TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagiavaldus A. S. vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
486,62 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: A. S. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamise viis
kirjalik (liht)menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi A. S. vastu osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 246,05 eurot ning viivis alates 26.04.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta maakohtu menetluskuludest 71,5% kostja kanda ja 28,5% hageja kanda.
4.Mõista A. S.lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja menetluskulud 228,80 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti
2-23-139968 kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist..
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja A. S. sõlmisid 24.07.2022 järelmaksulepingu nr 711889601, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga maksumusega 246,05 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma esialgsele võlausaldajale vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule.
2.Kuna kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, ütles hageja lepingu 25.04.2023 avaldusega üles. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 246,05 eurot, intressi 67,89 eurot, võla sissenõudmiskulu 30 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 52,58 eurot ning viivist alates 25.11.2023 kuni põhivõla tasumiseni 36,62% põhivõlalt aastas.
3.Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastanud ei ole.
4.Hageja on hagiavalduse punktis 1.6 kirjeldanud, kuidas toimus kostja krediidivõime hindamine lepingu sõlmimisel. Krediidiandja lähtus kostja taotlusest ning tegi päringud pensioniregistrisse ja maksehäireregistrisse. Maksehäireid ei tuvastatud, pensioniregistri andmetel oli kostja sissetulek järelmaksu taotlemise ajal 1100 eurot kuus. Kogutud andmeid analüüsides jõudis krediidiandja järelduseni, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust 10,15 euro suuruseid kuumakseid.
5.Maakohus andis hagejale 14.06.2024 võimaluse esitada nõude ümberarvestus, kuivõrd laenu väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.
6.Hageja esitas 20.06.2024 alternatiivse nõude arvestuse, juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et järelmaksu võimaldamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja ei ole teinud tagasimakseid. Seega alternatiivselt nõuab hageja põhivõla tasumist 246,05 eurot ning viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 26.04.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud hagiavaldusele lisatuna, mille kohaselt on hageja menetluskulud 498 eurot (riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot
2/6
2-23-139968 ja lepingulise esindaja kulu 338 eurot). Hageja taotleb kostja kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist.
8.Kostja menetluses ei osalenud ning menetluskulude nimekirja ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingujärgse põhivõla 246,05 eurot ja viivise alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 26.04.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjale järelmaksu võimaldamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.
10.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja A. S. sõlmisid 24.07.2022 järelmaksulepingu nr 711889601 (dtl 36-42), mille alusel kostja sai järelmaksuga kauba maksumusega 246,05 eurot. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
11.Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Kostjal oli kohustus laen vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule tagasi maksta. Laenu krediidi kulukuse määr oli 41,30%, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära. Sarnase tulemuse (43,44%) annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator.
12.Hagiavalduse p 2.1 kohaselt ei ole kostjalt hagejale ühtegi laekumist toimunud. Hageja nõuab põhivõla (246,05 eurot), intressi (67,89 eurot), sissenõudmiskulude (30 eurot), hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (52,58 eurot) tasumist ning viivist alates 25.11.2023 kuni põhivõla tasumiseni 36,62% põhivõlalt aastas.
13.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
14.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
15.Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
15.1.Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest, mille kohaselt oli kostja igakuine sissetulek 1100 eurot ja olemasolevad kohustused 250 eurot. Krediidiandja lähtus kostja antud teabest ja tegi päringu pensioniregistrisse ja maksehäireregistrisse. Kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired. Kogutud andmeid analüüsides jõudis krediidiandja järelduseni, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust 10,15 euro
3/6
2-23-139968 suuruseid kuumakseid. Hageja arvutuste kohaselt pidi kostjale jääma reservi 849,85 eurot.
15.2.Krediidiandja lähtus taotleja esitatud ankeedist ning tegi päringud pensioniregistrisse ja maksehäireregistrisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
15.3.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. 15.4. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.
15.5.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada järelmaksu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
16.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
17.Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja tasumata põhivõla 246,05 eurot. 4/6
2-23-139968
18.Hageja 20.06.2024 seisukoha kohaselt taotleb ta viivise väljamõistmist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus ei tuvastanud asjaolusid, mille alusel väita, et laenulepingu ülesütlemine 25.04.2023 avaldusega olnuks tagajärjetu. Pooltevahelise lepingu üldtingimuste punkti 5.6.1 kohaselt tekkis krediidiandjal õigus leping üles öelda, kui kostja viivitas kolme järjestikuse osamaksega. Seetõttu lähtub maakohus 10.04.2023 hoiatusest ja 25.04.2023 avaldusest ning asub seisukohale, et leping öeldi 25.04.2023 avaldusega üles. Võlausaldajal on õigus nõuda viivist alates ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 26.04.2023.
19.Maakohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel. Kostjal tuleb tasuda hagejale viivist põhivõlalt (246,05 eurot) alates 26.04.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
20.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
21.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt põhivõla tasumist 246,05 eurot, intressi 67,89 eurot, sissenõudmiskulude 30 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 52,58 eurot ning viivist alates 25.11.2023 kuni põhivõla tasumiseni 36,62% põhivõlalt aastas, summad kokku 343,94 eurot (sissenõutavaks muutunud viivist arvestamata). Maakohus mõistab kostjalt välja tasumata põhivõla 246,05 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates 26.04.2023.
22.Nõude rahuldamise ulatus on 71,5%, arvestuse aluseks olev tehe on järgmine: 246,05 / 343,94 * 100% = 71,5%. Seega jäävad menetluskulud 71,5% ulatuses kostja kanda ning 28,5% ulatuses hageja kanda.
23.Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 498 eurot (riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 338 eurot).
24.Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (140 eurot).
25.Lisaks nõuab hageja 20 euro hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse kuluna, mis on TsMS § 4842 alusel põhjendatud. 26. Hageja lepingulise esindaja kulu on 338 eurot ning menetluses tehtud toiming on järgmine: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule ajalise arvestusega 2 tundi, tunnitasuga 169 eurot (käibemaksu ei lisandu).
27.Maakohus on seisukohal, et kirjeldatud toiming on olnud vajalik ning sellele kulunud aeg ei ole ilmselgelt ülemäärane. Maakohus loeb põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja ajakuluks 2 tundi.
28.Küll aga vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning
5/6
2-23-139968 sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Maakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 2 * 80 = 160 euro ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hageja ei taotle menetluskuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist.
29.Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 140 + 20 +160 = 320 eurot. Kohus jättis menetluskuludest 71,5% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,715 * 320 = 228,80 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei tekkinud tal menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista. 30. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest.
31.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud avalikult 12.03.2024 määruses toodud põhjendustel. Ka maksekäsuosakonnal ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.