lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-124976/7

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 12.07.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-124976/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.07.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2390
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastus pöördumisele
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-07-20
Vastus
Justiits- ja Digiministeerium · Väljaminev kiri · 2024-10-17
Kiri
Justiits- ja Digiministeerium · Sissetulev kiri · 2024-09-16
Vastus isikuandmete kaitse asjas
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2023-10-05
Vastus isikuandmete kaitse asjas
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2023-09-12
Menetluse lõpetamise teade
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2023-05-04

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 444 lg 1, 2, 3, 4Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 404 lg 21Teave tarbijakrediidilepingu muude tingimuste muutmise kohtaTsMS § 138 lg 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 162 lg 1, 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 405LihtmenetlusTsMS § 637 lg 21

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ GS Core16183586

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuli 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-124976

Tsiviilasi

osaühingu GS Core hagi A. B.’i vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3504.67 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

osaühing GS Core (registrikood 16183586, asukoht Jõe tn 2a, 10151 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Alar Liivamägi (osaühing GS Core, asukoht Jõe tn 2a, 10151 Tallinn, e-post xxx); kostja A. B. (isikukood xxxxxxxxxx, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt A. B.’ilt (isikukood xxxxxxxxxx) hageja osaühingu GS Core (registrikood 16183586) kasuks välja laenulepingust nr BL1090464 tulenev põhivõlg 2758.06 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 156.33 eurot.
3.Mõista kostjalt A. B.’ilt (isikukood xxxxxxxxxx) hageja osaühingu GS Core (registrikood 16183586) kasuks välja viivis VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlalt 2758.06 eurolt alates 16.07.2024 kuni põhivõla tasumiseni.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
VÕS § 82 lg 1Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhul
TsMS § 144Kohtuvälised kulud
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 175Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 232 lg 1Tõendite hindamine
TsMS § 317 lg 11Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamine
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 448 lg 4Täiendav otsus
TsMS § 455Kohtuotsuste kättetoimetamine
TsMS § 4842
TsÜS § 86Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing
Jätta osaühingu GS Core (registrikood 16183586) hagi A. B.’i (isikukood xxxxxxxxxx) vastu rahuldamata viivise 259.31 eurot osas.
5.Jätta menetluskulud 8 % ulatuses osaühingu GS Core (registrikood 16183586) kanda ja 92 % ulatuses A. B.’i (isikukood xxxxxxxxxx) kanda.

2-23-124976

6.Mõista kostjalt A. B.’ilt (isikukood xxxxxxxxxx) hageja osaühingu GS Core (registrikood 16183586) kasuks välja menetluskulud 92% ulatuses, s.o summas 437 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal A. B.’il (isikukood xxxxxxxxxx) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
1.OÜ GS Core esitas 15.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 20.06.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 14.11.2023 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 29.11.2023 hagiavalduse, milles palub kohtul mõista kostjalt välja põhivõlg 2758.06 eurot ja seadusjärgne viivis 415.64 eurot ning põhivõlalt edasiulatuvalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja Bondora AS vahel 16.05.2019 sõlmitud laenuleping nr BL1090464, mille alusel väljastati laen 4000 eurot. Hageja esitab nõude vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisest lähtuvalt, nõudes sissenõutavaks muutunud laenu tagastamist ning tulevase nõude täitmist. Harju Maakohus võttis 04.04.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond on võlgnikule A. B.’ile makseettepanekut üritanud kätte toimetada järgmistel aadressidel: 20.06.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus; 26.06.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus; 29.06.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus; 18.07.2023 aadressil xxx - Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel;

