Eesistuja Gea Lepik, liikmed Kaija Kaijanen ja Siret Siilbek
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. juuli 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-147021
Kohtuasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võlgnevuse, intressi, viivise, haldustasu ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. mai 2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1816,03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (endine Osaühing Aktiva Finants; registrikood 10746479), lepingulised esindajad SR ja AJ Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus tsiviilasjas nr 2-22-147021 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Lahendada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.Tühistada Harju Maakohtu 27. mai 2024. a otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-22-147021 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu tarbijakrediidilepingust tulenevates nõuetes. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja anti hageja nõuded kostja vastu Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Hageja esitas 30. jaanuaril 2023 kohtule hagiavalduse, mida täiendas 13. veebruaril 2023. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõla 1394,97 eurot, intressi 76,21 eurot, haldustasu 31,10 eurot, sissenõudmiskulud 20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 42,65 eurot, samuti edasiulatuva viivise lepingu nr C85004529227 järgselt põhinõudelt 499,49 eurot määraga 18% aastas ja lepingu nr L89008712117 järgselt põhinõudelt 895,48 eurot määraga 18% aastas alates 31. jaanuarist 2023 kuni põhinõuete täitmiseni.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS ja kostja 30. novembril 2020 tarbijakrediidilepingu nr C85004529227, mille alusel anti kostjale laenu krediidilimiidiga 500 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga 29. novembril 2022 oli kostjal tähtajaks tagastamata krediidilimiit summas 499,49 eurot. Lepingus leppisid pooled kokku intressimääras 18% aastas. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi igakuiselt kalendrikuu viimasel päeval või sellele järgneval pangapäeval. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata intress summas 28,89 eurot. Vastavalt lepingule oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu 2,50 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata laenuhaldustasu summas 7,50 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 499,99 eurolt ajavahemiku 30. november 2022 kuni 30. jaanuar 2023 eest määraga 18% aastas, kokku summas 15,27 eurot.
2.2.Inbank AS ja kostja sõlmisid 31. jaanuaril 2022 väikelaenu lepingu nr L89007655644, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot. 24. mail 2022 sõlmisid lepingupooled kokkuleppe väikelaenu lepingu nr L89007655644 muutmiseks, mis kannab edaspidi numbrit L89008712117. Kokkuleppe sõlmimise hetkeks oli kostjal tagastamata laenu põhiosa summas 1034,79 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokkuleppes kokku lepitud maksegraafiku alusel ajavahemikul 15. juuni 2022 kuni 15. mai 2023. Kostjalt on toimunud laenuandjale põhiosa katteks laekumisi summas 1104,52 eurot. Seega on kostjal lepingust nr L89008712117 tulenev põhivõlg summas 895,48 eurot. Lepingus on kokku lepitud intressimääras 18% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 13. osamaksest, s.o 15. maist 2018 kuni ülesütlemisele eelnenud 15. osamakseni (16. juuli 2018) summas 47,32 eurot. Lepingu kohaselt oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu 5,90 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga 29. novembril 2022 oli kostjal tasumata laenuhaldustasu summas 23,60 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 895,48 eurolt ajavahemiku 30. november 2022 kuni 30. jaanuar 2023 eest määraga 18% aastas, kokku summas 27,38 eurot.
2 (6)
2-22-147021 Kostja seisukoht
3.Maakohus toimetas kostjale hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte 13. aprillil 2023. Kostja hagile vastust ei esitanud. Menetluse käik
4.Maakohus määras 11. märtsi 2024. a määrusega hagejale tähtaja täienduste esitamiseks kuni
1.aprillini 2024 ja kostjale võimaluse esitatule vastata kuni 17. aprillini 2024. Maakohus palus hagejal: -
-
esitada selged faktiväited, millised olid igast lepingust tulenevad lepingupoolte peamised kohustused ning milliseid kohustusi ja mis viisil kostja rikkus; täpsustada, kas ja millal sai kostja ülesütlemisavalduse kätte. Ühtlasi tegi kohus hagejale ettepaneku esitada tõendeid selle kohta, et kostja sai ülesütlemisavalduse kätte; täpsustada, millal laenusummad kostja kasutusse anti, ning esitada selle tõendamiseks ka tõendid; välja tuua, kas krediidivõimelisuse hindamiseks küsiti iga lepingu sõlmimisel kostja konto väljavõtet. Kui jah, tegi kohus ettepaneku esitada nimetatud väljavõtted asja juurde tõendina; kui mitte, tuleb hagejal välja tuua ja tõendada, missugust muud piisavat teavet kostja krediidivõimelisuse, sh temal juba olemas olevate kohustuste kohta koguti; esitada lepingujärgsete tagasimaksete ümberarvestus võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 tähenduses; tuua sissenõudmiskulude nõude osas välja, milline kulu seoses iga väidetud sissenõudmistoiminguga kaasnes, ning esitada selle kohta ka tõendeid.
