TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi E. A. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
603,64 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
nende Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema, Agnes Zaure Kostja: E. A. (isikukood xxxxxxxxxxx) Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi E. A. vastu osaliselt.
2.Mõista E. A.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235) kasuks välja põhivõlg 329,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 18.07.2024 seisuga 64,69 eurot ja sissenõudekulude hüvitis 25 eurot.
3.Mõista E. A.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235) kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 329,90 eurot alates 19.07.2024 kuni põhinõude tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud 80% ulatuses E. A. ja 20% ulatuses TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kanda.
5.Määrata kindlaks TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal menetluskulud 395 eurot ja mõista E. A.lt välja 80% ehk 316 eurot TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks. E. A.l rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-23-139946 Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hageja esitas 02.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tsiviilasja number 2-23-139227), mille kohus jättis määrusega rahuldamata ja mis anti üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 18.01.2024 Harju Maakohtule hagi E. A. vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt 18.01.2024 (täiendatud 25.01.2024) hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja E. A. vahel 10.12.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenevat põhivõlgnevust 329,90 eurot, intresse 55,42 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 149,59 eurot, sissenõudekulusid 40 eurot, edasiulatuvat viivist põhinõudelt määraga 24,15% aastas ning menetluskulusid koos viivistega.
4.Lepingu alusel sai kostja soetada kauba maksumusega 329,90 eurot ega ole teinud ühtegi tagasimakset. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.01.2022 – 66 kuud = 10.01.2028. Hageja ütles kostjaga võlgnevuse tõttu lepingu üles 23.10.2022, sest kostja oli laenu tagasimaksetega viivituses kolme järjestikuse osamaksega ega täitnud kohustust ka pärast hoiatuse saamist 14 päeva jooksul.
5.Kostjal on intressi võlgnevus alates 7. osamaksest 10.07.2022 kuni ülesütlemiseni 23.10.2022, kokku summas 55,42 (14,11+13,77+13,77+13,77) eurot. Kostja intressi tasunud ei ole.
6.Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 329,90 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 24.10.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 18.01.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 24,15%, kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 3.2. Hageja nõuab viivist summas 98.65 eurot hagiavalduse esitamise seisuga ja edasiulatuvat viivist samas määras.
7.Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja on saatnud kostjale 3 nõudekirja (22.11.2022 esimese tasulise nõudekirja maksumusega 15 eurot, 29.11.2022 teise tasulise nõudekirja maksumusega 5 eurot ja 30.12.2022 kolmanda tasulise nõudekirja maksumusega 5 eurot). Samuti nõuab hageja muid makseviivitusega tekkinud kulusid 15 euro ulatuses, mis koosnevad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kuludest, kontaktandmete otsingu ja päringu kuludest, võlgnikule vastamisega seotud kuludest, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamises telefoni teel, emaili teel ja võlgnikule tehtavate kõnede kuludes ning võlanõude avaldamisega tehtud kuludes. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitist 40 euro ulatuses.
8.Hageja on oma hagiavalduses ja 05.02.2024 seisukohas välja toonud, et krediidiandja lähtus kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja laenutaotluses esitatud andmetest, milles kostja märkis oma sissetulekuteks 800 eurot ja kohustusteks 100 eurot. Krediidiandja on arvestanud kõik
2-23-139946 kostja kulud tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 700,00 eurot (800 – 100) ning see omakorda tähendab sissetulekute/kohustuste suhtarvu 12,5%. Samuti kontrollis krediidiandja maksehäireregistrit, mille kohaselt kostjal kehtivad maksehäired puudusid. Lisaks on krediidiandja selgitanud kostjale lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Hageja lähtus krediidi väljastamise ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega järelmaksulepingut.
9.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud e-postiga saatmisega TsMS § 3141 lg 2 alusel eposti aadressil xxx. Kostja e-posti aadressilt on 29.01.2024 esitatud üldsõnaline küsimus hagi kohta ja avaldanud, et ta ei ole laenu võtnud. Avaldus on digitaalselt allkirjastamata. Oma vastuses esinevaid puudusi kostja ei kõrvaldanud ja täiendavaid seisukohti ega selgitusi ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud põhivõla, seadusjärgse viivise ja osaliselt sissenõudekulude nõude osas. Kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
11.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
12.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
13.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
14.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust pensioniregistrisse laekumiste olemasolu, aktiivsete maksehäirete puudumise ja võlgniku sissetulekut arvestades jõukohane kuumakse alusel.
