Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võla ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.05.2024 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktiva Finance Group OÜ 26.06.2024 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Aktiva Finance Group (registrikood 10746479), lepinguline esindaja SR Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta Aktiva Finance Group OÜ 26.06.2024 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tühistada Harju Maakohtu 29.05.2024 kohtuotsus (tagaseljaotsus) osas, milles maakohus jättis rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõuded intressi 462,07 eurot, viivise 4322,26 eurot ja sissenõudekulude 50 eurot väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
Menetluskulud jaotatakse ja mõistetakse välja asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-24-2480 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas hagi X (kostja, laenusaaja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 25.09.2020 laenulepingu nr 20-067245-VV alusel põhivõlgnevus 7260,66 eurot, intress 462,07 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 4322,26 eurot. Samuti palus hageja kostjal välja mõista viivis alates 14.02.2024 kuni põhinõude 7260,66 euro täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 19,900% aastas.
2.Hinnates laenusaaja maksevõimelisust, sõlmisid laenusaaja ja Swedbank AS 25.09.2020 laenulepingu summale 7283,10 eurot. Kostja ei tasunud 24.10.2020, 24.11.2020, 24.12.2020 ja 24.01.2021 osamakseid. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, edastas Swedbank AS kostjale 29.01.2021 ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja hoolimata talle antud täiendavast tähtajast võlga ei tasunud ning oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse makse tasumisega, ütles krediidiandja laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 16.02.2021. Oma 09.04.2024 vastuses kohtunõudele hagis puuduste kõrvaldamise kohta märkis hageja, et kostjat on tema ja krediidiandja vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest teavitatud 26.05.2021.
3.Koos hagiga, aga ka 09.04.2024 menetlusdokumendis esitas hageja taotluse, et kohus kohustaks Swedbank AS-i esitama kohtule kinnitatud pangakonto väljavõtte(d) tõendamaks, et Swedbank AS võttis krediidivõimelisuse hindamisel enne lepingu nr. 20-067245-VV sõlmimist pangakonto(de) väljavõtte/väljavõtted aluseks. Hageja esitas samas menetlusdokumendis ka faktiväited vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise raames arvestatud asjaolude kohta koos vastavasisulise AS Swedbank selgitusega (dtl 109). Kostja seisukoht
4.Kostja hagile ei vastanud. Maakohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas 29.05.2024 otsusega (tagaseljaotsus) hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks 25.09.2020 Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingu nr 20-067245-VV alusel põhivõla 7260,66 eurot ning viivise põhivõlalt alates 13.02.2024 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude intressi 462,07 euro, viivise 4322,26 eurot ja sissenõudmiskulude nõude 50 euro väljamõistmiseks. Maakohus mõistis kostjalt välja menetluskulu 618 eurot ja viivise protsendina menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras. Maakohus määras, et otsus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2).
2-24-2480
Apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse osas, millega kohus jättis rahuldamata apellandi nõude vastustaja vastu intressi 462,07 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 4322,26 eurot ja edasiulatuva viivise lepingujärgses viivisemääras 19,900% aastas saamiseks ning osas, millega kohus jättis menetluskulud osaliselt apellandi kanda. Hageja palus maakohtu otsuse rahuldamata jäänud osas tühistada ja teha asjas uus otsus või alternatiivselt saata asi maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.
7.Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus on jätnud lahendamata hageja tõendite kogumise taotluse, samuti on maakohtu otsus nõuetekohaselt põhjendamata. Hageja on nii hagis kui ka 09.04.2024 vastuses kohtunõudele esitanud TsMS § 236 lg 2 alusel taotluse Swedbank AS-lt tõendi kostja kinnitatud pangakonto väljavõtete kogumiseks, mis tõendab, et krediidiandja omandas teabe, mis võimaldas sisuliselt hinnata kostja sissetulekute suurust ja muid varalisi kohustusi sh finantskohustusi. Hageja on selgitanud, miks hageja ei saa ise kohtule kostja krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevat pangakonto väljavõtet esitada. Olukorras, kus kohus on jätnud hageja taotluse lahendamata, on kohtuotsus, milles kohus tugineb samade tõendite esitamata jätmisele, apellandi hinnangul vastuolus TsMS § 438 lg-tega 1-4. Samuti on kohus apellandi hinnangul rikkunud TsMS § 442 lg-t 8.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjali ja apellatsioonkaebusega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ning maakohtu tagaseljaotsus tuleb hagi rahuldamata jäetud osas TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5 ning § 657 lg 2 alusel tühistada apellatsioonkaebuse põhjal ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Maakohtu otsus tuleb tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
9.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kolleegium saab apellatsioonkaebusest aru nii, et hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse hagi rahuldamata jäänud osas, menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
10.TsMS § 646 kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks.
