Otsuse avalikult teatavaks- 19. juuli 2024, Pärnu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind
2-22-3717 Kodux Invest OÜ hagi XXX, Kanali tn 8f korteriühistu vastu võla ja viivise nõudes 66 329.52 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Kodux Invest OÜ, registrikood 14656508, asukoht esindajad XXX-i, lepinguline esindaja vandeadvokaat Jako Laanemägi Kostja XXX, Kanali tn 8f korteriühistu, registrikood 80573589, asukoht Kanali tn 8f, XXX-i, lepinguline esindaja advokaat Laureana Telk Viimase kohtuistungi 02.04.2024 toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 8908.82 eurot ning mõista nimetatud summa Kodux Invest OÜ-lt XXX, Kanali tn 8f korteriühistu kasuks välja.
4.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta istungil lahendamist. Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid, menetluse käik
1.Hagiavalduse (I kd tl 1-7), teiste menetlusdokumentide (II kd tl 68-74) ja kohtuistungeil selgitatu kohaselt on Kanali tn 8f, Pärnu linnas asuv kinnistu jaotatud korteriomanditeks ja kuulub eriomandite ja kaasomandina vastavate korteriomandite omanikele. Üheks korteriomanikuks on ka Kodux Invest OÜ (hageja), kellele kuuluvad eriomand nr 8 (kontor) ja eriomand nr 18 (kinnistusraamatu väljavõtted I kd tl 8-10). Ajavahemikul aprill 2020 kuni juuni 2021 on hageja teinud kaasomandi esemele kulutusi kokku summas 61 416.22 eurot. Kõnealused kulutused jagunevad järgmiselt:
1.1.kinnisasja säilitamiseks vajalikud kulutused kogusummas 5749.47 EUR:
1.1.1.elektrikapi ümbertõstmine kogusummas 793.46 EUR (I kd tl 63-64 ja 79-80). Arved adresseeriti kostjale, kuid hageja tasus selle osas kostja kontole vastava summa (II kd tl 75-76);
1.1.2.kulutused katuse ekspertiisiks (I kd tl 14-36) ja omanikujärelevalveks kogusummas 3280 EUR (arved I kd tl 38 ja 84, maksekorraldused I kd tl 104 ja 112). Asjatundja arvamusest nähtub mitmeid hoone katusel olnud puuduseid, mille väljaselgitamine ja likvideerimine oli hoone säilitamiseks vajalik. Ka omanikujärelevalve oli katuse seisukorra selgitamiseks vajalik kulu, sest see andis esmase hinnangu katuse olukorrale ning seejärel selgus põhjalikuma ekspertiisi tellimise vajadus;
1.1.3.elektri paigaldustööd summas 1676 EUR (arve I kd tl 68, maksmise osas vt otsuse p 18). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 lg 1 kohaselt on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Asja säilitamiseks vajalike toimingute kulude hüvitamise nõue koosneb hoone elektri- ja ventilatsioonitöödega seonduvate kulutustest ning hoone katuse ekspertiisiga seonduvatest kulutustest. Need on sellised toimingud (elektri paigalduse tööd, katuse seisukorra väljaselgitamine jmt), mille tegematajätmisel oleks asja seisund võinud halveneda oluliselt enne, kui on võimalik otsustada säilitamiseks vajalike toimingute tegemine tavapärasel viisil. Kaasomandis oleva asja valdamise ja kasutamisega seotud koormised ja kulutused on ühise asja valdamise ja kasutamise küsimused, mille kohta käib asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 tulenev üldreegel. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg 2 reguleerib valitsemise põhimõtteid ja sätestab, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Vastavalt KrtS § 37 lg-le 1 on korteriomanikul siiski õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist. Asjaoludest tulenevalt on hageja nõude eeldused täidetud. Hageja kandis kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke kulusid. Kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikud toimingute tegemise kohustus ja vastavate kulude kandmise kohustus on kostjal. Hageja on kandnud kulutusi kostja eest, mistõttu kostja ei ole pidanud neid kulusid kandma. Alternatiivselt on hagejal kostja vastu samade kulutuste hüvitamise nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 ja § 1023 lg 1 alusel, millised eeldused on täidetud. Soodustatu huvi ja eeldatav tahe kui käsundita asjaajamise õigustatuse eeldus VÕS § 1018 lg 1 p 2 mõistes on vaja kindlaks teha siis, kui soodustatu ei olnud enne seda, kui tema asja hakati ajama, avaldanud tahet asjaajamiseks. Soodustatu huvi ja eeldatava tahe kindlakstegemiseks tuleb vastata küsimusele, kas mõistlikult võttes oleks soodustatu nõustunud käsundita asjaajamisega, kui ta oleks heaks teadnud ja hinnanud asjaajamise ülevõtmise kõiki asjaolusid. Soodustatu tahet asjaajamiseks eeldatakse juhul, kui asjaajamine oli soodustatu objektiivses huvides. Tähtsust ei oma soodustatu enda subjektiivne nägemus oma huvidest ja nende kaitse vajadusest. Käesoleval juhul vastas hageja tegevus kostja objektiivsele huvile. Kostja huvi on ilmselgelt kinnistu ja selle oluliste osade kasutuskõlblikuna säilimine. Hageja on ajanud kostja (so ühtlasi kõigi
2 (17)
Tsiviilasi nr 2-22-3717 korteriomanike) asja ja kandnud selleks kulusid. Hagejal puudus seadusest või lepingust tulenev kohustus toiminguid teha ja kulusid kanda. Hagejal oli tahe tegutseda korteriühistu (ka hageja enda) kasuks. Elektri olemasolu, korras kinnistu ja selle osad (katus) on ilmselgelt korteriühistu huvides. Kostja oli teadlik tööde tegemisest, kostja ei väljendanud mistahes vastumeelsust ega esitanud vastuväiteid tehtud tööde või nende vajalikkuse osas. Seegi kinnitab, et tööde tegemine vastas kostja huvidele ja tahtele. VÕS § 1023 lg-st 1 tulenevalt võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Lõike 1 järgi hüvitatakse kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest. Hageja esitab kostja vastu kantud kulude hüvitamise nõude. Need on kulud, mida kostja säästis seetõttu, et hageja kandis need tema eest
1.2.kinnisasja väljaarendamiseks vajalikud kulutused kogusummas 55 666.75 EUR:
1.2.1.aia ehitustööd kogusummas 13 416 EUR (pakkumine I kd tl 51-53, arved I kd tl 66 ja 75). Arvete tasumine nähtub maksekorraldustelt I kd tl 98 ja 118;
1.2.2.muruvaiba paigaldamine ja seotud tööd kogusummas 4652 EUR (pakkumine I kd tl 13, arved I kd tl 54 ja 57). Arvete tasumine nähtub maksekorraldustelt I kd tl 99 ja 102;
1.2.3.haljastustööd (krundisisese aiaääre haljastus) kogusummas 7182.40 EUR (pakkumine I kd tl 40-41, arved I kd tl 55-56 ja 58). Arvete tasumine nähtub maksekorraldustelt I kd tl 116 ja 117;
1.2.4.lipumasti ettevalmistustööd ja seotud tööd summas 1305 EUR (arve I kd tl 61, maksmise osas vt otsuse p 18);
1.2.5.unikivi paigaldus koos ettevalmistustöödega summas 5500 EUR (arve I kd tl 88, maksmise osas vt otsuse p 18);
1.2.6.pingi materjal ja tööd, prügimaja tööd summas 990 EUR (arve I kd tl 81-82, maksekorraldus I kd tl 93, fotod riiulist ja pingist II kd tl 83-84);
1.2.7.kivi laialivedu summas 280 EUR (arve I kd tl 39);
1.2.8.muruniiduk, mullatööd, killustiku laialivedu, puu istutusala ettevalmistus summas 3352 EUR (arve I kd tl 69, maksmise osas vt otsuse p 18);
1.2.9.terrasside ehitus, liistud ja paigaldus kogusummas 9776.78 EUR (arved I kd tl 74, 77 ja 85, maksekorraldused I kd tl 100, 109 ja 113);
1.2.10.prügimaja ehitus ja paigaldus kogusummas 6215 EUR (pakkumine I kd tl 71-72, arved I kd tl 78 ja 83). Arvete tasumine nähtub maksekorraldustelt I kd tl 103 ja 108;
