Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-131637

Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Asjaolud

2-23-131637 04.06.2024 esitas hageja hagiavalduse täienduse. Hageja selgitas, et laenu taotlemisel märkis kostja oma tööandjaks xxx, igakuiseks sissetulekuks 950 eurot ning igakuiseks finantskohustuseks 400 eurot. Laenuandja sise-eeskirjade kohaselt tehakse krediidiotsus laenu väljastamiseks automatiseeritud otsustusalgoritmi (edaspidi ka otsustusmootor) kasutades. Tuginedes laenutaotluses esitatud andmetele, teostab otsustusmootor automaatsed päringud nii Xxx grupi (Xxx Xxx, Xxx Liising ja Xxx Finants) finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete andmebaasidesse kui kolmandate osapoolte andmebaasidesse, seejärel talletab ning töötleb saadud andmeid ja otsustab kogutud info ning otsustusmootori eelseadistuste põhjal kogumis, kas ja kui suurt krediiditoodet saab laenutaotluse esitajale võimaldada. Xxx grupi finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete andmebaasidest saab otsustusmootor info taotleja kohustuste, maksekäitumise ja võlgnevuste kohta, samuti võimalike muude kohustuste rikkumiste kohta. Lisaks tehti Laenusaaja kohta päringuid pangavälistesse süsteemidesse, et kontrollida ja koguda täiendavat teavet: (i) Rahvastikuregistrist kontrolliti elukoha ja kehtivate dokumentide andmeid. Laenusaaja märkis taotlusesse elukoha aadressiks xxx. Taotlusesse märgitud andmed kattusid rahvastikuregistrist nähtuvate andmetega. (ii) Krediidiinfo andmebaasist päriti laenusaaja krediidisikoori, mis oli 22,4 (Xxx Xxx AS väljastab krediiti krediidiinfo skooriga kuni 27,9) ning aktiivseid ja hiljutisi maksehäireid ei olnud. Hiljutiseks maksehäireks loetakse olukorda, kus eraisikust kliendil on olnud maksehäire, siis infot selle kohta kuvatakse kuni 5 aastat kohustuse rikkumise lõppemisest. Xxx Xxx AS ei väljasta laenu klientidele, kellel on hiljutine maksehäire, mis on lõpetatud vähem kui üks aasta enne laenutaotluse esitamist. (iii) Taust.ee andmebaasist päriti infot võlgniku võlgnevuste kohta. Päringu tulemusel selgus, et aktiivsed võlgnevused puuduvad. (i) Xxx Xxx AS võimaldab krediiti üksnes juhul, kui kliendile laekub regulaarne sissetulek. Sissetulek peab olema tõendatud, näiteks peab see kajastuma EMTA maksuandmete päringus. Eesti Maksu- ja Tolliameti süsteemist kontrolliti infot kehtiva töösuhte ning palgalaekumiste kohta. Laenusaajal oli kehtiv tööleping osaühinguga xxx AS ́ga. EMTA andmetel oli kostja 3 kuu keskmine sissetulek 1107 eurot ning 12 kuu keskmine sissetulek 1041 eurot. Laenusaaja krediidivõimelisuse hindamise aluseks arvestas laenuandja laenusaaja sissetulekuna 1107 eurot ning igakuiste finantskohustustena 400 eurot. Eeltoodud andmetest lähtuvalt otsustas laenuandja, et laenusaajale maksimaalselt pakutav laenusumma on 6400 eurot. Xxx Xxx AS leidis, et laenusaaja ei lange ühegi riskiprofiili alla, mis annaks aluse laenu väljastamise keelamiseks ning igakuine laenumakse summas 96.17 eurot oli laenusaajale jõukohane. Arvestades laenusummat ja taotleja esitatud andmeid ei olnud kontoväljavõtte esitamine nõutav. Hageja esitas võlgnevuse kujunemise kalkulatsiooni juhindudes VÕS § 4034 lg-st 7 juhuks, kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Lepingu alusel võimaldati kostjale laenu summas 1000 eurot ning kostjalt on toimunud laekumisi 969.74 eurot. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja lepingu alusel saadud summa 30.26 eurot ning viivise põhivõlgnevuselt 30.26 eurot alates viimasele osamaksele järgnevast päevast s.o 11.02.2023 VÕS § 113 lg 1 kohaselt. 12.06.2024 võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Kohus toimetas kostjale Y O’le menetlusdokumendid kätte 15.06.2024 postiteenuse osutaja vahendusel tähitud kirjaga (TsMS § 312 lg 1 ja § 313 lg 1). Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused

2-23-131637 võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

2-23-131637 − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); − krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

2-23-131637

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-23-131637 Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (140+20+200) 360 eurot, millest kostja kanda jääb 8% ehk 28.80 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.