Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. detsember 2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-113743
Kohtuasi
Aktiva Finance Group OÜ (endise ärinimega Osaühing Aktiva Finants) hagi E.O vastu võlgnevuse, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. mai 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
665,16 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (endise ärinimega Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja Ahto Järvela Kostja E.O (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28. mai 2024 otsus osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Saata asi tühistatud osas tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (endise nimega Osaühing Aktiva Finants, hageja) esitas 20.04.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus E.O-lt (kostja) hageja kasuks välja mõista põhinõude summas 424,11 eurot, intressi perioodi 21.02.201919.12.2019 eest summas 18,82 eurot, viivise perioodi 20.12.2019-20.04.2022 eest summas 232,61 eurot, viivise alates 20.04.2022 määraga 0,06445% päevas ja sissenõudmiskulu 40 eurot. Pärnu Maakohtu 10.11.2022 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja hageja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 28.11.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse, mida täpsustas 06.04.2023. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 387,83 eurot (sh kliendilepingust nr 1700883 tulenevalt 79,40 eurot ning järelmaksu müügilepingust nr 1420120 tulenevalt 308,43 eurot), intressivõlgnevuse 35,10 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 273,63 eurot (sh kliendilepingust nr 1700883 tulenevalt põhinõudelt summas 56,02 eurot ja järelmaksulepingust tulenevalt põhinõudelt summas 217,61 eurot) ning viivise alates 29.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni kolmekordses VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemääras. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja 23.01.2002 kliendilepingu nr 1700883, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid Telia Eesti AS poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Telia Eesti AS-i poolt osutatud teenuseid, kuid jättis teenuste eest esitatud arved tasumata. Telia Eesti AS ütles lepingu üles 21.11.2019 ning loovutas lepingust tulenevad nõuded 04.05.2021 hagejale. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutatud teenustest tulenev põhivõlgnevus 79,40 eurot. Hageja on arvestas viivist põhivõlalt perioodi 21.12.2019 – 28.11.2022 eest määraga 24% aastas kokku summas 56,02 eurot.
2.2.Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 09.03.2019 tarbijakrediidilepingu nr 1420120, millega sõlmiti telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvaid paketis mittesisalduvaid tasulisi teenuseid vastavalt Telia Eesti AS hinnakirjale. Tarbijakrediidilepingu lisana sõlmiti 09.03.2019 järelmaksuleping sülearvuti Lenovo IdeaPad330s ostmiseks, mille netohind oli 399 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Lisaks kohustus kostja tasuma lepingutasu 19,90 eurot. Intressimäär on 21,90% aastas. Kostja on järelmaksu osamaksete tasumisega võlgnevuses alates teisest maksegraafikujärgsest osamaksest, järelmaks on tasumata 308,43 euro ulatuses. Telia Eesti AS ütles lepingu üles 21.11.2019 ning loovutas lepingust tulenevad nõuded 04.05.2021 hagejale. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata intress 35,10 eurot. Hageja on arvestanud viivist 2
põhivõlalt 308,43 eurolt 21.12.2019-28.11.2022 perioodi eest määraga 24% aastas kokku summas 217,61 eurot.
2.3.Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg-st 2 ja lepingu üldtingimuste punktist 4.9. Sissenõudmiskulude summa on 30 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostjale toimetati hagiavaldus kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja hagile ei vastanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 28.05.2024 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kliendilepingust nr 1700883 tuleneva põhivõla 79,40 eurot, viivise 56,02 eurot ning viivise põhivõlgnevuselt kolmekordses VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.11.2022 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded kostjalt järelmaksu müügilepingust nr 1420120 tuleneva põhivõla, intressivõlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Samuti jättis maakohus rahuldamata nõude sissenõudmiskulu hüvitise välja mõistmiseks. Menetluskulud jättis maakohus 81,10 % ulatuses kostja ning 18,90 % ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 66,90 eurot ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
4.1.Maakohus tuvastas, et AS Eesti Telefon (praeguse ärinimega Telia Eesti AS) ja kostja sõlmisid 23.01.2002 kliendilepingu nr 1700883, millega kostja astus AS-i Eesti Telefon kliendiks õigusega kasutada kõiki AS-i Eesti Telefon poolt pakutavaid tooteid vastavuses kliendilepingu, tootelepingute ja pooltevaheliste muude kokkulepetega ning kohustus tasuma tema poolt tarbitud teenuste eest vastavalt pooltevahelistele tootelepingutele, üldtingimustele ja eeskirjadele, hinnakirjale ja AS-i Eesti Telefon poolt väljastatud arvetele. Samuti tuvastas maakohus, et Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 09.03.2019 järelmaksu müügilepingu nr 1420120 sülearvuti Lenovo IdeaPad330s ostmiseks maksumusega 399 eurot. Lepingu sõlmimisel tasus kostja sissemakse 99,75 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tasuma 24 kuu jooksul vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule, samuti kohustus kostja tasuma lepingutasu 19,90 eurot. Intressimäär oli 21,90% aastas, lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 32,57% aastas. Maksegraafiku järgi pidi kostja sülearvuti eest tasuma kokku 495,38 eurot ajavahemiku 23.03.2019 – 20.03.2021 jooksul ning igakuised maksed koosnesid osamaksest ja intressimaksest. Kohtule esitatud arvetest nähtuvalt on kostjal tasumata maksegraafikujärgsed maksed alates 20.05.2019 osamaksest. Nõude loovutamise teatisest nähtuvalt on Telia Eesti AS loovutanud eespool nimetatud lepingutest tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 04.05.2021.