1.2.11.põrandatööd kogusummas 1666.66 EUR (arved I kd tl 67 ja 73). Arvete tasumine nähtub maksekorraldustelt I kd tl 89 ja 101. Tegemist oli hoone keldrikorruse parandustöödega: põranda karestamine ja üksikute kohtade parandus, keldri aknapõskede korrastus, põranda katmine EPO-värviga koos libisemisvastase vahendi lisamisega;
1.2.12.Sahhalini pihlaka istutamine, transport ja muld summas 500 EUR (arve I kd tl 70). Arve Arve tasus BGT Development Group OÜ (maksekorraldus II kd tl 78), kes loovutas oma nõude hagejale;
1.2.13.konteineri paigaldus/tühjendus, ehitusjäätmed, väljakaevatud pinnas kogusummas 454.90 EUR (arved I kd tl 62 ja 76, maksekorraldused I kd tl 107 ja 110). Selline tegevus on iga ehituse paratamatu osa ning seetõttu vältimatu kulutus; 3 (17)
Tsiviilasi nr 2-22-3717
1.2.14.parainen killustik summas 376 EUR (arve I kd tl 86). Arve tasumine nähtub maksekorralduselt I kd tl 97; Vastavad kulutused koosnevad mh krundi aia ehitamisega, murukatte paigaldamisega, haljastusega, lipumasti paigaldamisega, terrassi ehitusega ning prügikastimaja ehitusega seotud kuludest. Nimetatud tööd ja kulutused on tehtud kostja huvides. Kulutuste tegemine on olnud kaasomandi eseme välja arendamiseks ja edaspidise mõistliku kasutamise võimaldamiseks vajalik, mis on selgelt kostja huvides. Seetõttu on hagejal õigus korteriühistult nõuda eelnimetatud kulutuste hüvitamist VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1 alusel. Hageja leiab, et nõude eeldused on täidetud. Hageja parandas korteriomanikele kuuluvaid kaasomandiosasid ja kandis selleks kulusid, s.t hageja ajas kostja asja. Hagejal oli tahe tegutseda korteriühistu (ka hageja enda) kasuks. Krundi aia ehitamisega, murukatte paigaldamisega, haljastusega, lipumasti paigaldamisega, terrassi ehitusega ning prügikastimaja ehitusega seonduvad tööd on seotud kinnistu arendamisega, mis on ilmselgelt kõigi korteriomanike ja seeläbi ka korteriühistu huvides. Tänaseks päevaks kasutavad kõik korteriomanikud hageja poolt tehtud tööde tulemusi, s.o terrassi, murukatet. Korteriomanikele meeldib, et krunt on aiaga ümbritsetud ja paigaldatud on murukate ja lipumast. Ühtlasi ei pea korteriühistu neid töid enam ise tegema ja kulusid kandma. Kõik korteriomanikud ja seeläbi ka korteriühistu olid teadlikud tööde tegemisest, nad ei väljendanud mistahes vastumeelsust ega esitanud vastuväiteid tööde tegemise või tehtud tööde osas. Hageja on tegelikult juba varasemalt selgitanud korteriomanikele kulude kandmise aluseks olevaid asjaolusid ja tehtud töid. Samas ei ole hageja kunagi avaldanud, et tema arust on vastavate tööde tegemise kohustus ainult tal ja ta teeb tööd enda vahenditest ning millegi hüvitamist ei soovi. Korteriomanikud ei ole esitanud vastuväiteid tehtud tööde või nende vajalikkuse osas. Kõigi eelmärgitud tööde tegemine ja vastavate kulude kandmine on olnud kaasomanike huvides, sh kinnisasja säilimine on oluline kõikidele omanikele, kinnisasja välja arendamine (s.t haljastuse jmt) tegemine on samuti olnud kõigi omanike huvides, ning kulud on kantud heas usus. Kui hageja poolt tööde tegemise ajal (mis oli kõikidele korteriomanikele teada ja näha) oleks olnud mõnel korteriomanikul mistahes vastuväiteid, siis oleks hageja neid ilmselgelt arvesse võtnud. Samuti oleks korteriühistu mingisuguse vastuseisu korral reageerinud. Eelnevast tulenevalt on ebaõiged kõik väited, et kulud ei ole põhjendatud, tõendatud või nende tegemine on teadmata või neid ei ole aktsepteeritud.
2.Hageja pöördus kohtuväliselt nõudekirjadega kõigi korteriomanike poole (I kd tl 121-173). Hageja arvestas välja kõigi korteriomanike korteriomandite mõttelised suurused ja proportsionaalselt osa kogukuludest. Kuna kulud on kantud ka hageja huvides, siis osaleb kulude kandmises ka hageja ise. Korteriomanikud vastasid nõudekirjale ja keeldusid täies ulatuses nõude täitmisest (I kd tl 174-179). Kuivõrd korteriühistu moodustavad korteriomanikud (sh on vastuse esitajate seas korteriühistu kaks juhatuse liiget), siis on nõudest ilmselgelt teadlik ka korteriühistu, kes on samuti keeldunud (sh suuliselt) kulude hüvitamisest ning ei ole siiani ka mistahes summat hüvitanud.
3.Eelneva põhjal palub hageja mõista kostjalt välja 61 416.22 eurot (5749.47 + 55 666.75) ning sellelt seaduse alusel (VÕS § 113 lg 1) arvutatud viivise alates hagi esitamisest kuni nõude tasumiseni.
Kostja seisukohad ja vastuväited
4 (17)
Tsiviilasi nr 2-22-3717
4.Kostja XXX, Kanali tn 8f korteriühistu (edaspidi ka KÜ), palub oma vastuses (I kd tl 188198), teistes menetlusdokumentides (II kd tl 47-56, 86-88) ja istungeil jätta hagi rahuldamata.
5.Kanali Arendus OÜ (Müüja) ja Kodux Invest OÜ (Ostja) vahel on 07.06.2019 sõlmitud võlaõiguslik korteriomandite müügileping. Nimetatud võlaõigusliku lepingu alusel ostis hageja korterelamusse Kanali 8f, XXX korteriomandi nr 18. 14.05.2021 a on Kanali Arendus OÜ ja Kodux Invest OÜ vahel sõlmitud asjaõigusleping ja kinnistamisavaldused (I kd tl 199-212). Nimetatud lepingu p 2.2. sätestab: „Ostjal ei ole varalisi nõudmisi Müüjate ja korteriühistu suhtes seoses korterelamu Kanali 8f, XXX arendusega ja ehitusega“. Seega on hageja selgesõnaliselt välistanud 14.05.2021.a tahteavaldusega enda võimaliku nõudeõiguse mitte üksnes kortermaja arendaja, s.o Kanali Arendus OÜ, osas, vaid ka korteriühistu Kanali 8f, XXX, osas.
6.Hageja nõue on välistatud ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 4 alusel. Kaasomanike vahel on võlasuhe, mille sisuks on nende vastastikused õigused ja kohustused, mis tekivad ajast, mil asi kuulub neile kaasomandina. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et Kodux Invest OÜ on omanikuna eriomandi nr 18 ja eriomandi nr 8 (kontori) osas sisse kantud kinnistusraamatusse 26.05.2021 ning seda 14.05.2021 kinnistamisavalduse alusel. Kinnisomandi tekkimist reguleerib asjaõigusseadus, mille kohaselt on kinnisasja omandamiseks vajalik kohustustehingu (müügileping) ning asjaõiguskokkuleppe sõlmimine ja kanne kinnistusraamatus. Ehk Kodux Invest OÜ kaasomand kinnisasja suhtes sai tekkida alates kinnistusraamatu kande tegemisest, kuid kulutused, mille tegemist hageja nõuab AÕS alusel, on tehtud perioodil aprill 2020 kuni juuni 2021. Seega Kodux Invest OÜ saaks AÕS § 72 lõike 4 alusel nõuda kulutuste hüvitamist alates 26.05.2021.a ning kulutused, mis jäävad eelnevasse perioodi, ei ole hüvitatavad AÕS § 72 lõike 4 alusel. Lisaks - AÕS § 72 lõike 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, mis tähendab, et kulutused ühise asja korrashoiuks, säilitamiseks või parendamiseks tuleb otsustada ühiselt, mitte ühe või vähemuses olevate korteriomanike voli järgi. Nimetatud seadusesäte kaitseb kaasomanikke mh ka tagasiulatuvate kulutuste hüvitamise nõuete eest, mis on põhjendamatult tehtud kooskõlastuseta. Alles siis, kui ei ole võimalik teiste kaasomanikega kokku leppimine või otsuse vastu võtmine võtaks liiga palju aega ja see ohustaks eseme säilimist, oleks õigustatud kulutuste tegemine tuginedes AÕS §-le 72 lõikele 4.
