19.07.2024, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)
Tsiviilasja number
2-22-147224
Tsiviilasi
OK Incure OÜ hagi M. L. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2609,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OK Incure (registrikood 11542046) Lepinguline esindaja: Dmitri Santašev Kostja: M. L. (isikukood xxxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 1991,67 eurot, intress 293,97 eurot ning põhivõlalt 1991,67 eurot perioodi eest 04.10.2022 - 30.01.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 291,52 eurot.
5.Jätta hageja menetluskulud 98% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 2% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
6.Mõista kostjalt välja hageja kasuks hageja menetluskulud (riigilõiv) 377,30 eurot.
Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (s.o 385 euro) tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 30.01.2023 hagi kostja vastu järgmise nõudega:
1.1.Välja mõista kostjalt M. L. hageja OK Incure OÜ kasuks lepingust xxxx tulenev põhivõlgnevus 1 991,67 eurot, intress 293,97 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 291,52 eurot ja sissenõudmiskulu 50,00 eurot.
2.Hagi aluseks on hageja väitel I AS (krediidiandja) ja kostja vahel 15.12.2017 sõlmitud laenuleping nr xxxx. Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti summas 2000 eurot. Hageja väitel on I AS-i poolt väljastavate laenude näol tegemist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sidevahendite, so interneti, vahendusel sõlmitud laenulepinguga, mida klient eraldi ei allkirjasta (dtl 28-31). Esialgne võlausaldaja loovutas 03.10.2022 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.
3.Hageja sõnul olid pooled lepingus kokku leppinud intressimääraks 45,00% aastas. Hageja väitel oli krediidi kulukuse määr 56,50%. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt esialgse võlausaldaja poolt esitatud makseteatiste alusel. Kostja oma kohustusi kohaselt ei täitnud. Hageja väitel saatis esialgne võlausaldaja 12.09.2022 kostjale ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 02.10.2022), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 37) vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg-le 1. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 03.10.2022 lepingu üles. Lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 03.10.2022 oli kostjal tagastamata krediit summas 1991,67 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 03.10.2022 oli kostjal tagastamata juuni 2022, juuli 2022, augusti 2022, septembri 2022 ja oktoobri 2022 intressid kokku summas 293,97 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist tekkinud põhivõla summalt 1991,67 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates s.o 04.10.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 30.01.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 45% aastas kooskõlas laenulepingu Euroopa standardinfo teabelehele ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab pärast lepingu lõppemist tehtud sissenõudmiskulude hüvitamist kokku summas 50 vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel. Hageja sissenõudekulud koosnesid: 03.10.2022 tasulise kirja (Lisa 6) saatmine 0 eurot; 12.10.2022 teade (Lisa 7) saatmine 25 eurot; 24.10.2022 pretensioon (Lisa 8) saatmine 5 eurot; 01.11.2022 teade (lisa 9) saatmine 5 eurot; 10.11.2022
4.Kohtuotsuse tegemise eeldused Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi põhinõude summa ja kõrvalnõuete summa alla 3500 euro) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kohus on hagi kostjale kätte toimetanud e-posti aadressile saatmisega TsMS § 3141 alusel, koos hoiatusega (loetud kätte toimetatuks 16.03.2023). Kostja esitas 30.03.2023 vastuse hagiavaldusele, milles vaidles vastu viivise ja intressi summadele ning tugines sellele, et hageja ei olnud korrektselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus palus 03.04.2024 kostjal oma vastust täpsustada. 20.04.2023 esitas kostja oma vastuse täpsustuse, milles võttis omaks põhivõlgnevuse summas 1991,67 eurot. Ülejäänud osas jäi oma algse seisukoha juurde. Hageja esitas 02.05.2023 oma seisukoha kostja vastuse osas, milles vaidles kostja väitele, et hageja ei olnud korrektselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, vastu. Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused otsuse arusaadavuse huvides.
5.Kas laenuleping on sõlmitud ja laen tarbija kasutusse antud Kohtule on esitatud pdf formaadis kostja allkirjata „Krediidikonto lepingu nr xxxx personaalsed tingimused“, dateeritud 15.12.2017, koos Euroopa tarbijakrediidi teabelehe ja Credit24 krediidikonto üldtingimustega (Krediidikonto leping). Tarbijakrediidi leping ei pea olema omakäeliselt ega digitaalallkirjastatud, kuid hageja peab tõendama, et tarbija on teinud tahteavalduse lepingu sõlmimiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Hageja on esitanud kohtule kostja poolt esitatud laenu taotluse (dtl 67). Kohus loeb laenu taotlusega tõendatuks, et kostja tegi lepingu sõlmimiseks tahteavalduse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega saab kohus teha järelduse, et nõude aluseks olev leping oli sõlmitud, sisaldas seaduses nõutud andmeid ning oli nõuetekohases vormis. Hageja peab ka faktiväitena esile tooma ja tõendama, et ta on laenu välja maksnud. Hageja on tõendanud, et algne krediidiandja on kostjale väljamakseid teinud summas 12 625,77 eurot kontoväljavõttega perioodi 15.12.2017-11.05.2022 kohta (lisa2 – dtl 35-36). Kohus loeb seega tõendatuks, et kostja sai algselt krediidiandjalt laenu 12 625,77 eurot.