5.Maakohus tuvastas, et kostjale on mobiilside teenuste kasutamise eest esitatud arveid kokku 136,87 euro ulatuses. Hageja selgituste kohaselt on kostjal mobiilside teenuste kasutamise eest arved tasumata 79,40 euro ulatuses. Lepingu p 7 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda tema poolt tarbitud teenuste eest vastavalt pooltevahelistele tootelepingutele, AS-i Eesti Telefon üldtingimustele ja eeskirjadele, AS-i Eesti Telefon hinnakirjale ja AS-i Eesti Telefon poolt väljastatud arvetele. Kuivõrd kostja on kasutatud mobiilside teenuste eest 3
esitatud arved jätnud osaliselt tasumata, siis on kostja oma lepingulisi kohustusi rikkunud (VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1). Seega on hageja nõue mobiilside teenuste võlgnevuse väljamõistmiseks põhjendatud. Lähtudes Telia Eesti AS-i üldtingimuste p-st 4.10.on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras. Hageja on arvestanud põhivõlgnevuselt 79,40 eurolt perioodi 21.12.2019 – 28.11.2022 eest viivist määraga 24% aastas summas 56,02 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Samuti mõistis maakohus kostjalt samas määras viivise välja alates 29.11.2022 kuni põhivõla tasumiseni.
6.VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohus kontrollis omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Kohus leidis, et 09.03.2019 lepingus märgitud krediidikulukuse määr 32,57% aastas vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.
6.1.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1-2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).
6.2.Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja on lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavaldusele lisatud Telia järelmaksu/liisingu taotluses oli kostja oma kutse- või tegevusalana märkinud, et on ettevõtja/ FIE ning sissetulekuks märkinud palga 801-1200 eurot kuus. Ühtki kehtivat kohustust taotluses märgitud ei olnud. Hagiavalduses puudusid andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, mistõttu andis kohus 09.02.2024 määrusega hagejale tähtaja kuni 26.02.2024 selgitamaks, kas krediidivõimelisuse hindamiseks küsiti kostja konto väljavõtet ja kui mitte, siis välja tuua ja tõendada, missugust muud piisavat teavet kostja krediidivõimelisuse, sh temal juba olemasolevate kohustuste kohta, koguti. Hageja vastavaid andmeid kohtule ei esitanud. Kohtu hinnangul nähtub esitatud andmetest, et sisulist kontrolli enne 09.03.2019 lepingu sõlmimist krediidiandja ei teostanud. Kohtule esitatud andmed ei võimalda tuvastada, et krediidiandja oleks välja selgitanud kostja regulaarsete sissetulekute ja igakuiste kulude suuruse, sh teostanud sisulist kontrolli kostja enda väidetud andmete õigsuse
4
osas. Eelnevat arvestades asus kohus seisukohale, et krediidiandja rikkus lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
6.3.VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus andis hagejale 09.02.2024 kohtunõudega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 403 4 lg 7 sätestatuga hiljemalt 26.02.2024. Hageja haginõuet ei täpsustanud ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 403 4 lg 7 sätestatuga. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja järelmaksu müügilepingu nr 1420120 osas vastustundliku laenamise põhimõtet järginud ning hageja ei ole esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, siis ei ole hageja nõuded, mis tulenevad eespool nimetatud järelmaksuga müügilepingust, selged. Eelnevat arvestades jättis kohus järelmaksu müügilepingust nr 1420120 tulenevad nõuded kostja vastu rahuldamata.