7.Kostja viitab, et KrtS § 12 lõike 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Sama § lõike 2 kohaselt korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga, järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Kostja selgitab, et korteriomanike vahel puudub kokkuleppe teistsuguseks õigussuhete korraldamiseks kui üksnes korteriomanike kokkuleppel. KrtS § 20 lõike 1 kohaselt võetakse häälteenamusega tehtavaid otsuseid vastu korteriühistu üldkoosolekul. Kostja selgitab, et KÜ loomisest alates on peetud 4 üldkoosolekut. KÜ liikmed ei ole nendel üldkoosolekutel andnud õigust Kodux Invest OÜ-le kui KÜ liikmele ainuisikulist õigust teostada korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Muuhulgas ei ole korteriühistu liikmed heaks kiitnud läbi korteriühistu koosoleku või kõigi korteriomanike vahelise kokkuleppega hageja poolt tellitud ja tasutud töid. Ühistu ei ole volitanud endist juhatuse esimeest T. T. it tellima/teostama hagiavalduses nimetatud töid KÜ ega kellegi kolmanda isiku nimel ega võtnud vastu otsust hagiavalduses nimetatud tööd hüvitada.
8.Tõele ei vasta hagiavalduses väidetu, et KÜ liikmed ei ole esitanud vastuväiteid tehtud tööde või nende vajalikkuse osas ning vastuolu korral oleks KÜ hageja tegevusele reageerinud. T. T. , tegutsedes hageja esindajana, ei avaldanud kuni 2021.a suveni (s.o II üldkoosoleku 5 (17)
Tsiviilasi nr 2-22-3717 toimumiseni) KÜ liikmetele kavatsust sisse nõuda kulud tellitud tööde eest. Seega ei saanudki KÜ liikmed vastuväited esitada, kuna neile ei olnud teada, et tehtavate tööde maksumus on kavas neilt sisse nõuda. KÜ liikmed ei teadnud hageja kokkuleppeid arendajaga, tehtavate lisatööde mahtu ning selle finantseerimise tingimusi. KÜ liikmetele jäi mulje, et tööd, mida tehakse, on kohustatud tegema arendaja selleks, et tagada hoonele kasutusluba või on arendaja võtnud lepinguga kohustuse Kodux Invest OÜ ees nimetatud tööde eest hagejale tasuda. Ka suhtlusest Kodux Invest OÜ esindajaga T. T. iga ei jäänud KÜ liikmetele muljet, et tööde eest on kavas esitada nõue KÜ vastu. Vastasel korral oleks KÜ reageerinud, korraldanud koosoleku ning arutanud lisatööde tegemise vajalikkust. Hageja nõuab kinnisasja väljaarendamiseks tehtud kulude hüvitamist summas 55 666.75 eurot. Nimetatud summa on märkimisväärselt suur, arvestades seda, et tegemist on uusarendusega, kus kõikide eelduste kohaselt on elamu välja arendatud ning puudub vajadus selliste kulutuste kandmiseks. Juba seetõttu pidi ka hageja ise aru saama vajadusest anda teada KÜ-le või korteriomanikele plaanist esitada tagasinõue. Kostjale on arusaamatu, miks on hageja teinud märkimisväärselt suures mahus erinevaid töid ning ei ole avaldanud juba tööde tellimise või tegemise järgselt soovi saada tehtud tööde eest hüvitist. Sellisel juhul oleks saanud KÜ liikmed aegsasti vaielda vastu kõikide ülejäänud hageja poolt tehtavate tööde osas. Käesolevalt on tekkinud olukord, kus hageja on tellinud suures mahus töid, otsustades nende vajalikkuse ja põhjendatuse üle ainuisikuliselt.
9.KrtS § 37 lõike 1 kohaselt on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist. Kulutuste vajalikkust tuleb hinnata tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 1 järgi.
9.1.Hageja poolt hagiavalduses välja toodud kulutuste: mh murukatte paigaldus, haljastus, lipumasti paigaldus, terrassi ehitus ning prügikastimaja ehitus, puhul ei ole tegemist vajalike kulutustega. Objektiivselt võttes neid ei saagi olla, kuna tegemist on uuselamuga, mille ehitustehniline seisukord on väga hea. Kortermajale on väljastatud kasutusluba 2020.a suvel, millest saab eeldada, et puudus igasugune vajadus kulutuste järgi, mida saaks kvalifitseerida kui asja säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused. Ka on kostja hinnangul suurem osa töödest olnud ebavajalikud. Kostja selgitab, et arendaja Kanali Arendus OÜ lepingujärgseks kohustuseks oli välja arendada kortermaja haljastus, mida arendaja ka tegi, mh istutati muru ja ilupuud-taimed. Hageja soovis aga krundile rullmuru ning enda äranägemise järgi taimi. Ka olid korterelamu terrassid väljaehitatud, hageja soetas terrassidele pealiskatte, et selle kasutus oleks mugavam. Eelnimetatud hageja poolt tehtud tööde puhul on tegemist toreduslike kuludega, kuna nendega taotleti peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu.
9.2.Aia ehitustööd. Aiakoda OÜ hinnapakkumisest nr 2020464 kuupäevaga 27.03.2020, tellijaks T. T. , nähtub, et hinnapakkumine summas 14 995.20 eurot on tehtud 123 meetrile lippaiale, 19 m keevispaneelidest aiale ja ühele tõkkepuule. Kostja viitab, et aed, mis piirneb Kanali tn 8f sissesõiduga (piirid kaardil II kd tl 57) asetseb linna maal, s.t tegemist on transpordimaaga ning ei piirne KÜ kinnistuga. Teiseks on kostja nimetatud lippaia osa teostanud mõõdistusi ning kostjale on saanud teatavaks, et aeda ei ole rajatud mitte 123 m ulatuses, vaid on 10 meetrit vähem. Parkalaga piirneva küljepoolne lippaed, mis asetseb sissesõidust paremal, on kogupikkusega 20 meetrit, mitte 29 meetrit. Kostjale ei ole mõistetav, miks on hageja teostanud aiatöid selliselt, et ei ole naaberkinnistuga jõudnud kokkuleppele piirdeaia kulude osalises hüvitamises. Vaidluse all ei saa olla, et naaberkinnistud on saanud hüve hageja poolt paigaldatud piirdeaia näol ning säästnud selle paigaldamise kulude pealt. Kostjale on arusaamatu, miks on hageja võtnud kõik piirdeaia rajamise kulud enda kanda, ei ole jõudnud aia rajamise kulude osas naaberkinnistu omanikega 6 (17)
Tsiviilasi nr 2-22-3717 kokkuleppele ja nüüd eeldab, et KÜ peaks kandma 100% aiale tehtud kulutustest. Seda enam, et enne uue piirdeaia rajamist 2020. aastal piirnes kinnistu sissesõidupoolne osa aiaga ning igasugune vajadus teostada töid kiireloomuliselt puudus (foto aastast 2014 II kd tl 58). Kuigi kostja möönab, et mõningane värvi luitumine võis tekkida perioodil 2014-2020, siis kostja kinnitab, et vana piirdeaed kortermaja sissesõidu ees renoveerimise käigus säilis, see ei saanud kahjustatud ja piirirajatis kui selline oleks võinud seal edasi püsida aastaid. Seega leiab kostja, et osaliselt on olnud aia paigaldamise kulud ebavajalikud, s.o vähemalt 54 meetri ulatuses ning 10 m ulatuses (vähem paigaldatud aed). Seega kostja ei aktsepteeri nõuet 5961.60 euro ulatuses(sissesõidu esine) + 820 euro ulatuses (vähem paigaldatud aed). Ülejäänud osas leiab kostja, et põhjendatud ei ole aiale tehtud kulud vähemalt 50% ulatuses, milles oleks neid kulusid saanud jagada naaberkinnistuste omanikega. Hageja tellitud tõkkepuu on paigaldatud ebaseaduslikult (Pärnu Linnavalitsuse vastus II kd tl 59-60). Nähtub, et soov oli takistada juurdepääsu kinnistule, aga kuivõrd kinnistu ees on transpordimaa, siis takistatakse liiklust tänaval (tupik) ja nimetatu on ebaseaduslik (kaart II kd tl 61). Vestluses Pärnu Linnavalitsuse ametnikuga sai kostja kokkuleppele, et ettekirjutust ei tehta, kuna tõkkepuu ei ole aktiivses kasutuses. Seega on ilmselge, et vaidlusalune tõkkepuu kasutust tulevikus ei leia ning tegemist on ebavajaliku kulutusega, mille väljamõistmine kostjalt on põhjendamatu.
9.3.30.06.2020a hinnapakkumiselt nähtub, et hageja esindaja T. T. on tellinud Gardenista OÜst muruvaiba paigalduse, pinna ettevalmistuse, peenrapiirete paigalduse ja peenrapiirete paigalduse. Hagejale on väljastatud arve nr 129 summas 2908.20 eurot ja hageja esindajale T. T. ile on väljastatud arve nr 126 summas 2674.20 eurot. Esiteks viitab kostja, et arvel nr 126 on tellijaks T. T. , mitte hageja. Kostjale ei nähtu, et hageja oleks enda nõude loovutanud hagejale, mis tähendab, et puudub nõudeõiguse üleminekut tõendav dokument ja hageja ei ole õigustatud esitama arve nr 126 tulenevat nõuet kostja vastu. Hoolimata eeltoodust, on kostja endiselt seisukohal, et murutööde näol on olnud tegemist täielikult ebavajalike töödega. Kostjale on selgunud, et nimetatud muruliik vajab erihooldust, pinnas on enne muru paigaldamist halvasti ettevalmistatud ja tekkinud on muru juurdumise probleem.
