Aktiva Finance Group osaühingu hagi Y O vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
444.79 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood 10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn); hageja lepinguline esindaja S R (Julianuse Õigusbüroo osaühing, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn, e-post xxx); kostja Y O (isikukood xxx, elukoht xxx).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt Y O’lt (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja väikelaenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 30.26 eurot.
3.Mõista kostjalt Y O’lt (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja viivis alates 11.02.2023 kuni põhinõude summas 30.26 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi Y O (isikukood xxx) vastu rahuldamata põhivõla 242.41 eurot, intressi 11.40 eurot, haldustasu 4.50 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 47.95 eurot osas.
5.Jätta menetluskulud 92% ulatuses Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kanda ja 8% osas Y O (isikukood xxx) kanda.
6.Mõista kostjalt Y O’lt (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 8% ulatuses s.o summas 28.80 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal Y O’l (isikukood xxx) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Asjaolud
1.Aktiva Finance Group osaühing esitas 07.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 10.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 27.10.2023 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 27.10.2023 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Hageja esitas 14.11.2023 hagiavalduse Y O vastu võlgnevuse nõudes, milles hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 272.67 eurot, intressi 11.40 eurot, haldustasu 4.50 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 47.95 eurot, viivise alates 15.11.2023 kuni põhinõude summas 272.67 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud viivise määras so 24% aastas, riigilõivu summas 140 eurot ja hageja õigusabikulud 358 eurot. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja xxx AS vahel 13.02.2022 sõlmitud väikelaenuleping nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.03.2022 - 10.02.2023. Xxx Xxx AS loovutas 13.04.2023 kostja vastase nõude osaühingule Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 17.05.2024 jättis Harju Maakohus hagiavalduse käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
2-23-131637 04.06.2024 esitas hageja hagiavalduse täienduse. Hageja selgitas, et laenu taotlemisel märkis kostja oma tööandjaks xxx, igakuiseks sissetulekuks 950 eurot ning igakuiseks finantskohustuseks 400 eurot. Laenuandja sise-eeskirjade kohaselt tehakse krediidiotsus laenu väljastamiseks automatiseeritud otsustusalgoritmi (edaspidi ka otsustusmootor) kasutades. Tuginedes laenutaotluses esitatud andmetele, teostab otsustusmootor automaatsed päringud nii Xxx grupi (Xxx Xxx, Xxx Liising ja Xxx Finants) finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete andmebaasidesse kui kolmandate osapoolte andmebaasidesse, seejärel talletab ning töötleb saadud andmeid ja otsustab kogutud info ning otsustusmootori eelseadistuste põhjal kogumis, kas ja kui suurt krediiditoodet saab laenutaotluse esitajale võimaldada. Xxx grupi finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete andmebaasidest saab otsustusmootor info taotleja kohustuste, maksekäitumise ja võlgnevuste kohta, samuti võimalike muude kohustuste rikkumiste kohta. Lisaks tehti Laenusaaja kohta päringuid pangavälistesse süsteemidesse, et kontrollida ja koguda täiendavat teavet: (i) Rahvastikuregistrist kontrolliti elukoha ja kehtivate dokumentide andmeid. Laenusaaja märkis taotlusesse elukoha aadressiks xxx. Taotlusesse märgitud andmed kattusid rahvastikuregistrist nähtuvate andmetega. (ii) Krediidiinfo andmebaasist päriti laenusaaja krediidisikoori, mis oli 22,4 (Xxx Xxx AS väljastab krediiti krediidiinfo skooriga kuni 27,9) ning aktiivseid ja hiljutisi maksehäireid ei olnud. Hiljutiseks maksehäireks loetakse olukorda, kus eraisikust kliendil on olnud maksehäire, siis infot selle kohta kuvatakse kuni 5 aastat kohustuse rikkumise