2-23-124976 11.09.2023 aadressil xxx - Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel; 23.10.2023 aadressil xxx - Tagastatud - kohtutäituri vahendusel ebaõnnestus; 18.07.2023/ 11.09.2023/ 23.10.2023 saadetud teavitus e-posti aadressidel xxx – puudub. xxx omaniku esindaja kinnitas 08.09.2023, et võlgnik ei ela antud aadressil, tegemist on ärihoonega. xxx üks omanikest kinnitas 08.09.2023, et võlgnik siin ei ela. xxx omanik kinnitas 08.09.2023, et võlgnik ei ela antud aadressil. Vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 08.09.2023, et edastame andmed A. B. kohta: 20.09.2022 xxx. xxx omanik (võlgniku endine abikaasa) kinnitas 18.10.2023, et võlgnik ei ela antud aadressil. Kohtul ei õnnestunud xxx korteriomanikuga kontakti saada, et aadressi õigsust kontrollida. Avaldaja edastas menetlusdokumendid kohtutäiturile Elin Vilippus, kes tagastas need 09.11.2023 kättetoimetamise võimatuse tõttu. Kohtutäituri aruandest selgub, et aadressil xxx dokumentide kättetoimetamine ebaõnnestus, kuna adressaat ei ela/asu kontrollitud aadressil. Kohtul ei õnnestunud kostjale A. B.’ile menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 06.05.2024 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused

2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

2-23-124976 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); − krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
5.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

2-23-124976 Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja Bondora AS vahel 16.05.2019 sõlmitud laenuleping nr BL1090464, mille alusel väljastati laen 4000 eurot. Hageja esitab nõude vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisest lähtuvalt, nõudes väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist seaduslikus määras alates lepingu lõppemisele järgnenud päevast (24.05.2022). Lepingu punkti 9.1. kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel (v.a intress) võib laenuandja nõuda laenuvõtjalt viivist eritingimustes kokku lepitud intressimäärale vastavas määras. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 lg-s 1 sätestatud määr. Kuna lepingu kohaselt on viivis võrdne intressimääraga, siis vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt on viivise määr VÕS §-s 94 lg-s 1 sätestatud määr. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja viivisenõue VÕS §-s 94 lg-s sätestatud määras, mitte VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt põhivõlalt arvestatud viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Alates lepingu lõppemisele järgnenud päevast (24.05.2022) kuni kohtuotsuse tegemiseni (15.07.2024) on sissenõutavaks muutunud viivise arvestus järgmine: – summa 2758.06 eurot, periood 24.05.2022 - 31.12.2022, viivise määr 0% aastas, perioodis päevi 222, summa 0 eurot; – summa 2758.06 eurot, periood 01.01.2023 - 30.06.2023, viivise määr 2,5% aastas, perioodis päevi 181, summa 34.19 eurot; – summa 2758.06 eurot, periood 01.07.2023 - 31.12.2023, viivise määr 4% aastas, perioodis päevi 184, summa 55.61 eurot; – summa 2758.06 eurot, periood 01.01.2024 - 30.06.2024, viivise määr 4,5% aastas, perioodis päevi 182, summa 61.71 eurot; – summa 2758.06 eurot, periood 01.07.2024 - 15.07.2024, viivise määr 4,25% aastas, perioodis päevi 182, summa 4.80 eurot. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks (34.19 + 55.61 + 61.71 + 4.80) 156.33 eurot.
7.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 2758.06 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 156.33 eurot, viivis põhivõlalt 2758.06 eurot alates 16.07.2024 VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata viivise summas 259.31 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

2-23-124976 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).

9.Hageja nõude suurus kokku oli 3173.70 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja põhivõla 2758.06 eurot ja viivise 156.33 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 92%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 8% ulatuses hageja kanda ning 92% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv 455 eurot, maksekäsu kiirmenetlusega seonduv menetluskulu 20 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulu 360 eurot (3 x 120). Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 188.14 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 266.86 eurot, ehk kokku 455 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on hageja lepinguliseks esindajaks Alar Liivamägi, kes on kohtule teistest menetlustest teada, kui hageja töötaja. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule ei ole esitatud tõendeid õigusabikulude tekkimise kohta. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud 360 eurot ei ole põhjendatud. Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 475 eurot, millest kostja kanda jääb 92% ehk 437 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

2-23-124976 menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (437 eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

10.TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb kohtuotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja