Tühistada Harju Maakohtu 04.06.2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-24-1058 ning saata asi tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
4.Rahuldada SAAREMAA KONVERENTS OÜ apellatsioonkaebus.
2-24-1058 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X ja Y (hagejad) esitasid 19.01.2024 Harju Maakohtule hagi SAAREMAA KONVERENTS OÜ (kostja) vastu ostuhinna ja leppetrahvi nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad (ostjad) ja kostja (müüja) 06.07.2022 jagamisel tekkiva korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega kostja müüs ja hagejad ostisid kinnisasja (XXX) korteriomanditeks jagamisel tekkiva korteriomandi. Müüjal tuli korter “võtmed kätte“ valmidusse ehitada, teostada 31.01.2023 siseviimistlus, teostada maatükil ehitise ümbruses hiljemalt 31.01.2023 heakorrastustööd ja haljastustööd ning hankida hiljemalt 31.07.2023 lepingu esemele kasutusluba. Korter ei saanud kokkulepitud tähtajaks valmis, mistõttu hagejad esitasid 01.12.2023 müüjale nõudeavalduse leppetrahvi 2057,30 eurot tasumiseks ning kahjuhüvitise nõude seoses laenulepingu pikendamisega tekkinud lisakuludega (panga teenustasu 80 eurot). Kostja jättis lepingus kokkulepitud kohustused täitmata, mistõttu hagejad taganesid lepingust ning palusid kostjal ostuhinna tagastada ning nõudsid leppetrahvi seoses kohustuste rikkumisega, ja seadusjärgses määras viivist põhivõlalt. Kostja vastuväited
2.Kostja tunnistas võlga, kuid leidis, et vaidluse saab lahendada kompromissi teel. Kostja tegi hagejatele ettepaneku alustada kompromissläbirääkimisi. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas hagi 04.06.2024. a õigeksvõtul põhineva otsusega ning mõistis kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja võla 44 120,28 eurot ning viivise põhivõla jäägilt hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus tunnistas otsuse viivitamata täidetavaks. Maakohus rahuldas hagejate menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ning mõistis kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulud 2336,8 eurot. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt läbi vaatamata. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda ning mõista need välja koos seadusjärgses määras viivisega.
2-24-1058
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt väljendas kostja oma vastuses hagile selgelt, et soovib pidada hagejatega läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks. Kostja selgituste kohaselt nõustusid hagejad 09.05.2024 kirjavahetuse kohaselt kostjaga kompromissi sõlmima. 31.05.2024 tegi kostja hagejatele vastavalt kompromissis kokkulepitule esimese ülekande. Eelnevast järeldub, et pooled jõudsid vaidlusaluste nõuete rahuldamise osas omavahel kokkuleppele ning kostja oli juba asunud kompromissi täitma. Üllatuslikult tegi maakohus 04.06.2024 hagi õigeksvõtul põhineva otsuse ning tunnistas selle viivitamata täidetavaks.
4.2.Kostja hinnangul on maakohus teinud ekslikult õigeksvõtul põhineva otsuse, kuigi selle tegemise formaalsed eeldused olid täitmata. Maakohus jättis poolte tegeliku tahte välja selgitamata ning ei määranud pooltele tähtaega kompromissläbirääkimiste pidamiseks. Maakohus ei selgitanud kostjale, et kui kostja hagile vastu ei vaidle, käsitletakse seda õigeksvõtuna ning selle tulemusena tehakse õigeksvõtul põhinev otsus, mis võib olla viivitamata täidetav. Kostja ei teadnud, et hagejad esitasid taotluse õigeksvõtul põhineva otsuse tegemiseks. Samuti on täitmata õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise sisulised eeldused. Pooled olid maakohtu otsuse tegemise ajaks sõlminud kompromissi ning kostja oli seda juba täitma asunud. Seega ei eksisteerinud hagejatel otsuse tegemise hetkel nõudeid, mille kohta nad hagi esitasid. Pooled oleks pidanud esitama kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks. Paraku tegi maakohus enne seda otsuse ning hagejad esitasid selle järgmisel päeval pärast otsuse tegemist täiturile täitmiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg 1 alusel menetlusse ja rahuldada, maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p 1 ning lg 2 alusel tühistada ning saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Menetlusökonoomia kaalutlustel lahendab ringkonnakohus asja TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 kohaselt võib kohus võib otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lõige 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. TsMS § 652 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. See tähendab, et ringkonnakohtul ei ole kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1), arutada asja kohtuistungil (TsMS § 648) ega kohustust analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (TsMS § 656 lg 1).
7.Kolleegiumi hinnangul ei olnud täidetud õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise eeldused (TsMS § 440 lg 1). Õiguskirjanduses on selgitatud, et õigeksvõtt on kostja ühepoolne kohtule suunatud avaldus, millega ta tunnustab täielikult või osaliselt nõuet, mida hageja soovib menetluses maksma panna. Kostja ei pea õigeksvõttu avaldama sõnaselgelt, vaid piisab sellest, kui tema käitumisest on üheselt väljaloetav, et ta peab hageja esitatud nõuet põhjendatuks ning on valmis seda täitma. Kui kostja käitumist on võimalik tõlgendada mitmeti, tuleb kohtul tema tegelik tahe välja selgitada. Kohus ei tohi käsitada kostja valmisolekut kompromissiläbirääkimisteks ja isegi nõustumist kohtu pakutud kompromissiettepanekuga kostja õigeksvõtuna (TsMS komm. § 440 kommentaar 3.3.b). Riigikohus on asunud
2-24-1058 seisukohale, et kostja saab õigeksvõtust loobuda seni, kuni kohus ei ole veel otsust teinud (RKTKo 23.10.2001, 3-2-1-107-01).
8.Maakohus leidis ekslikult, et kostja tunnistas hageja nõuet oma vastuses hagile. Kuigi kostja märkis vastuses (dtl 90), et ta ei vaidle hagile vastu, siis samas avaldas kostja soovi „astuda dialoogi kompromissi tingimuste osas“. Kolleegiumi hinnangul ei väljendanud kostja oma vastuses valmidust nõuet täitma asuda, vaid soovis pidada kompromissläbirääkimisi. Seejuures esitas kostja enne maakohtu otsuse tegemist kohtule avalduse, millest võis aru saada, et kostja soovis hageja nõudele vastu vaielda. Kostja avaldas 09.05.2024 (dtl 99), et soovib asja arutamist kohtuistungil ja asja lahendamist kohtus. Seega pidi maakohtule hiljemalt selleks ajaks selge olema, et kostja ei tunnista hagi ega ole valmis seda täitma.
9.Et maakohus kohaldas valesti TsMS § 440 lg-t 1 ja rikkus sellega kostja õigust kohtulikule arutamisele ja õigust vaielda hagile vastu (TsMS § 206 lg 1), tuleb maakohtu otsus tühistada TsMS § 646 järgi.
10.Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud osas maakohtu otsuse ja saadab asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Margo Klaar ja Siret Siilbek
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.