lõppemisest. Xxx Xxx AS ei väljasta laenu klientidele, kellel on hiljutine maksehäire, mis on lõpetatud vähem kui üks aasta enne laenutaotluse esitamist. (iii) Taust.ee andmebaasist päriti infot võlgniku võlgnevuste kohta. Päringu tulemusel selgus, et aktiivsed võlgnevused puuduvad. (i) Xxx Xxx AS võimaldab krediiti üksnes juhul, kui kliendile laekub regulaarne sissetulek. Sissetulek peab olema tõendatud, näiteks peab see kajastuma EMTA maksuandmete päringus. Eesti Maksu- ja Tolliameti süsteemist kontrolliti infot kehtiva töösuhte ning palgalaekumiste kohta. Laenusaajal oli kehtiv tööleping osaühinguga xxx AS ́ga. EMTA andmetel oli kostja 3 kuu keskmine sissetulek 1107 eurot ning 12 kuu keskmine sissetulek 1041 eurot. Laenusaaja krediidivõimelisuse hindamise aluseks arvestas laenuandja laenusaaja sissetulekuna 1107 eurot ning igakuiste finantskohustustena 400 eurot. Eeltoodud andmetest lähtuvalt otsustas laenuandja, et laenusaajale maksimaalselt pakutav laenusumma on 6400 eurot. Xxx Xxx AS leidis, et laenusaaja ei lange ühegi riskiprofiili alla, mis annaks aluse laenu väljastamise keelamiseks ning igakuine laenumakse summas 96.17 eurot oli laenusaajale jõukohane. Arvestades laenusummat ja taotleja esitatud andmeid ei olnud kontoväljavõtte esitamine nõutav. Hageja esitas võlgnevuse kujunemise kalkulatsiooni juhindudes VÕS § 4034 lg-st 7 juhuks, kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Lepingu alusel võimaldati kostjale laenu summas 1000 eurot ning kostjalt on toimunud laekumisi 969.74 eurot. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja lepingu alusel saadud summa 30.26 eurot ning viivise põhivõlgnevuselt 30.26 eurot alates viimasele osamaksele järgnevast päevast s.o 11.02.2023 VÕS § 113 lg 1 kohaselt. 12.06.2024 võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Kohus toimetas kostjale Y O’le menetlusdokumendid kätte 15.06.2024 postiteenuse osutaja vahendusel tähitud kirjaga (TsMS § 312 lg 1 ja § 313 lg 1). Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
2-23-131637 võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21);
2-23-131637 − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); − krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
5.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja hagiavalduses väljatoodud selgituste ja tõenditega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt kirjeldanud, millest tulenevalt leiab kohus, et hageja väikelaenulepingust tulenev nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7). Laenusaaja krediidivõimelisuse hindamise aluseks arvestas laenuandja laenusaaja sissetulekuna 1107 eurot ning igakuiste finantskohustustena 400 eurot. Arvestades laenusummat ja taotleja esitatud andmeid ei olnud kontoväljavõtte esitamine nõutav. Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hageja toob välja, et lepingu alusel võimaldati kostjale laenu summas 1000 eurot ning kostjalt on toimunud laekumisi 969.74 eurot. Hageja palub kohtul vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel mõista kostjalt välja lepingu alusel saadud summa 30.26 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt 30.26 eurolt alates viimasele osamaksele järgnevast päevast s.o 11.02.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 30.26 eurot, viivis alates 11.02.2023 kuni põhinõude summas 30.26 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 242.41 eurot, intressi 11.40 eurot, haldustasu 4.50 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 47.95 eurot.
2-23-131637
III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
8.Hageja nõude suurus kokku oli 366.52 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja põhivõla 30.26 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 8%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 92% ulatuses hageja kanda ning 8% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 75 eurot, ehk kokku 140 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (2 x 100) 200 eurot ilma käibemaksuta.
2-23-131637 Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (140+20+200) 360 eurot, millest kostja kanda jääb 8% ehk 28.80 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.