5.Hageja kohtule hagi täiendusi ei esitanud. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
6.Maakohus jättis 27. mai 2024. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
6.1.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: -
-
-
-
Inbank AS ja kostja sõlmisid 30. novembril 2020 Inpay makselahenduse lepingu nr C85004529227, mille kohaselt võimaldati kostjal kasutada krediidilimiiti 500 eurot intressimääraga 18% aastas. Krediidikulukuse määr oli 35,27% aastas; Inbank AS ja kostja sõlmisid 31. jaanuaril 2022 väikelaenulepingu nr L89007655644, mille alusel kostja sai laenu 2000 eurot intressimääraga 18% aastas. Krediidikulukuse määr oli 27,94% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama kuue kuu jooksul vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule;
16.mail 2022 sõlmisid Inbank AS ja kostja kokkuleppe väikelaenulepingu nr L89007655644 muutmiseks. Nimetatud kokkuleppe kohaselt oli võlgnevuse summaks 1034,79 eurot ja kostja kohustus selle tasuma 12 kuu jooksul vastavalt kokkuleppes kokku lepitud maksegraafikule. Intressimäär oli 18% aastas ja krediidikulukuse määr 40,46% aastas. Kokkuleppe kohaselt kannab väikelaenuleping nr L89007655644 alates lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest numbrit L89008712117; nõude loovutamise teatistest nähtuvalt on Inbank AS loovutanud eespool nimetatud laenulepingutest tulenevad nõuded kostja vastu 30. novembril 2022 hagejale.
3 (6)
2-22-147021
6.2.Maakohus viitas VÕS § 402 lg-le 1 ja leidis, et hageja ei ole tõendanud lepingute nr C85004529227 ja L89007655644 alusel kostjale laenu andmist. Kohus on hagejale 11. märtsi 2024. a määruses selgitanud, et tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude rahuldamise eelduseks on muu hulgas, et krediit on tarbija kasutusse antud, ja palunud hagejal hiljemalt 1. aprillil 2024 täpsustada, millal laenusummad kostja kasutusse anti ja esitada selle tõendamiseks ka tõendid. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks vastanud. Kuna hageja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele laenusummade kostja kasutusse andmist tõendanud, jättis kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
6.3.Kuna hagi jäi rahuldamata, jättis maakohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna kostja menetluses sisuliselt ei osalenud, ei saanud tal menetluskulusid tekkida. Seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Apellatsioonkaebus
7.Hageja esitas 27. juunil 2024 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi Harju Maakohtule. Hageja palub anda talle tähtaeg 11. märtsi 2024. a kohtunõudele vastamiseks. Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palub hageja jätta kostja kanda.
7.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme. Maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-d 1 ja 3 ning teinud kohtuotsuse, mis on menetlusosalistele üllatuslik.
7.2.Maakohus tegi 11. märtsil 2024 kohtumääruse, millega andis hagejale tähtaja täiendava seisukoha ja tõendite esitamiseks hiljemalt 1. aprillil 2024. Määrust ei toimetatud pooltele kätte, vaid tehti e-toimikus nähtavaks. Hageja on avanud määruse alles pärast kohtuotsuse tegemist
31.mail 2024. Kuna hageja ei olnud 11. märtsi 2024. a kohtumäärusele vastanud, jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.3.TsMS § 306 lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Siinsel juhul ei ole hageja seda teha saanud. Hageja viitas Tallinna Ringkonnakohtu lahenditele tsiviilasjades nr 2-22-5688 ja nr 2-21-109802.