6.Krediidi kulukuse määr Kohtule esitatud laenulepingus ja Euroopa tarbijakrediidi teabelehes on märgitud laenulimiit 2000 eurot (korduvkasutatav krediidilimiit), leping oli tähtajatu, igakuiselt tuli teha tagasimakse vastavalt kliendile saadetud arvele. Üldtingimuste punkt 7.1 sätestab, et krediidiandja esitab kliendile arve vähemalt minimaalse kuumakse summas iga kuu kui kliendil on tagasi maksmata krediiti, tasusid või intressi (lisa 1 – dtl 29). Kogu kasutatud krediidilimiit tuli tagasi maksta lepingu lõppemisel. Intressimäär lepingus oli 45% aastas, krediidi kulukuse määr 56,50% aastas.
Krediidi kulukuse maksimaalne määr lepingu sõlmimise ajal oli 56,76%, st maksimaalset määra ei ületatud.
7.Vastutustundliku laenamise kohustus Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise osas on hageja esitanud järgmised selgitused: „Laenu taotluse esitamisel, s.o 14.12.2017 (lisa 1) märkis kostja, et tema netosissetulek on 550,00 eurot, igakuised kohustused on 300,00 eurot. Kostja märkis, et ta on ettevõtte E OÜ omanik (lisa 2). Krediidiandja kontrollis, et ettevõtte käive perioodil 01.06.2017 – 31.08.2017 oli 55 306,40 eurot. Samuti kontrollis krediidiandja, et laenulepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjal ühtegi kehtivat maksehäiret (lisa 3). Tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud Credit24 krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks (VÕS § 4034 lg 2). Krediidiandja võttis arvesse ka see asjaolu, et krediidi andmise ajal oli kostjal tegutsev ettevõte, mis tõi kostjale tulu. Taotletud laenusumma oli vaid 2000 eurot ning 36-kuu pikkuse laenuperioodi kohta kujunes igakuise tagasimakse suuruseks (110,00 eurot). Andmete kogumis krediidivõimelisuse hindamise tulemusel tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. Hageja leiab, et kostja krediidivõimelisus oli õigesti hinnatud ka sel põhjusel, et kostja tegi regulaarseid tagasimakseid krediidisumma katteks peaaegu 4 aasta jooksul.“ Kostja on oma 20.04.2023 esitatud vastuses asunud seisukohale, et hageja on oluliselt rikkunud vastutustundliku laenamise printsiibis kehtestatut. Kostja põhjendab oma väidet sellega, et kui hageja oleks nendest nõuetest kinni pidanud, siis ei oleks kostja, kelle selle hetke sissetulek oli 1002 eurot (sissetulek 882 eurot + peretoetus 120 eurot) ja ka varasem laenukoormus olemas, saanud laenu võtta. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud. Hageja ja kostja poolt esitatu põhjal ei saa kohus asuda seisukohale, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise kohustust rikkunud. Kui kostja enda väidetel oli tema igakuine sissetulek 1002 eurot ja püsikulud 300 eurot, siis 110 euro suuruse igakuise laenukoormuse lisandumine võimaldas kostjal oma igapäevase eluga raskusteta toime tulla.
8.Põhivõla nõue Kohtule esitatud laenulepingus ja Euroopa tarbijakrediidi teabelehes on märgitud laenulimiit 2000 eurot (korduvkasutatav krediidilimiit), hageja väitel on kostja põhivõlg 1991,67 eurot. Nagu eespool märgitud, asub kohus seisukohale, et kostja sai laenu 12 625,77 eurot. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja krediidisumma katteks 10 634,10 eurot, mis teeb kostja põhivõlgnevuse summaks hagi esitamise seisuga 1991,67 eurot. Et kogu põhivõlg oleks sissenõutav, peab leping olema lõppenud või üles öeldud. Laenulepingu ülesütlemise kohta on hageja esitanud pdf faili (dtl 37), dateeritud 12.09.2022, adresseeritud xxxx (kostja lepingus märgitud aadressile). Ülesütlemisavalduses on viide laenulepingu numbrile ning on antud täiendav tähtaeg 02.10.2022 võla tasumiseks. Teates on välja toodud, et võla tasumata jätmisel loeb algne võlausaldaja lepingu lõppenuks alates 03.10.2022 ning nõuab kogu võlgnevuse kohest tasumist täies ulatuses. Kostja on võtnud omaks põhivõla summas 1991,67 eurot (dtl 82). Kohus rahuldab põhivõla nõude 1991,67 euro ulatuses.