15.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p3
2-23-139946 des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
16.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
17.Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on kontrollinud maksehäireregistrit ja sissetulekut pensioniregistrist, mida ei saa pidada piisavaks. Kontoväljavõtet ei ole krediidiandja kogunud. Samuti ei ole krediidiandja tõendnaud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti.
18.Asjaolu, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid, ei vabasta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustusest. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks.
19.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
20.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
21.Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 329,90 euro ulatuses ja kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset.
22.Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõlgnevust 329,90 eurot ja kohus rahuldab põhinõude.
23.Hageja intressi juhuks, kui kohus tuvastab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, ei nõua. Ühtlasi oli seadusjärgne intressimäär kuni 23.10.2022 0%, mistõttu ei ole hagejal ka sellest tulenevalt kostja vastu intressinõuet.
24.Hageja nõuab viivist alates lepingu ülesütlemisest 23.10.2022. VÕS § 4034 lg 7 kohaldamise olukorras on hagejal õigus nõuda viivist seadusjärgses määras. Perioodi 23.10.2022 kuni 18.07.2024 on hagejal õigus nõuda viivist kokku summas 64,69 eurot (23.10.2022 - 31.12.2022 määraga 8% aastas summas 5,06 eurot, 01.01.2023 - 30.06.2023 määraga 10,5% aastas summas 17,17 eurot, 01.07.2023 - 31.12.2023 määraga 12% aastas summas 19,95 eurot, 01.01.2024 30.06.2024 määraga 12,5% aastas summas 20,50 eurot ja 01.07.2024 - 18.07.2024 määraga 12,25% aastas summas 1,98 eurot.) Seega kohus rahuldab viivisenõude osaliselt summas 64,69
2-23-139946 eurot. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist kuni kohustuse täitmiseni. Nõue on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja kohus rahuldab selle.
25..Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 40 eurot. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 ja alla 1000 euro.
26.Hageja nõuab esimese nõudekirja eest 15 eurot, teise ja kolmanda eest kummagi eest 5 eurot ja 15 eurot muude makseviivitusega tekkinud kulude eest (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).
27.Hageja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud osaliselt 25 euro ulatuses, kuivõrd nõudekirjad on saadetud pärast lepingu ülesütlemist ning kirjade maksumus vastab VÕS § 1132 lg 2 p-ga 3. Kohus rahuldab hageja sissenõudekulude hüvitise nõude 25 eurot. Muude kulude nõue summas 15 eurot on tõendamata ja kohus jätab nõude rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
29.Kohus rahuldas hageja nõude 523,97 eurot 80% ehk 419,59 euro ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 80% ulatuses kostja ja 20% ulatuses hageja kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
31.Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 175 eurot. Menetluskulude nimekirja hageja tähtaegselt esitanud ei ole ja hagejal teiste kulude tekkimist ei nähtu.
32.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud.
33.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenus kokku 6,5 tundi tunnihinnaga 169 eurot tund, lisaks on hageja kandnud 20 eurot menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses.
34.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud kulutusi õigusabile summas 527 eurot, millest 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise kulu TsMS § 4842 alusel ja 3 tunni ulatuses hagejat esindava juristi õigusteenus tunnihinnaga 169 eurot seoses hagiavalduse koostamise, tõenditega tutvumise, kogumise, komplekteerimise ja kohtule esitamisega.
35.Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot on põhjendatud.
36.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesolevat menetlust arvestades ülemäära suur. Tunnitasu suurusjärgus 170 eurot võib pidada kohaseks vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul õiguslikult keerukas vaidluses. Käesolev vaidlus on
2-23-139946 nn tüüpvaidlus, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Käesolevas asjas olid hagis valdavalt muutmist vajavad andmed esimesel korral ebaõiged ja hagejal tuli hagi parandada. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi (nii hagi koostamisele kui kohtu nõutele vastamisel seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega).
37.Kuna hageja esindaja ei ole vandeadvokaat ja käesolev kohtuasi ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas, peab kohus hageja esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on põhjendatud kulu õigusabile 2000 eurot (100 * 2).
38.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 395 eurot (175 + 20 +200) . Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 80% hageja menetluskuludest ehk 316 eurot.
39.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust.
40.Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
41.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.