9.4.Haljastustööd on kostja arvates olnud ebavajalikud ja nende kulu väljamõistmine kostjalt on põhjendamatu. Tegemist on järjekordselt toreduslike kuludega, mille kandmise vajadus puudus. Gardenista OÜ 07.09.2020 hinnapakkumisest nähtub, et T. T. on tellinud Kanali 8f kinnistule haljastustööd, mis enamjaolt seisnevad elupuude, põõsaste, püsikute istutamises ja sellega seonduvates töödes. Gardenista OÜ poolt on hagejale väljastatud kaks arvet: arve nr 133 summas 3784.80 eurot ja arve 132 summas 4834.08 eurot. Kostja selgitab, et kortermaja arendaja Kanali Arendus OÜ-l oli kohustus nii kasutusloa tingimustes kui ka ostjatega sõlmitud ostu-müügilepingutes välja arendada ka haljastus. Nii näiteks nähtub Pärnu Linnavalitsuse 30.12.2020.a kasutusloa väljastamise otsusest (II kd tl 62-64), et: „Kasutusluba anda järgmiste kõrvaltingimustega: 2.1. Ehitusprojektis ette nähtud elupuuhekk Brabant rajatakse hiljemalt 31.05.2021. 2.2. Kanali 8f sissesõidutee äärne hekk ja 3 puud kinnistule istutatakse vastavalt haljastusprojektile hiljemalt 30.06.2021.“. Kanali 8f arhitektuuriosa eelprojekti seletuskirjas punktis 3.5.2 nähtub, et: „Asendiplaanil näidatud asukohtadesse istutada uued puud ja korrastada dekoratiivpõõsaste hekid. Haljastuses kasutada asendusistutusena näit pooppuud (Sorbus intermedia). Hekitaimedena kasutada Siberi kontpuu sorti „Elegantissima“. Istutatavad puud ja põõsad peavad vastama Eesti Standardi „Ilupuude ja -põõsaste istikud” EVS 778:2001 kvaliteedinõuetele. Eeltooduga on leidnud tõendamist, et korterelamu arendajal Kanali Arendus OÜ-l oli kohustus rajada kinnistule haljastus ja hagejal puudus igasugune vajadus haljastuse tööd ise ette võtta. Asjaoludest ei nähtu, et arendaja oleks volitanud hagejat neid töid arendaja
7 (17)
Tsiviilasi nr 2-22-3717 eest tegema ega asjas ei ole esitatud tõendeid, et hageja võttis arendaja kohustuse üle. Arendaja kohustust välja arendada korterelamu haljastus tõendavad ka Kanali Arendus OÜ ja korteriomanike vahel sõlmitud kokkulepped. Kostja esitas KÜ liikme K. L. ga sõlmitud ostumüügilepingu lisaks oleva haljastuse plaani (II kd tl 65), millelt nähtub, et kinnistule oli kohustus rajada muru ja kõrghaljastus.
9.5.Kostja leiab, et prügimaja kulud on põhjendamatud ja nimetatud osas tuleb jätta nõue täies ulatuses rahuldamata. Hageja esitatust nähtub, et Aiakoda OÜ on esitanud hagejale arve nr 772 kuupäevaga 04.12.2020 summas 3729 eurot ja arve nr 746 kuupäevaga 09.10.2020 summas 3729 eurot. Kostja selgitab, et hagis väljatoodud prügimaja ei asu kostja kinnistul. Vaidlusalune prügimaja on püsitatud kõrvalkinnistule, s.o Elektrilevile kuuluvale krundile aadressiga Kanali 8g (kaart II kd tl 66). Kinnistul asub alajaam, mis asub elektripaigaldise kaitsevööndis ning selles kohas tegutsemise kord on ettenähtud ehitusseadustikus. Kostjale teadaolevalt ei ole nimetatud rajatise paigaldus kooskõlastatud Elektrilevi OÜ-ga. Kostja juhatuse liige L. T. on suheldes Elektrilevi OÜ-ga saanud kinnituse, et prügimajale ei ole kooskõlastust Elektrilevi OÜ poolt antud, prügimaja tuleb teisaldada ja selleks on antud ka luba tööde tegemiseks. Lisaks on KÜ saanud Elektrilevilt ka kirjaliku teate, et prügimaja on paigaldatud ebaseaduslikult (kiri Elektrilevi OÜ-lt II kd tl 67). Kostja ei mõista, miks ei saanud hageja juhatuse liige T. T. ise ühistu juhatuse liikmena esitada taotlust Elektrilevi OÜ-le? Kortermaja kinnistul ei ole ruumi prügimaja paigutamiseks, sest maja taga on haljasala, maja ees transpordimaa (linnatänav) ja ülejäänud maa-alal korteriomanike parkimiskohad.
9.6.Hagiavalduse kohaselt koosnevad elektri liitumise kulutused hoone elektritöödega seonduvatest kuludest, mh elektrikapi ümber tõstmine, kokku summas 952.16 eurot (Eesti Energia arved nr 743948824548 ja 743956453574). Kostjale ei ole arusaadav, milleks oli selline kulu vajalik ja millega seoses pidi hageja selle kandma. Kostja kinnistul oli olemas toimiv elektrikapp ja hagiavaldusest ei nähtu selle ümbertõstmise vajalikkus.
9.7.Kostja ei aktsepteeri prügimaja ümbrusesse paigaldatud unikivi arvet. Maxsil Group OÜ poolt väljastatud arvel nr 18 summas 6600 eurot kajastub, et paigaldatud on 95 m 2 kivi ja samas mahus on tehtud ka ettevalmistustöid. Kanali 8g kinnistu suuruseks on aga 67 m 2. Lisaks tuleb möönda, et kuivõrd kinnistul asub ka alajaam, mille pindala hõlmab enamuse kinnistust, siis on selge, et nimetatud arvel näidatud tööde maht on kajastatud suuremalt, kui see tegelikkuses oli. Kostja märgib, et tõendatud ei ole Maxsil Group poolt väljastatud arvete (kokku neli arvet) tasumine. Hageja on esitanud maksekorraldused, millelt nähtub, et hageja on teinud mitmeid ülekandeid Maxsil Group OÜ-le, kuid maksekorralduste selgitusteks on pandud: „lühiajaline laen“. Muuhulgas ei nähtu arve nr 15 tasumine: s.o kuupäevaga 01.08.2020 summas 4022.40 eurot, s.o hageja tehtud väidetavad kulutused muruniiduki soetamiseks, mullatöödeks, killustiku laiali veoks ja puu istutusala ettevalmistuseks. Ka ei nähtu arve nr 20 tasumine summas 2011.20 eurot. Nimetatud arvel on kajastatud elektripaigaldise ettevalmistustööd. Lisaks ei ole hageja esitanud tõendit selle kohta, et hageja on tasunud arve nr 11A kulureaga: koristustööd. Hageja esitatud maksekorraldused, millel kajastub selgitus „lühiajaline laen“, ei tõenda hageja poolt eelpool nimetatud arvete tasumist, vaid tõendab üksnes seda, et Kodux Invest OÜ on andnud lühiajalist laenu Maxsil Group OÜle. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja ja Maxsil Group OÜ vahel olnuks võlasuhe – see võinuks olla siis, kui hageja andnuks laenu enne arve väljastamist.
9.8.Kostja leiab, et terrasside ehituseks kantud kulud summas 11 732.14 eurot (arve nr 2020/131, arve nr 2020/121, arve nr A20201015) saaks olla põhjendatud üksnes osaliselt. Nimelt on kostjale saanud teatavaks, et nimetatud terrassi materjal on kallim tavapärasest keskmisest terrassi materjalist ca 30-40%. 8 (17)
Tsiviilasi nr 2-22-3717
9.9.Hageja poolt esitatud arvel (arve nr 04202021BGT kuupäevaga 20.04.2021 summas 500 eurot) Sahhalini pihlaka kohta nähtub, et tellijaks on BGT Development Group OÜ. Hageja ei ole esitanud nõude loovutamise aluseks olevaid dokumente ja hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu nimetatud arve osas.