8.Hageja esitas 4. juulil 2024 apellatsioonkaebuse täienduse, milles märkis, et asja materjalidest nähtuvalt oli hageja menetlusdokumentides märgitud e-postiks [email protected]. Hagejale ei ole sellele e-postile tulnud teateid tähtaja määramisest või dokumendi nähtavaks tegemisest. Hagejale ei ole teada, millisele e-posti aadressile maakohus teate edastas, ning see ei nähtu hagejale ka e-toimikust. Kohtule endale peaks olema nähtav, kuhu teated on edastatud. Tegemist on hageja jaoks negatiivse asjaoluga, s.t hagejal ei ole võimalik tõendada, et teateid ei edastatud e-postile [email protected]. Olukorras, kus hageja oli hagiavalduses märkinud menetlusposti aadressina [email protected], ei olnud põhjendatud saata kohtumäärust hageja esindaja e-posti aadressile, mida hageja ega tema esindaja ei olnud praeguses asjas kohtule avaldanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel menetlusse. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ning maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi
4 (6)
2-22-147021 olulise rikkumise tõttu TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p 1 ning lg 2 alusel tühistada. Asi tuleb saata samale maakohtule asja uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
10.Menetlusökonoomia kaalutlustel lahendab ringkonnakohus asja TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, sest maakohus rikkus asja lahendades menetlusõiguse norme viisil, mis toob vältimatult kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses ja asja saatmise maakohtule uueks läbivaatamiseks.
11.Maakohus jättis hagi rahuldamata, kuna hageja ei olnud vaatamata maakohtu 11. märtsi 2024. a määruses esitatud selgitustele sama määrusega antud tähtajaks (1. aprilliks 2024) täpsustanud ja tõendanud, et laenusummad anti kostja kasutusse. Apellatsioonkaebuses tugineb hageja peamiselt sellele, et ta ei ole maakohtu 11. märtsi 2024. a määrust kätte saanud ning talle ei ole tema menetlusdokumentides märgitud e-postiaadressile [email protected] tulnud ka teateid tähtaja määramise või dokumendi nähtavaks tegemise kohta.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulenenud maakohtule kohustust 11. märtsi 2024. a määrust hagejale kätte toimetada (TsMS § 306 lg 5, § 466 lg 1 esimene lause). Määrus, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, edastatakse menetlusosalisele kohtu valitud viisil (TsMS § 466 lg 1 teine lause, § 310 lg 1). Ringkonnakohus on seisukohal, et tehes määruse, millega kohus täidab selgitamiskohustust ja annab hagejale tähtaja täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks, mille esitamata jätmise tagajärjeks võib olla hagi rahuldamata jätmine, tuleb valida määruse edastamiseks viis, mis eelduslikult tagab hagejale tegeliku võimaluse määrusega tutvuda ning seeläbi saada teada kohtu selgitustest ja talle määratud tähtajast (vt ka TlnRnKm 13.09.2021, 2-21-109802, p 10; TlnRnKm 13.10.2022, 2-22-5688, p 9). Seadus ei keela kohtul toimetada sellist määrust hagejale kätte ka TsMS 6. osas sätestatud korras ja seada täiendavate selgituste ja tõendite esitamise tähtaja algust sõltuvaks menetlusdokumendi kättetoimetamisest.
13.Praeguses asjas tegi maakohus vaidlusaluse määruse 11. märtsil 2024. Samal kuupäeval tegi kohus määruse hagejale ning hageja lepingulistele esindajatele AŽle ja IMle e-toimiku infosüsteemis nähtavaks. Avaliku e-toimiku halduri Riigi IT Keskuse 5. juuli 2024. a vastuse ringkonnakohtu päringule ja selle 9. juuli 2024. a täpsustuse kohaselt edastati teavitus siinses tsiviilasjas maakohtu 11. märtsi 2024. a määruse nähtavaks tegemise kohta AŽle epostiaadressile XXX ja IMle e-postiaadressile XXX, Aktiva Finance Group OÜ-le (hageja) dokumendi nähtavaks tegemise kohta teavitust ei saadetud. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja (esindaja) oleks teavituse või määruse kättesaamist kinnitanud. Samuti ei nähtu, et maakohus oleks püüdnud hagejale määrust mõnel muul viisil edastada.
