Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
11. juuli 2024.a, Tallinn
Hagihind
3437,70 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
2-23-148122 Nord Collect OÜ hagi K. P. vastu 02.07.2019 kliendilepingust nr 7456358964 tuleneva võlgnevuse 2486,40 euro, intressi 255,49 euro, viivise 2237,76 euro ja täiendava viivise saamiseks
nende Hageja: Nord Collect OÜ (registrikood 11897588, asukoht Tartu mnt 24-20, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Igor Vavilov (e-post xxx) Kostja: K. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, faktiline elukoht teadmata)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista K. P.’lt Nord Collect OÜ kasuks 07.2019 kliendilepingust nr 7456358964 tulenev võlgnevus 2308,28 eurot.
3.Välja mõista K. P.’lt Nord Collect OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 2308,28 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud 44% ulatuses kostja K. P. kanda ja 56% ulatuses hageja Nord Collect OÜ kanda.
5.Määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 184,80 eurot. Välja mõista K. P.’lt menetluskulu summas 184,80 eurot Nord Collect OÜ kasuks.
6.Välja mõista K. P.’lt Nord Collect OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (184,80 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Määrata, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
8.Tagastada hagejale Nord Collect OÜ riigilõiv summas 87,50 eurot.
9.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused
1.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 14.02.2024 määruse punktis 2 (dtl 233). Menetlusosalised enda ärakuulamist taotlenud ei ole.
TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Osaline hagist loobumine
4.Harju Maakohus on 14.02.2024 määrusega võtnud menetlusse Nord Collect OÜ hagi K. P. vastu 02.07.2019 kliendilepingust nr 7456358964 tuleneva võlgnevuse 2486,40 euro, intressi 255,49 euro, viivise 2237,76 euro ja täiendava viivise saamiseks.
10.06.2024 menetlusdokumendis teatas hageja, et loobub osaliselt nõudest ja palub tagastada riigilõivu summas 175 eurot. Hageja palub täpsustatud hagiavalduse kohaselt kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 2308,28 eurot, viivise summas 840,88 eurot ja viivise alates 11.06.2024.a, kuni põhinõude summa 2308,28 eurot täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
TsMS § 442 lg 5 ls 1 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus võtab TsMS § 429 lg 1 lause 2 alusel hageja poolt hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab menetluse osaliselt. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed
tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on teadlik TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Tsiviilasja hinnast
7.Kohus on hagi võtnud menetlusse tsiviilasja hinnaga 5290,45 eurot. Kooskõlas TsMS § 136 lg 4 muudab kohus selles asjas määratud tsiviilasja hinda, kuna hageja loobus osaliselt hagist. Uueks tsiviilasja hinnaks on 3437,70 eurot (põhivõlg ja viivis). Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi on tasumisele kuuluv riigilõiv tsiviilaja hinna kuni 3500 eurot korral 420 eurot, mis on hageja poolt ka tasutud. Kohtuotsuse lihtsustatud kirjeldav osa ning põhjendused
8.Käesolev tsiviilasi on lihtmenetluse asi. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised asjaolud:
9.1.Monefit Estonia OÜ (edaspidi nimetatud esialgne võlausaldaja) ja K. P. (kostja) sõlmisid interneti vahendusel 02.07.2019.a kliendilepingu nr 7456358964. Kostja on tuvastanud enda digitaalselt. Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja võlgnikule taotleda laenu ja vajaduse korral täiendava laenuosa saamiseks võlgnikule lubatud krediidilimiidi piires. Lepingu kohaselt oli intressi määr 46,80% ja 43,20% aastas ja krediidi kulukuse määr 59,26% aastas ja 53,77% aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja arvestab kõik võlgniku poolt tehtud maksed põhivõlgnevuse katteks.