9.10.Kostjale teadaolevalt ei ole hoone elektri- ja ventilatsioonitöödega ning hoone katuse ekspertiisiga seonduvate kulutuste näol tegemist asja säilitamiseks vajalike kuludega, mida ei oleks saanud korteriomanikega eelnevalt kooskõlastada. Samuti ei ole kostjale selge kulude tegemise põhjus ehk mis tingis nimetatud tööde vajalikkuse. Üksnes hageja sedastus, et asja seisund oleks võinud halveneda, ei päde. Esiteks ei vasta tõele, et tööde tegemata jätmisel oleks asja seisund võinud halveneda oluliselt enne, kui on võimalik otsustada säilitamiseks vajalike toimingute tegemine tavapärasel viisil. Kostjale teadaolevalt oli tegemist elektripaigaldise asukoha muutmisega, katuse ekspertiisi akti tellimisega ja ventilatsiooni puhastustöödega. Teiseks, kostjale teadaolevalt mitte ükski nimetatud töödest ei olnud kiireloomuline, mida ei oleks saanud võtta KÜ üldkoosoleku päevakorda.
10.Hageja nõue käsundita asjaajamisest on välistatud, sest kostja arvates ei ole täidetud VÕS § 1018 eeldused:
10.1.Soodustatu kiidab asjaajamise heaks. Korteriomanikud ega KÜ Kanali 8f korteriomanike üldkoosolek ei ole andnud heakskiitu tehtud kulutustele ega asjaajamisele.
10.2.Asjaajamisele asumine vastas soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele: KÜ Kanali 8f ega korteriomanike huvidele ei vasta olukord, kus niivõrd suures mahus ning summas tehakse kulutusi elamule kokkuleppeta. Korteriomanike huvi ühises asjas on kaasa rääkida ühise asja majandamisel ning arendamises. Ei saa eeldada, et korteriomanikel oli tahe jätta kõik otsused ühe isiku meelevalda ning hiljem üksnes tasuda tehtud tööde eest, teadmata, mis töid tehakse, millise hinna ja kvaliteediga.
10.3.Asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitamata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Eelnev eeldus ilmselgelt puudub.
11.Kuna kaasomanike vaheline suhe on eripärane võlasuhe, mis on sarnane lepingulisele suhtele, siis tulenevalt analoogiast VÕS § 1044 lg 2 peaks kaasomanike vahel üldjuhul olema välistatud käsundita asjaajamise nõuete esitamine. Hoolimata eeltoodust viitab kostja, et VÕS § 1023 lõike 3 kohaselt kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist, siis ei ole tal sama paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevaid õigusi. Lisaks märgib kostja, et VÕS § 1022 lõike 1 kohaselt käsundita asjaajaja peab asjaajamisel arvestama soodustatu huve ning lähtuma tema tegelikust või eeldatavast tahtest. See ei kehti, kui soodustatu huvide arvestamine oleks vastuolus avalike huvidega. Selliselt ei päde hageja selgitus, et tähtsust ei oma soodustatu enda subjektiivne nägemus oma huvidest ja nende kaitse vajadusest, vaid tuleks hinnata seda lähtuvalt objektiivsest huvist. VÕS § 1022 lõike 1 näeb selgelt ette seda, et asjaajaja on kohustatud välja selgitama ja järgima soodustatu juhiseid asjaajamise kohta. VÕS § 1020 lõike 1 kohaselt enne asjaajamisele asumist peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata. Seega näeb seadus üheselt ette asjaajaja kohustuse teavitada soodustatut kulutuste tegemise kavatsusest. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse käsundita asjaajamisele ka käsundisaaja teatamiskohustused. VÕS § 624 lõike 2 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel esitama käsundiandjale ka ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega. Hageja ei
9 (17)
Tsiviilasi nr 2-22-3717 ole kordagi kostjale esitanud omal algatusel kulutusi tõendavaid dokumente ega tehtud tööde nimekirja. Hageja on alles 2021.a suvel toimunud koosolekul, kui KÜ liikmed nõudsid hageja esindajalt aru tehtud tööde kohta, andnud ülevaate tehtud töödest ja esitanud kuludokumendid. Nimetatud töid ja tehtud kulutusi KÜ liikmed ei aktsepteerinud esitades omapoolse vastuse hageja esindaja nõudekirjale (lisatud hagiavaldusele). Hageja seisukohad/väited kostja vastuväidete osas
12.Hageja märgib oma seisukohtades (II kd tl 5-8, 68-74, 89-92), et ta ei ole oma nõudeõigust kostja vastu 14.05.2021 lepinguga välistanud ega sellest loobunud. Hageja on kostjale 16.05.2022 saadetud kirjaga edastanud nimetatud lepingu ja kohtuliku kompromissi (II kd tl 919), mis on selle lepinguga seotud. Hageja selgitab, et arvestades, et need dokumendid on selgelt omavahel seotud, siis tuleb ka asjaõiguslepingu punktis 2.2. märgitud kinnituse tõlgendamisel lähtuda selgelt sellest, et varalised nõudmised lähtuvad kompromissi punktis
4.5.5.nimetatud nõuetest ning muudest nõuetest ei ole (ega olegi saanud) Kodux Invest OÜ loobuda. See on hageja tahteavaldus, mille sisustamisel tuleb lähtuda ka hageja tegelikust tahtest. Kostjal ei ole mingit alust seda muul viisil sisustada. See ei ole ka kuidagi eluliselt loogiline või usutav, et hageja oleks soovinud loobuda selles asjaõiguslepingus tol ajahetkel kõikidest nõuetest korteriühistu vastu, sh hagis esitatud nõuetest.
13.Hageja ei nõustu kostja väidetega, et hageja nõue on välistatud AÕS § 72 lg 4 ja KrtS § 37 lg 1 alusel. Hageja selgitab, et kostja poolt viidatud KÜ koosolekutel oli juttu hagis nimetatud tööde tegemisest ja kulude kandmisest. Hageja rõhutab, et kõik korteriomanikud ja ühtlasi KÜ liikmed olid tööde tegemisest teadlikud. Seejuures hageja ei nõustu kostja väidetega, et KÜ juhatuse liige T. T. oleks pidanud ilmtingimata kutsuma eraldi kokku üldkoosoleku otsuste tegemiseks. Hagejal ei olnud ka mingit põhjust arvata, et korteriomanikud peaksid hiljem midagi muud väitma hakkama. Kuivõrd KÜ liikmete nõusolek oli sisuliselt olemas (tööde eest ka kiideti hageja esindajat), siis kostja väited, et nõusoleku puudumine välistab nõuded, ei ole õiged ega asjakohased.
14.Ebaõige on kostja väide, et hageja ei avaldanud kuni 2021.aasta suveni ühistu liikmetele kavatsust sisse nõuda kulud tellitud tööde eest. Hageja oli alates tööde tegemise korraldamise algusest korteriomanikele teada andnud, et need tööd tehakse korterelamu kaasomandiosale ning kõigi korteriomanike jaoks ning tööde kulud jagatakse proportsionaalselt omanike vahel. Ei ole eluliselt usutav, et KÜ liikmed oleksid sekkumata lasknud kuude kaupa korterelamule ja selle ümbruses teha erinevaid töid.
15.Hageja ei nõustu, et kasutusloa väljastamise tõttu saab püstitada mingisuguse eelduse, et mingeid vajalikke kulusid enam ei tekigi. Kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt (EhS § 50 lg 1). Kasutusluba on haldusakt, mille väljastab kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus ei hinda seejuures üksikuid nüansse (nt haljastusega seotud probleemid), vaid hindab eeskätt vastavust ehitusloale ja seda, kas ehitist on üleüldiselt võimalik kasutada. Lisaks ei hinda ega arvesta kohalik omavalitsus arendajaga sõlmitud kokkulepete sisu ja täitmist. Antud juhul ei ole hageja hagi aluseks ka väide, et korterelamut ei saanud üldse kasutada – korteriomanikud ju kolisid korteritesse – vaid see, et oli vaja teha täiendavaid töid ja kanda kulusid, et lõpetada vajalikud tööd, samuti säilitada korterelamu seisukorda ja ka parandada seda.
16.Kostja väide, et suurem osa töödest on olnud kostja arvates ebavajalikud, on esitatud alles hiljem ja üksnes eesmärgiga vaielda tagantjärgi hageja nõetele vastu kuna kulude maht neile ei sobi.
10 (17)
Tsiviilasi nr 2-22-3717
16.1.Ebaõige on kostja väide, et arendaja tegi nõuetekohase haljastuse (istutas muru ja taimed) ning hageja soovis vaid enda isiklike eelistute tõttu rullmuru ja taimi. Tegelikkuses paigaldas arendaja muru mittenõuetekohaselt, s.t muru ja taimed ei läinud kasvama. Kuna kohane haljastus oli osa, mida kõik korteriomanikud soovisid, siis hageja nähes, et arendaja ei täida oma kohustust, paigaldas muru ning taimed. Kostja ei ole tõendanud, et paigaldatud muru ei juurdu või et muru vajab erihooldust.