7.Hageja on esitanud nõude kostjalt hüvitise välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade saatmisega summas 30 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 403 4 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena, vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jättis maakohus järelmaksuga müügilepingust tuleneva nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks rahuldamata. Kohus leidis, et sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ei kuulu rahuldamisele ka kliendilepingu nr 1700883 alusel. VÕS § 1132 piirab sissenõudmiskulu hüvitamise nõude ulatust tarbijast võlgnikult, tegemist ei ole iseseisva nõude alusega (nö seadusest tuleneva hinnakirjaga kirjade saatmise eest). Olukorras, kus lepingus kokkulepe sissenõudmiskulu hüvitamise kohta puudub, saab sissenõudmiskulu hüvitamist nõuda üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel, mis eeldab, et hageja toob kohtu ette asjaolud, millega seoses väidetav kahju tekkis. Maakohus leidis, et hageja poolt esile toodud faktiväited ei ole kahju hüvitamise nõuete eelduste sisustamiseks piisavad. Apellatsioonkaebus
8.Hageja esitas 28.06.2024 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mida täiendas 04.07.2024. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Samuti palus hageja maakohtu otsuse tühistada menetluskulude osas.
8.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus teinud 09.02.2024 kohtumääruse, millega andis hagejale tähtaja täiendava seisukoha ja tõendite esitamiseks hiljemalt 26.02.2024. Määrus ei olnud pooltele kätte toimetatud, vaid oli tehtud e-toimikus nähtavaks. Hageja on avanud määruse alles peale kohtuotsuse tegemist 31.05.2024. Kuna hageja ei ole 09.02.2024 kohtumäärusele vastanud, jättis kohus hagiavalduse osaliselt rahuldamata. Kuna hageja ei 5
olnud määrusest enne kohtuotsuse saamist teadlik, siis ei olnud tal võimalik ka puuduseid kõrvaldada. Hagejal on tuhandeid menetlusi ning hageja ei vaata e-toimikus tsiviilasju, kui puudub selleks vajadus. Seega ei saa lähtuda ka eeldusest et hagejal oli piisav ajavaru. Asja materjalidest nähtuvalt oli hageja hagiavalduses ja järgnevates dokumentides märgitud menetlusposti aadressina XXX. Hagejale ei ole teada, millisele e-posti aadressile on maakohus e-toimiku teated määruse nähtavaks tegemisest ja/või tähtaja määramisest edastanud. Üldjuhul tuleks menetlusdokumendi või teate edastamiseks kasutada neid kontaktandmeid, mille menetlusosaline või tema esindaja on ise kohtule avaldanud. Menetluses olnud lepinguline esindaja Alla Žulinskaja ei esinda hagejat alates 2023. aasta septembrist. Käesoleval juhul peab välja selgitama, millisele konkreetsele e-posti aadressile 09.02.2024 määrusest teated edastati.
8.2.Hageja esitas apellatsioonkaebuses hagiavalduse täiendused ja selgitused lähtudes maakohtu 09.02.2024 määrusest. Vastustaja seisukoht
9.Kostja ei esitanud kaebuse osas seisukohta, kuid märkis 21.11.2025 saadetud e-kirjas, et ta ei ole suuteline hageja nõudeid tasuma, kuna tal on palju võlgnevusi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata. Samuti vaidlustas hageja maakohtu otsust menetluskulude osas. Osas, milles maakohus hagi rahuldas, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud.
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel vaidlustatud osas tühistada, s.o osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Asi saadetakse tühistatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
12.Maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata põhjusel, et hageja ei tõendanud, et ta järgis kostjaga 09.03.2019 järelmaksu müügilepingu nr 1420120 sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ega täpsustanud ka selles osas oma haginõuet kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Seejuures viitas maakohus otsuses 09.02.2024 määrusele, millega kohus andis hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta hagi täienduste ning tõendite esitamiseks. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei olnud hageja enne kohtulahendi tegemist maakohtu 09.02.2024 määrusest teadlik, ega saanud seetõttu määruses antud selgitusi täita.
