuga näinud ette, et konsistooriumi otsuse saab esmalt vaidlustada õiguskomisjonis. Seega kuigi hageja saab kohtus vaidlustada konsistooriumi kui kostja organi 03.12.2024 otsust, hakkab hageja nõude aegumistähtaeg kulgema siiski õiguskomisjoni otsusest teadasaamisega. Vastasel korral ei oleks õiguskomisjoni poole pöördumisel ja komisjoni otsusel mõtet.
9.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
10.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada. 5
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.