16.2.Ebaõige on kostja väide, et terrassid olid kohaselt välja ehitatud ja hageja soetas taas enda mugavuse tõttu terrassidele pealiskatte. Pealiskatte ostmine ja paigaldamine oli vajalik, et terrasse saaks eesmärgipäraselt kasutada ja terrassid säiliks. Pealiskatteta oleks terrassid ilmaolude tõttu kiiresti koledaks ja seejärel kasutuskõlbmatuks muutunud.
16.3.Ebaõige on kostja väide, et prügimaja ehitamisega seotud kulu ei ole korteriomanike jaoks kuidagi vajalik – see on kõikide korteriomanike prügi jaoks. Hageja selgitab, et prügimaja asub tõepoolest Elektrilevi OÜ-le kuuluval kinnistul, kuid tegemist oli hoovi ruumikitsikust arvestades parima võimaliku asukohaga. Prügimaja saab ümber tõsta ning ta on kortermaja eesmärgipäraseks kasutamiseks igal juhul vajalik. Elektrilevi OÜ nõusoleku saamiseks tuleb taotlus teha kostjal.
16.4.Ebaõiged on kostja väited, et elektri -ja ventilatsioonitöödega ning hoone katuse ekspertiisiga seoses kantud kulud ei ole vajalikud kulud korterelamu säilitamiseks. Hoone katuse ekspertiis oli vajalik, kuna korterelamu kasutusloa menetluses tuli välja, et katus on valesti ehitatud. Selle tõttu tehti ekspertiis ning seejärel katuse korrastustööd (kuna ka kohalik omavalitsus ei soovinud ekspertiisi nähes kasutusluba väljastada).
16.5.Kostja esitatud linnavalitsuse hinnangus tõkkepuule ei nähtu ametlikku seisukohta, mh kirjutab ka kostja ise, et linnavalitsus on otsustanud mitte teha ettekirjutust ehk rikkumist linnavalitsuse arvates siiski ei ole. Lisaks ei vasta kostja poolt linnavalitsusele antud algandmed tõele – tegelikkuses ei takista tõkkepuu liiklust tänavale. Tegemist on tupiktänavaga ning liiklus tänaval lõppebki Kanali 8f kinnistuga. Seega on tõkkepuud võimalik Kanali 8f hoone elanike huvides eesmärgipäraselt kasutada.
16.6.Hageja küll nõustub, et haljastuse pidanuks tegema arendaja, kuid see jäeti tegemata. Hagejale teadaolevalt tekkisid Kanali Arendus OÜ-l makseraskused ning tänaseks on arendaja pankrotimenetlus raugemise tõttu lõpetatud (II kd tl 93).
17.Hageia esitatud nõude aluseks olevad tööd ei ole kuidagi ebaloogilised või ebamõistlikud ning nende maksumus ei ole ülemääraselt või tavapäratult kõrge. Kulud on tööde sisu ja tavapärast sarnaste tööde turuhinda arvestades madalad. Hageja jaoks oli oluline, et korterelamuga seonduvad tööd saaksid lõpetatud ja säilitamiseks vajalikud tööd tehtud võimalikult kvaliteetselt, kuid mõistliku hinnaga. Hageja lisab, et ta oli ise alates 2021. aasta juunist kahe korteriomandi omanik ja seega KÜ liige, kes kohustub tasuma osa vastavatest kuludest. Hageja selgitab, et tema korteriomanikuna, KÜ liikmena ja kaasomanikuna on tegutsenud heas usus, eesmärgiga säilitada ja muuta korterelamu ja selle ümbruse seisukorda paremaks ning tagada selle säilimine. Hageja on tegutsenud heast tahtest teadmises, et korteriomanikel on hageja poolt tööde tegemisest ülevaade olemas, nad on tööde tegemisega nõus ning hiljem jaotatakse kulud proportsionaalselt omandiosade suurustega. Kui hagejal oleks olnud mingisugunegi teadmine, et korteriomanikud tööde tegemist ei soovi ega kulusid kandma ei nõustu, ei oleks hageja nende tööde tegemist korraldanud ja kulusid kandnud. Samuti, kui hageja oleks tõepoolest tegutsenud salaja ja pahatahtlikult nagu kostja püüab väita, siis ei oleks hageja ilmselgelt ka kohtusse pöördunud, et oma õigusi kaitsta.
18.Maxsil Group OÜ arved on tasaarvestatud hageja poolt antud laenuga. Hageja on andnud Maxsil Group OÜ-le laenu kokku summas 13 000 eurot, mida tõendavad hageja poolt esitatud
11 (17)
Tsiviilasi nr 2-22-3717 maksekorraldused (I kd tl 94, 106 ja 111). Maxsil Group OÜ esitas hagejale erinevate käesolevas vaidluses oluliste tööde eest kokku arveid summas 14 199.60 eurot (koos käibemaksuga). Nimetatud arved tasaarvestati poolte kokkuleppel hageja poolt antud laenudega ning laenu kasutamise eest tasumisele kuuluva intressiga. Elektrikapp vajas ümbertõstmist, kuna muidu oleks see kõnnitee peal ette jäänud. Unikivi ei paigaldatud mitte ainult prügimaja alla, vaid ka kõrgepingemaja ümbrusesse oluliselt laiemalt kui on Elektrilevi OÜ-le kuuluvad kinnisasja suurus. Unikivi paigaldusest on kasu saanud kõik korteriomanikud, kuna see muutis kortermaja ümbritseva maa-ala visuaalselt oluliselt kaunimaks. Hageja on esitanud unikivi paigaldamise protsessist ja piirkonnast fotod (II kd tl 79-82).
19.Aia pikkuse ja naabritega kokkulepete osas selgitab hageja, et kostja väide aia pikkuse osas ei ole tõendatud ning mõningane aia pikkuse muutmine ei muuda hinnapakkumist. Naabrid ei olnud aia ehitamisest huvitatud, küll aga olid seda kortermaja elanikud, mistõttu tuligi aed oma kuludega ehitada.
20.Asjas on toimunud kaks kohtuistungit – 05.06.2023 (protokoll II kd tl 151-153), mis lükati edasi poolte kompromissläbirääkimiste huvides ning 02.04.2024 (protokoll II kd tl 189-196), millel kuulati tunnistajatena üle hageja poolt T. T. ja kostja poolt M. G. , I. S. , K. K. ja S. U. . Menetluses on pooled korduvalt pidanud kompromissläbirääkimisi, kohtule on 10.10.2023 esitatud kompromissleping kinnitamiseks (II kd tl 142-144), kuid kompromissi allkirjastamiseni ei jõutud. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
21.TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
22.Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et valdav enamus töid, mis kajastuvad hageja esitatud arvetel/hinnapakkumistel, on tehtud (vaidlus on vaid osaliselt aia ehitustööde osas ja unikivi paigalduse mahu osas – vt ülalpool otsuse p 9.2. ja 9.7.). Sisulist vaidlust ei ole menetluses tekkinud ka küsimuses, kas tehtud tööde maksumus oli ülepaisutatud. Kostja on küll terrassimaterjalide (otsuse p 9.8.) osas märkinud, et materjal oli tavapärasest 30-40% kallim, kuid tõendeid selle väite kinnituseks esitanud ei ole.
23.Kuivõrd kostja on esitanud mitmeid hageja nõuet täielikult või osaliselt välistavaid vastuväiteid, tuleb kohtul neid ükshaaval käsitleda. Kostja on esile toonud, et kuna hageja sai korteriomandite omanikuks vaidlusaluses korterelamus kande tegemisega kinnistusraamatusse alles 26.05.2021 (tuleneb hagile lisatud kinnistusraamatu väljavõtetest I kd tl 8-10, eriomand nr 8 omand tekkinud 21.05.2021 ja eriomand nr 18 omand tekkinud 26.05.2021), ei saa ta esitada nõudeid tööde eest, mis on tehtud varem. Kohus selle õigusliku käsitlusega nõustuda ei saa. Esiteks ei ole hageja nõude aluseks kostja viidatud AÕS § 72 lg 4, mis räägib kaasomanike vahelistest nõuetest. Hagiavalduse punktis 9 on hageja õigesti esile toonud, et korteriomanditeks jagatud korterelamus toimub korteriomandite kaasomandi eseme valitsemine korteriomanike poolt korteriühistu kaudu. Erinormina käesoleva haginõude aluseks on hageja
12 (17)
Tsiviilasi nr 2-22-3717 asjakohaselt viidanud KrtS § 37 lg 1 sätetele. Nimetatud normi kohaselt on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning tal on õigus nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist. Kostja on ise viidanud, et hageja ja kinnistu arendaja Kanali Arendus OÜ vahel sõlmiti võlaõiguslik korteriomandi müügileping (eriomand nr 18) suhtes juba 07.06.2019 ning kohtuistungil tunnistajate S.u ja G. i antud ütlustest tulenes selgelt, et hageja tegutses temale korteriomandi müünud isikute teadmisel ja loal ehitustegevusega tegeledes juba pikka aega enne asjaõiguslepingu sõlmimist mais 2021. Sisuliselt käitus hageja oma selleaegse seadusliku esindaja T. T. i läbi korteriomanikuna ning kohtu hinnangul ei välista tema nõuet KrtS § 37 lg 1 alusel esitatuna see, et ta sai korteriomanikuks hiljem. Isegi kui asuda seisukohale, et juriidiliselt korteriomanik mitte olles puudus hagejal õigus KrtS § 37 lg 1 mõttes kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike toimingute tegemiseks, saab ta nõude esitada hagiavalduse alternatiivaluste ehk käsundita asjaajamise sätete (VÕS § 1018 ja § 1023) alusel.