13.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on maakohtu 09.02.2024 määrus hagejale ja hagejat maakohtus esindanud lepingulisele esindajale Alla Žulinskajale nähtavaks tehtud samal kuupäeval. Tallinna Ringkonnakohus tegi päringu avaliku e-toimiku haldurile Riigi IT Keskusele, et saada teavet, millistele e-posti aadressidele edastati hagejale ning tema lepingulisele esindajale teavitused 09.02.2024 määruse e-toimikus nähtavaks tegemise kohta. Riigi IT Keskuse 02.06.2025 vastuse kohaselt edastati teavitus maakohtu 09.02.2024 määruse nähtavaks tegemise kohta Alla Žulinskaja e-posti aadressile [email protected], kuid määrust ei ole e-toimikus avatud (dtl 247-248). Asja materjalidest nähtuvalt on hageja nii maksekäsu 6
kiirmenetluse avalduses kui ka hagiavalduses märkinud oma esindaja e-postiaadressiks XXX (dtl 2, dtl 32) ning ka maakohus ise suhtles hagejaga selle e-postiaadressi kaudu (dtl 104). Eeltoodust tulenevalt ei edastanud kohus teavitust 09.02.2024 määruse nähtavakstegemise kohta hageja poolt kohtule avaldatud e-posti aadressile. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks püüdnud hagejale määrust mõnel muul viisil edastada või et hageja oleks kinnitanud selle kättesaamist.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulenenud maakohtule kohustust 09.02.2024 määrust hagejale kätte toimetada (TsMS § 306 lg 5, § 466 lg 1 esimene lause). Määrus, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, edastatakse menetlusosalisele kohtu valitud viisil (TsMS § 466 lg 1 teine lause, § 310 lg 1). Ringkonnakohus leiab, et tehes määruse, millega kohus täidab selgitamiskohustust ja annab hagejale tähtaja täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks, mille esitamata jätmise tagajärjeks võib olla hagi rahuldamata jätmine, tuleb valida määruse edastamiseks viis, mis eelduslikult tagab hagejale tegeliku võimaluse määrusega tutvuda ning seeläbi saada teada kohtu selgitustest ja talle määratud tähtajast (vt ka TlnRnKo 18.07.2024, 2-22-147021, p 12; TlnRnKm 13.09.2021, 2-21-109802, p 10; TlnRnKm 13.10.2022, 2-22-5688, p 9). Kuna käesoleval juhul kasutas kohus 09.02.2024 määruse kohta teate edastamiseks muid kontaktandmeid kui need, mille menetlusosaline ise kohtule avaldas, oleks kohus pidanud tegema kindlaks, kas hageja on saanud määruse kätte. Saates teavituse kohtule avaldatust erinevale e-postiaadressile, ei saanud kohus olla kindel, et teavitus ka tegelikult õigeaegselt adressaadini jõudis. Selliselt saadetud teavituse saaks lugeda nõuetekohaselt edastatuks juhul, kui adressaat kinnitab kohtule teavituse kättesaamist või kui kohtule on muude asjaolude põhjal ilmne, et adressaat on teate kätte saanud (vt ka TlnRnKm 13.09.2021, 2-21-109802 p 10). Praegusel juhul selliseid asjaolusid asja materjalidest ei nähtu. Ringkonnakohus leiab, et tegemata kindlaks, kas hageja on kohtumääruse kätte saanud ja saanud reaalselt võimaluse hagi täpsustada ja tõendeid esitada, ei saanud maakohus tugineda otsuse tegemisel sellele, et hageja kohtu 09.02.2024 määrusele ei vastanud.
15.Kuna käesolevas asjas ei olnud maakohus 09.02.2024 määrust enne vaidlustatud otsuse tegemist hagejale nõuetekohaselt edastanud, ei olnud hagejal võimalik maakohtu palutud küsimustes seisukohti ja tõendeid esitada. Seega oli vaidlustatud otsus, millega maakohus jättis hagi viidatud määruses nõutud selgituste esitamata jätmise tõttu osaliselt rahuldamata, hagejale üllatuslik. Selliselt on maakohus kolleegiumi hinnangul oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet (TsMS § 656 lg 1 p 1) ja eelmenetluse ülesandeid (TsMS § 392 lg 1 p-d 3 ja 4), tehes asjas otsuse enne seda, kui asja oli arutatud ammendavalt ja asi oli lõpliku lahendi tegemiseks valmis (TsMS § 435 lg 1). Eeltoodud rikkumised on olulised menetlusõiguse normi rikkumised TsMS § 656 lg 1 p 1 ja lg 2 teise lause mõttes ning toovad kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis. Arvestades rikkumiste olemust ning seda, et eelmenetlus on olulises ulatuses läbi viimata, ei oleks ringkonnakohtul võimalik ise asja sisuliselt lahendada.
16.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada ja saata asi tühistatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Eeltoodut arvestades jääb maakohtu otsustada ka hageja poolt 28.06.2024 esitatud uue tõendi vastuvõtmine. Kuna maakohtu otsus tühistatakse osaliselt asja sisulise lahendamise osas, tuleb see tühistada ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
17.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja saadab tühistatud osas asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 7
järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavast määruses või mõistliku aja jooksul pärast nimetatud lahendi jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.