9.2.Perioodil 02.07.2019 – 02.09.2019 on kostja taotlenud ja saanud kolm korda laenu ja täiendava laenuosa (dtl 33-43, 58-60, 65): 1) 02.07.2019 – laen summas 1000 eurot; perioodil 02.07.2019-20.07.2019 kostja poolt tagasi makstud kokku 119 eurot, millest põhiosa katteks 119 eurot. Põhisumma jääk 1000,00 – 119,00 = 881,00 eurot; 2) 20.07.2019 – täiendav laenuosa 1000 eurot. Uus põhisumma 1881,00 eurot. Perioodil 20.07.2019-30.07.2019 kostja poolt tagasi makstud kokku 0,00 eurot. Põhisumma jääk 1881,00 – 0,00 = 1881,00 eurot; 3) 30.07.2019 – täiendav laenuosa 750 eurot. Uus põhisumma 2631,00 eurot. Perioodil 30.07.2019-02.09.2019 tagasi makstud kokku 332,72 eurot, millest põhiosa katteks 332,72 eurot. Põhisumma jääk 2631,00 – 332,72= 2298,28 eurot; 4) 02.09.2019 esitas kostja vastavalt tema ja Monefit Estonia OÜ vahel 02.07.2019 kliendilepingu nr 7456358964 punktile 5.4.1 laenutaotluse täiendava laenuosa 50 euro saamiseks. Kostja kinnitas peale laenutaotluse esitamist täiendavalt ka kliendilepingu ja uued laenutingimused ja kostjale saadeti uuesti kinnitatud kliendileping. Täiendavalt taotletud laenuosale lisandus ka 02.07.2019-30.07.2019 taotletud ja Monefit Estonia OÜ poolt kostjale üle kantud laenu põhiosa jääk 2456,40 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli (2298,28+ 50,00 = 2348,28) 2348,28 eurot. Peale kostja poolt laenutingimustega tutvumise täiendavat kinnitamist Monefit Estonia OÜ rahuldas kostja poolt esitatud taotluse ja Monefit Estonia OÜ kandis 02.09.2019.a kostja poolt märgitud pangakontole täiendava laenusummas 50 eurot.
9.3.Seega on kostja esialgselt võlausaldajalt saanud laenu kokku summas 2348,28 eurot. Kostja on teostanud esialgsele laenuandjale tagasimakseid järgmiselt: 19.07.2019 summas 119 eurot, 27.08.2019 summas 332,72 eurot ning peale lepingu lõppemist 28.01.2020 summas 20 eurot ja 11.02.2020 summas 20 eurot (dtl 58-60, 65).
9.4.Perioodil 02.09.2019-18.12.2019 (ülesütlemine) kostja ei tasunud ühtegi osamakset võlgnevuse katteks. Kliendilepingu punkti 6.1 järgi kohustus kostja iga kuu maksepäevaks tasuma krediidi tagasimakse summa, millele lisandus intress. Kostja jättis maksmata kolm järjestikust kuumakset ja ei ole kõrvaldanud lepingu rikkumist ka Monefit Estonia OÜ antud 14-päevase lisatähtaja jooksul. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud ja kostja jäi Monefit Estonia OÜ-le osaliselt võlgu kolm järjestikust osamakset (02.10.2019; 01.11.2019; 01.12.2019), mistõttu Monefit Estonia OÜ 18.12.2019.a ütles poolte vahel sõlmitud lepingu ülesse lepingu punkti 16.3 alusel ja nõudis kogu võlgnevuse tasumist (dtl 75).
9.5.Monefit Estonia OÜ on loovutanud oma lepingust nr 7456358964 tuleneva nõude hagejale 20.12.2019 ning on sellest kostjat teavitanud 20.12.2019 teates (dtl 76).
Hageja 14.02.2024 ja 10.06.2024 vastusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Pole mingit kindlust, et kostjale väljastatud laen oleks vastanud tema finantsolukorrale. Krediidiandja on jätnud kontrollimata, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi või kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Hageja selgituse (dtl 87 jj, 242 jj) kohaselt märkis kostja laenutaotlustes oma sissetulekuks keskmiselt 1000 eurot ja oma kohustuste suuruseks 400 eurot. Laenuandja on kontrollinud ka maksehäireregistrid. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingute sõlmimise ajal kostjal ühtegi maksehäiret.
10.1.Kohus leiab, et laenuandja jättis aga kontrollimata kostja tegelike igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse. Andmeid ega tõendeid selle kohta, et laenuandja oleks teinud sisulist analüüsi kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtte osas ning reaalselt teostanud päringuid maksehäireregistrisse, kohtule esitatud ei ole. Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et laenuandja oleks kontrollinud kostja sissetulekuid ja kulusid, mida nõuab VÕS § 4034 lgd 2-4 ja lg 6 ning KAVS § 49 lg-d 1-4. Samuti ei nähtu ühestki tõendist, et laenuandja oleks ka tegelikult teostanud mingit analüüsi kostja sissetulekute ja kulude vahe piisavuse kohta teenindada võetavat laenu.