10.Intressi ja viivise nõue Hageja esitas faktiväite, et lepingu ülesütlemise seisuga s.o 03.10.2022 oli kostjal tagastamata 06.06.2022 kuni 03.10.2022 intressid kokku summas 293,97 eurot. Kostja on põhinõuet ületavale hageja nõudele üldsõnaliselt vastu vaielnud, kuid ei ole tuginenud sellele, et tema intressi tasumise kohustus oleks jäänud täitmata põhjusel, et hageja oleks jätnud esitamata lepingu kohaseid arveid. Seega kohus loeb kostja poolt omaks võteuks (TsMS § 231 lg 4) asjaolu, et hageja on täitnud oma kohustuse esitada kostjale lepingu kohaselt arveid kostja maksukohustuste kohta. Intressimäär lepingus oli 45% aastas, 0,13% päevas. Kohus rahuldab intressinõude. Viivist nõuab hageja põhivõla summalt 1991,67 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 04.10.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 30.01.2023, laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 45% aastas kooskõlas laenulepingu Euroopa standardinfo teabelehele ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega, 291,52 eurot. Kohus mõistab viivise välja põhivõlalt 1991,67 eurot perioodi eest 04.10.2022 - 30.01.2023 kokku summas 291,52 eurot. Riigikohus on 24.11.2023 asjas 2-21-13098 (punkt 33) leidnud, et pooled võivad kokku leppida intressimääraga võrdses viivisemääras.
11.Sissenõudmiskulude hüvitamise nõue Hageja nõuab võla sissenõudmiskulusid 50 eurot: 03.10.2022 tasulise kirja (Lisa 6) saatmine 0 eurot; 12.10.2022 teade (Lisa 7) saatmine 25 eurot; 24.10.2022 pretensioon (Lisa 8) saatmine 5 eurot; 01.11.2022 teade (lisa 9) saatmine 5 eurot; 10.11.2022 teade (lisa 10) 5 eurot; 23.11.2022 hagi hoiatus (lisa 11) 5 eurot; muud kulud (päringud, võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine jne) 5 eurot. Hageja leiab, et õigus sissenõudmiskulude hüvitamist sellises summas nõuda tuleneb tal VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatust ja tarbijakrediidi teabelehe p-st 3. VÕS § 1132 lg-e 2 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitamist üksnes eeldusel, et selline õigus tuleneb poolte vahelisest lepingust. Sellest konkreetsest lepingust ei ole aru saada, et pooled oleksid leppinud kokku kostja kohustuses maksta hagejale meeldetuletuskirjade saatmise eest konkreetset tasu või leppetrahvi. Lepingus ei ole selgelt määratletud, millised dokumendid on lepingu osaks. Kohtu hinnangul ei saa ainuüksi kostja kinnitusest (krediidikonto üldtingimuste punkt 3.3.4), et ta on tutvunud Euroopa tarbijakrediidi infolehega järeldada, et infolehes nimetatud kirjade saatmise tasud oleksid saanud poolte vahelise lepingu osaks. Kostja on kinnitanud üksnes infolehega tutvumist ega ole avaldanud soovi, et seal märgitu saaks poolte vahelise lepingu osaks. Krediidikonto üldtingimuste punkti 3.3.4 selliselt tõlgendades arvestab kohus, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga ning VÕS § 39 lg 1 teise lause kohaselt tõlgendatakse kahtluse korral tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Eeltoodud põhjustel jääb hageja sissenõudmiskulude nõue summas 50 eurot, rahuldamata.
12.Menetluskulud Juhindudes TsMS § 163 lg 1 jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna hageja nõuded rahuldatakse valdavas ulatuses, siis oleks hageja suhtes
ebaõiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda või määrata nende hüvitamine võrdsetes osades. Hageja esitas kohtule nõudeid kokku 2573,16 eurot ning kohus rahuldas hageja nõuded 2523,16 euro ulatuses, s.o 98% esitatud nõuetest. Kohus küsis 08.07.2024 pooltel menetluskulude nimekirja esitamist hiljemalt 15.07.2024. Pooled ei ole kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja esitanud. Hageja on palunud hagiavalduse punktis 3 (dtl 19) mõista menetluskuludena välja riigilõivu summas 385 eurot. Kuna kostjal tuleb hüvitada 98% hageja menetluskuludest, tuleb kostjalt välja mõista 377,30 eurot hageja menetluskulude katteks. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).