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu valitud viis 11. märtsi 2024. a määruse edastamiseks ei olnud praeguse asja asjaoludel sobiv.
14.1.Üksnes määruse hagejale ja tema lepingulistele esindajatele e-toimikus nähtavaks tegemisest selle edastamiseks ei piisa. Isikut tuleb määruse nähtavaks tegemisest ka teavitada, sest vastasel juhul ei pruugi ta selle olemasolust teada saada. Üldjuhul ei saa isikutelt eeldada, et nad regulaarselt e-toimikut kontrolliksid.
14.2.Ehkki praegusel juhul saadeti määruse e-toimikus nähtavaks tegemise kohta teavitus hageja lepinguliste esindajate e-postiaadressidele, ei olnud see asjaolusid arvestades kohane teavitamise viis. Üldjuhul tuleks menetlusdokumendi või teate edastamiseks kasutada neid kontaktandmeid, mille menetlusosaline või tema esindaja on ise kohtule avaldanud. Asja materjalidest nähtuvalt oli hageja esitatud nii maksekäsu kiirmenetluse avalduses, 30. jaanuari
5 (6)
2-22-147021 2024. a hagiavalduses kui ka 13. veebruari 2024. a hagi täpsustuses oma e-postiaadressina [email protected]. Selles olukorras ei olnud kohane edastada teadet 11. märtsi 2024. a määruse kohta hageja esindajate teistele e-postiaadressidele, mida hageja ega tema esindajad ei olnud praeguses asjas kohtule avaldanud (sh kasutanud neid e-postiaadresse kohtuga suhtlemiseks). Saates teavituse kohtule avaldatust erinevale e-postiaadressile, ei saa kohus olla kindel, et teavitus ka tegelikult õigeaegselt adressaadini jõuab. Selliselt saadetud teavituse saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda nõuetekohaselt edastatuks juhul, kui adressaat kinnitab kohtule teavituse kättesaamist või kui kohtule on muude asjaolude põhjal ilmne, et adressaat on teate kätte saanud. Praegusel juhul selliseid asjaolusid asja materjalidest ei nähtu. Hageja väitel on ta avanud maakohtu 11. märtsi 2024. a määruse alles 31. mail 2024, s.o pärast vaidlustatud otsuse tegemist.
15.Eelnevast tulenevalt ei olnud maakohus 11. märtsi 2024. a määrust enne vaidlustatud otsuse tegemist hagejale nõuetekohaselt edastanud. Seetõttu ei olnud maakohtu 11. märtsi 2024. a määruses esitatud selgitused hagejani jõudnud ning hagejal polnud võimalik maakohtu palutud küsimustes seisukohti ja tõendeid esitada. Seega oli vaidlustatud otsus, millega maakohus jättis hagi 11. märtsi 2024. a määruses nõutud selgituste esitamata jätmise tõttu rahuldamata, hagejale üllatuslik. Eelnevaga on maakohus oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet (TsMS § 656 lg 1 p 1) ja rikkunud eelmenetluse ülesandeid (TsMS § 392 lg 1 p-d 3 ja 4), tehes asjas otsuse enne seda, kui asja oli arutatud ammendavalt ja asi oli lõpliku lahendi tegemiseks valmis (TsMS § 435 lg 1). Eeltoodud rikkumised on olulised menetlusõiguse normi rikkumised TsMS § 656 lg 1 p 1 ja lg 2 teise lause mõttes ning toovad kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis. Kuna asjas on eelmenetlus nõuetekohaselt läbi viimata ja maakohus ei ole vaidlustatud otsuses kontrollinud muid hagi rahuldamise eelduseid peale selle, kas laen on antud kostja kasutusse, ei saaks ringkonnakohus praegusel juhul maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus esitada seisukoht maakohtu 11. märtsi 2024. a määruses käsitletud küsimustes.
16.Kuna maakohtu otsus tühistatakse asja sisulise lahendamise osas, tuleb see tühistada ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
17.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavast määruses või mõistliku aja jooksul pärast nimetatud lahendi jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.