10.2.Ka Riigikohus on oma määruses nr 2-21-13098/50 punktis 18 selgitanud, et „üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Antud juhul ei nähtu tõenditest, et laenuandja oleks sellist piisavat kontrolli teostanud, vaid kergemeelselt on tuginetud üksnes laenuvõtja poolt esitatud andmetele. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke.
10.3.Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.
14.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Intressimäär alates laenu väljastamisest 16.08.2022 oli null. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2).
15.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on 10.06.2024 menetlusdokumendis toonud välja, et kostja pidi tagastama 2348,28 eurot (2298,28+50). Kostja on tasunud peale lepingu lõpetamist 40 eurot. Kokku oli seega tasumata põhiosa jääk 2308,28 (2348,28-40), mis kuulus enne nõude loovutamist tagastamisele. Hageja leiab, et nõude ümberarvestuse korral tuleks arvestada krediidi tagastamiseks, kujuneks hageja põhinõudeks 2308,28 eurot (2348,28-40) (dtl 245). Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hageja nõudeks 2308,28 eurot.
16.VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja nõue ülejäänud osas (viivise nõudes alates lepingu ülesütlemisest) rahuldamata. Võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitanud olukorra, kus ta peab tegema võla sissenõudmiseks kulutusi. Viivisenõue on tal seetõttu, et tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud. Tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud, sest talle anti laenu vastutustundetult ehk olukorras, kus ta ei oleks pidanud seda saama. Vastutustundliku laenamise põhimõte on kehtestatud just selliste olukordade ärahoidmiseks.
16.1.Hageja on 10.06.2024 esitatud menetlusdokumendis palunud kostjalt välja mõista viivise alates 19.12.2019 kuni 26.01.2024 tagastamata laenupõhiosalt 2308,28 eurolt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses summas 840,88 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 11.06.2024 kuni põhinõude summa 2308,28 eurot täitmiseni viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.2.Kohus leiab, et põhjendatud on alates kohtuotsuse jõustumisest mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 2308,28 eurolt kuni nõude täitmiseni (TsMS § 367).
16.3.Viivise väljamõistmine perioodi 19.12.2019 kuni 26.01.2024 eest summas 840,88 eurot põhjendatud ei ole, kuivõrd kostjale krediidi väljastamisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
17.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on hageja esitatud nõudelt arvestatud tsiviilasja hinnaks 3437,70 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
18.Hageja on 10.06.2024 menetlusdokumendis palunud tagastada enamtasutud riigilõivu summas 175 eurot. Kohus leiab, et vastav hageja taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt.
18.1.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja vastavalt seaduse lisale 1 on käesoleva hagihinna puhul (3437,70 eurot) ettenähtud riigilõivu täismäär 420 eurot.
18.2.Hageja on eelnevas menetluses tasunud riigilõivu summas 595 eurot, seega on ta enam maksnud riigilõivu summas 595,00 – 420,00 =175,00 eurot.
18.3.Kuivõrd hagist loobumisel tagastatakse vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 pool tasutud riigilõivust, tuleb selle sätte alusel kostjale tagastada pool enammakstud riigilõivust ehk 175 eurost, seega 87,5 eurot.
19.Kohus jätab TsMS § 168 lg 4 alusel hagist osalise loobumisega seotud menetluskulud hageja kanda. Hagi rahuldamisega seotud menetluskulud tuleb kooskõlas TsMS § 162 lg 1 jätta kostja kanda.
19.1.Hagis toodud tsiviilasja hind oli 5290,45 eurot. Hagi rahuldatud osa tsiviilasja hind (kui nõue oleks sellisena esitatud) oleks 2308,28 eurot ehk hagi rahuldati ~44 %.
19.2.Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 44% ulatuses kostja kanda ja 56% ulatuses hageja kanda.
20.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
20.1.Hageja põhjendatud menetluskuluks vastavalt 10.06.2024 menetlusdokumendile on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 420 eurot, millest 44% ehk 184,80 eurot kuulub vastavalt menetluskulude jaotusele kostja poolt hagejale hüvitamisele.
20.2.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
21.Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
22.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 08.11.2023, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja posti teel ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.