24.Järgnevalt on kostja esile toonud 14.05.2021 lepingu p 2.2. kuuenda alalõigu, kus hageja kinnitab, et tal ei ole varalisi nõudmisi müüjate (kinnistu arendaja Kanali Arendus OÜ ja Antique Osaühing, viimane oli eriomandi nr 18 kaasomanik 1⁄4 mõttelises osas) ja korteriühistu suhtes seoses korterelamu, aadressiga Kanali 8f, XXX, arendusega ja ehitamisega. Hageja väitel on need varalised nõudmised seotud kohtuasjas nr 2-20-14285 12.01.2021 kinnitatud kompromisslepingu punktiga 4.5.5., mis oli hageja tegelik tahe. Kohus hagejaga ei nõustu ja on veendumusel, et hageja 14.05.2021 kinnituse ning nimetatud kompromisslepingu punkti vahel puudub seos ja hageja on selle seose tagantjärele käesoleva menetluse jaoks endale loonud. Kompromisslepingu vastav punkt kõlab: Kodux Invest OÜ loobub käesolevaga müügilepingutest tulenevatest võimalikest leppetrahvi ja kahju nõuetest seoses võimaliku asjaõiguslepingu sõlmimisega viivitamisega kuni käesolevas kompromisslepingus kindlaks määratud tähtajani või seoses korteriomanditele kasutusloa saamisega võimaliku viivitamisega. Nimetatud punkt on kompromisslepingus osa hageja ja arendaja vahelistest kokkulepetest (vastavalt lepingu p 4.5.). Hageja viitab küll õigesti, et 14.05.2021 leping ja kohtulik kompromiss on omavahel seotud, kuid p 4.5.5. seotuse korral lepingu eelnimetatud alalõiguga olnuks sellele ka viidatud, nagu seda on tehtud nt lepingu punktides 6.6. ja 6.10. (viited kompromisslepingu punktile 4.5.2.) või punktis 6.8. (viide kompromisslepingu punktile 4.5.3.). Lisaks puudub arusaadav põhjendus kompromisslepingu ja lepingu seostatusest korteriühistu või ühistu vastu olemasolevate varaliste nõudmistega, sest kostja ei olnud kompromisslepingu osapool, mis tinginuks vajaduse teda 14.05.2021 lepingus mainida. Arvestades tunnistajate G. i ja S.u ütlusi (I. S. oli 14.05.2021 lepingus Antique OÜ esindaja ja allkirjastaja, M. G. vastavalt Kanali Arendus OÜ osas) selle kohta, et Kodux Invest OÜ esindaja T. T. korraldas Kanali tn 8f kinnistul mitmete ehitus- ja parandustööde tegemist ning teavitas neist nii arendajat kui Antique OÜ-d (samas tegi ta neid enda kuludega ja nõudeid esitamata, punkt pandi lepingusse just müüjate nõudmisel, et edasisi vaidlusi ehituse kvaliteedi osas vältida), siis seda enam on kohus veendunud, et just lepingu sõlmimise ajaks tehtud kulutuste mittenõudmist arendajalt ja korteriühistult sooviti selle punktiga kinnistada. Lepingu p 2.2. kuues alalõik haakub igati nimetatud tunnistajate ütlustega, kusjuures nt katuse puuduste tõttu tehtud lisatööd (hagis nõutakse katuse puuduste kindlakstegemiseks läbiviidud ekspertiisikulude hüvitamist) olid ammendavalt reguleeritud juba kõnealuse 12.01.2021 kompromisslepingu punktis 4.5.2. Seega saaks hagi rahuldamise seisukohalt arutleda vaid pärast 14.05.2021 tehtud kulutuste osas, millised on hagile lisatud tabeli kohaselt:
24.1.pingi materjal ja tööd, prügimaja tööd summas 990 EUR (arve nr 927 esitatud 10.06.2021, I kd tl 81-82);
13 (17)
Tsiviilasi nr 2-22-3717
24.2.kivi laialivedu summas 280 EUR (arve nr 38 esitatud 26.06.2021, I kd tl 39);
24.3.parainen killustiku müük summas 376 EUR (arve nr 22451 esitatud 15.06.2021, I kd tl 86).
25.KrtS § 37 lg 1 alusel esitatud nõude puhul tuleb kohtupraktika kohaselt (vt Riigikohtu 20.06.2022 otsus asjas nr 2-19-8045, p 16) kulutuste vajalikkust hinnata TsÜS § 63 p 1 järgi, millele on mõlemad pooled asjas ka viidanud. Nimetatud sätte kohaselt on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Kohus leiab, et ükski hagis esiletoodud ja nõutavatest kulutustest TsÜS § 63 p 1 mõtet ei täida. Elektrikapi tõstmine teisele kohale, katuse ekspertiisi ja omanikujärelevalve tööd ja elektri paigaldustööd ei aidanud kaasomandi eset säilitada ega kaitsnud seda hävimise eest. Üksnes katuse puhul saab rääkida võimalusest, et selle korrasolek säilitab eset, kuid kindlasti ei tee seda ekspertiis või omanikujärelevalve, vaid konkreetsed parandustööd nende toimingute tagajärjel või neist tulenevalt, mis on aga asjas esitatud kompromisslepingu punktis
4.5.2.ammendavalt reguleeritud nende tööde maksumuse osas kokkuleppe saavutamisega. Kõiki teisi hagiavalduses nimetatud ja hageja hinnangul hüvitatavaid töid on hageja ise nimetanud kinnisasja väljaarendamiseks vajalikeks kulutusteks, millel puutumus mõistega „vajalik kulutus“ puudub. Need kulutused võivad olla kasulikud või toreduslikud (TsÜS § 63 p 2 ja 3) ning nende hüvitamise nõue ei allu KrtS § 37 lg 1 sätetele.
26.Küll aga tuleks analüüsida võimalust, millele viitab hageja oma alternatiivse nõude alusena – kas tehtud kulutusi saab nõuda käsundita asjaajamise sätete alusel. Kohus nõustub siinkohal kostjaga, et ka selle aluse kohaldamise eeldused ei ole asjas esitatud tõendeid hinnates täidetud. Esiteks tuleks teha vahet, kas töid/kulutusi pidi nende olemusest või lepingust tulenevalt tegema korteriühistu tavapärase majandustegevuse raames või oli hoopis tegemist kinnistu arendaja kohustustega. Kostja on näidanud, et vähemalt haljastustööd (vastavalt kasutusloa otsusele – vt ülalpool otsuse p 9.4.) ja tunnistaja K. K. ütluste kohaselt ka muruvaibaga seonduv (tunnistaja kinnitas, et muru oli külvatud, kuid hageja võttis pinnase üles ja paigaldas sinna rullmuru oluliselt varem, kui selgunuks, kas arendaja külvatu idanema läheb) oli arendaja Kanali Arendus OÜ kohustuste hulka kuuluv. Kui hageja asus ise arendaja asemel tema kohustusi täitma, ei saa nende kulutuste hüvitamist nõuda korteriomanikelt ega -ühistult, pealegi on kohus juba ülalpool märkinud (otsuse p 24), et varalistest nõudmistest arendaja vastu seoses hageja poolt kinnisasjal korraldatud töödega on ta ise lepinguga loobunud. Kui asuda seisukohale, et muud hageja nõutavad kulutused olid tõepoolest korteriühistu pädevusse kuuluvad, siis välistab kohtu hinnangul hageja nõude asjaolu, et hageja ei täitnud VÕS § 1020 lg 1 ja läbi sama paragrahvi lg 3 kohalduva VÕS § 624 lg 2 tulenevaid kohustusi. Ühistu vastu kulutuste esitamise nõude esitamise soovi korral pidanuks hageja ühistu üldkoosolekul kulutuste tegemisele saama selgesõnalise heakskiidu (kui ka summad ei olnud teada, siis vähemalt tegevuste sisu pidanuks selgelt kooskõlastama), kuid selliseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Tunnistaja T. T. rääkis küll toetava meelsuse saavutamisest peaaegu kõigi korteriomanike poolt esimesel üldkoosolekul 14.07.2020, kuid see on kohtu hinnangul selgelt ebapiisav – kuna kohustus laieneb läbi ühistu kõigile korteriomanikele, siis pidanuks vastavad tööd kajastuma üldkoosoleku protokolli(de)s, ja sellisel juhul võiks see kohustus hiljem olla ka neil, kes üldkoosolekul ei osalenud. Siinkohal viitab kohus veel asjaolule, et kõnealuse üldkoosoleku toimumise ajaks olid mitmed tööd juba tehtud ja nende eest tasutud (nt terrasside ehitus, ettemaks aia ehitustööde eest). Kohus nõustub kostjaga, et nõude summat üle 60 000 euro arvestades ei saa värskelt püstitatud korterelamu korteriomanik ilma temale konkreetseid lisatöid tutvustamata anda nõusolekut või isegi kujundada seisukohta selles, kas ja millistel põhjustel on kortermaja ümbrus või sisemus välja arendatud sedavõrd ebaõigesti, et vajab koheseid parendustöid. Asjaolu, et T. T. vestles korteriomanike enamusega, ei õigusta
14 (17)
Tsiviilasi nr 2-22-3717 planeeritavate tööde eelnevat tutvustamata jätmist kõigile korteriomanikele (kas personaalselt või läbi korteriühistu üldkoosoleku). VÕS § 624 lg 2 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel esitama ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest koos selle aluseks olevate tõenditega. Iseäranis küsitavaks teeb T. T. i poolt nimetatud nõuete mittetäitmise asjaolu, et tema enda kinnitusel oli ta ise esimene korteriühistu esimees ja juhatas esimest üldkoosolekut, kus kõik vastavad arutelud pidanuks ilmselgelt protokollima ning kulutused läbi hääletama. Eelkõige juhib kohus tähelepanu T. T. i ütlustest läbivalt viidatud asjaolule, et suhtlus arendajaga puudus, arendaja pidanuks tegema katuse parendustöid, arendaja külvas muru ebaõigesti, arendaja ei suhelnud meiega haljastuse osas, arendajal ei olnud plaanis lipuvarrast panna jne. Seega sai mõistlik korteriomanik aru saada, et kogu planeeritav tegevus on arendaja tegemata töö ja see kulu nõutakse sisse hiljem arendajalt, seda kinnitab ka 14.05.2021 lepingu p 2.2. kuues alalõik. Tehtud/tehtavate kulude jaotamise osas korteriomanike vahel märkis tunnistaja vaid seda, et „me oleme koguaeg rääkinud, et kulud lähevad jaotamisele, R. B. ja G. iga rääkisin rohkem, K. i ja L. ga vähem.“ Kohtul puudub selle põhjal veendumus, et kulude hilisema jaotamise osas üldkoosolekul juttu oli või et räägiti kõigi korterelamu korteriomanikega.
27.Eelneva analüüsi põhjal asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Üksikute kululiikide käsitlemine ei ole ülaltoodud põhjendusi arvestades vajalik. Siiski märgib kohus siinkohal, et on menetluses üritanud igati suunata pooli kompromissile ja seda eelkõige põhjusel, et hagi rahuldamata jätmise korral ei tekiks korteriomanikele ebameeldivat olukorda, kus hageja tema poolt korraldatud tööd osaliselt või täielikult tagasi võtab. Võimalus kompromissi sõlmimiseks jääb alles kuni lahendi jõustumiseni tulenevalt TsMS § 430 lg 1.
28.TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud hagi rahuldamata jätmisel jätta hageja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus tsiviilkohtumenetluses seadustiku (TsMS) § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend 03.06.2013, tsiviilasi nr 3-2-1-65-13 p 14). Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. Käesoleval juhul on kostja esitanud menetluskulude nimekirja koos spetsifikatsiooniga 15.05.2024 (III kd tl 11-13), mille osas on hageja väljendanud seisukohta 22.05.2024 repliigi ja vastuväidete menetlusdokumendi punktides 40-46 (III kd tl 26-32).
28.1.TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek.
28.2.Kostja on palunud kindlaks määrata ja hagejalt menetluskuludena välja mõista
15 (17)
Tsiviilasi nr 2-22-3717 lepingulise esindaja kulu osutatud õigusabile 63,5 tunni ulatuses kokku summas 9969.70 eurot (kostja advokaadi tunnitasu 2023.aastal 156 eurot, 2024.aastal 158.60 eurot, summad sisaldavad käibemaksu, sest kostja ei ole käibemaksukohustuslane). Ajakulu menetlustoimingutele on esitatud spetsifikatsioonis.
28.3.Kohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt, arvestades hageja esitatud vastuväiteid. Põhjendused:
28.3.1.31.03.2023 menetlusdokumendi esitamisega seotud ajakulu on märgitud 5 tundi. Kuna 7-leheküljelise sisuga menetlusdokumendi hulgas oli 2,5 leheküljel tunnistajate ülekuulamise taotlused, millest kohus rahuldas vaid osa (hiljem kostja loobus tunnistaja T. L. i ülekuulamisest ise), siis on dokumendi sisu, mahtu ja lisasid arvestades põhjendatud ajakulu 4 tundi. Kohus vähendab seega kostja menetluskulu selles osas 1 tunni ehk 156 euro võrra.
28.3.2.29.05.2023 vastuväite esitamise menetlusdokumendi ajakulu 1h30min on põhjendamatu, sest kohus jättis vastuväite 26.03.2024 määrusega rahuldamata. Kohus vähendab seega kostja menetluskulu selles osas 1,5 x 156 = 234 euro võrra.
28.3.3.14.03.2024 menetlusdokumendi ajakulu 2h 30 minutit, samuti 26.03.2024 tegevuse „Hageja vastuväitega tutvumine ja selgitused kliendile“ ajakulu 1 tund ning 27.03.2024 tegevuse „Kohtumäärusega tutvumine ja seisukoha kujundamine“ ajakulu 20 minutit ei ole põhjendatud jätta hageja kanda. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja 14.03.2024 taotlused olid esitatud ilmselgelt hilinenult (ligemale aasta tagasi oli eelmenetlus lõppenud, mis oli kostjale teada) ning kohus jättis need 26.03.2024 määruses rahuldamata. Kohus vähendab seega kostja menetluskulu selles osas 3,83 x 158.60 = 607.44 euro võrra.
28.3.4.15.05.2024 menetluskulude nimekirja täiendamise ajakulu 30 minutit ei ole põhjendatud, sest kostja koostas menetluskulude nimekirja juba 01.04.2024 (kulutades selleks tunni), ning 15.05.2024 lisandus sinna vaid 7 rida. Põhjendatud ajakulu võis olla 0,1 tundi ehk 6 minutit, mistõttu vähendab kohus kostja menetluskulu selles osas 0,4 tunni ehk 0,4 x 158.60 = 63.44 euro võrra. Teised lepingulise esindaja osutatud õigusabikulud on põhjendatud ja näidatud ajakulu on kooskõlas esitatud menetlusdokumentide ning tegevuse sisu ja mahuga. Hageja vastuväide (22.05.2024 menetlusdokumendi p 40), nagu peaks kõik kompromissläbirääkimistega seonduva kostja esindaja ajakulu jätma kostja kanda, ei ole asjakohane. Hagi jäi kohtu poolt rahuldamata ning kompromissläbirääkimised olid poolte huvides ja osaliselt ka kohtu poolt initsieeritud. Mis puutub kostja esindaja 06.02.2023 tegevusse (10 minutit kohtu kirjaga tutvumiseks ja taotluse esitamiseks, 22.05.2024 menetlusdokumendi p 41), siis tegemist oli tavapärase ja põhjendatud ning vajaliku menetlustoiminguga kliendi esindamisel. Tunnistaja T. L. i teatega tutvumine 5 minutit 21.02.2024 (22.05.2024 menetlusdokumendi p 44) oli samuti vajalik, silmas pidades, et sel hetkel oli kehtiv kohtu poolt vastava kostja tunnistaja ütluste andmise taotluse rahuldamine – vastav tunnistaja teade on II kd tl 163).
28.4.Seega tuleb lugeda hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks 9969.70 – 156 – 234 – 607.44 – 63.44 = 8908.82 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on kostja esitanud.
16 (17)
Tsiviilasi nr 2-22-3717 (allkirjastatud digitaalselt) T. T. Talviste kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2025 otsuse RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 19.07.2024 otsus muutmata.
2.Jätta Kodux Invest OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Kodux Invest OÜ kanda.
4.Mõista Kodux Invest OÜ-lt XXX, Kanali tn 8f korteriühistu kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 5276,50 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
17 (17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.