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada sõltumatult hageja väidetest, kuna maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8).
12.Selleks, et täita VÕS §-st 4034 sätestatud kohustust, esitas hageja hagis tõendite kogumise taotluse, mille kohaselt soovis Swedbank AS-lt tema poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamisel kogutud ja kostja esitatud pangakonto väljavõtteid. Sama taotlust kordas hageja ka 09.04.2024 puuduste kõrvaldamise dokumendis. TsMS § 236 lg 2 I lause kohaselt, kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. TsMS § 236 lg 3 järgi peab menetlusosaline tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Hageja põhistas, miks tal ei ole võimalik
2-24-2480 esitada vajalikke tõendeid. Hageja esitas vastava Swedbank AS kinnituse, mille kohaselt ei saa Swedbank AS nõude omandajale anda üle krediidi väljastamisel hinnatud pangakonto väljavõtet tulenevalt asjaolust, et väljavõte sisaldab pangasaladust, sh isikuandmeid, mis ei ole nõude esitamisel vajalikud. Seejuures tugines hageja oma 09.04.2024 menetlusdokumendis AS Swedbank kinnitusele (dtl 109), mille alusel tõi hageja menetlusdokumendis esile ka faktilised asjaolud, mida vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt arvestati. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus tõendite kogumise taotluse alusetult lahendamata. Kuivõrd hagejal tuli VÕS § 4034 lg-st 13 tulenevalt tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, oli taotletud tõendite kogumine asjakohane ning selle tähelepanuta jätmine on põhjendamatu. Seega rikkus maakohus hageja õigust esitada oma väite kinnituseks tõendeid.
13.Lisaks tõendi kogumise taotluse lahendamata jätmisele ei ole kohtuotsus ka TsMS § 442 lg 8 nõudeid järgides põhjendatud. Maakohus on otsuse põhjendavas osas märkinud üksnes, et hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS § 94 järgse viivise ulatuses. Samas ei sisalda maakohtu otsus ühtegi materiaalõiguse normi (v.a viide VÕS § 94 järgsele viivisele), millele kohus on otsuse rajanud hagi osalise rahuldamata jätmise osas. Maakohus on otsuses leidnud, et kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et esialgne laenuandja oleks enne laenu andmist küsinud kostjalt pangakonto väljavõtted. Selline järeldus ei ole kooskõlas asja materjalidega, kuivõrd hageja on 09.04.2024 menetlusdokumendis esile toonud ning esitanud vastavasisulise AS Swedbank selgituse, et esialgne laenuandja kontrollis kostja maksevõimelisust kostja AS-s Swedbank asuva pangakonto väljavõtte alusel ning hindas laenu väljastamise eelnenud kuue kuu jooksul saadud sissetulekuid ja kostjal lasuvaid kohustusi. Kuivõrd kohus ei ole lahendanud hageja taotlust pangakonto väljavõtte esitamiseks kohtule, ei ole kohus aga saanud vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamist kontrollida sisuliselt ja pangakonto väljavõtte alusel.
14.TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Asja uueks läbivaatamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas seetõttu, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Kuna ringkonnakohtul ei ole praeguses asjas võimalik teha tühistatud osas ise uut sisulist otsust, on põhjendatud ja menetlusökonoomia kaalutlustel mõistlik teha otsus TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5 ning § 657 lg 2 järgi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
15.Ringkonnakohtul tuleb ka tagaseljaotsuse tühistamisel arvestada apellatsioonkaebuse piiridega (TsMS § 651 lg 1). Olukorras, kus tagaseljaotsus on vaidlustatud osaliselt, saab selle tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata üksnes osaliselt. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata nõuded intressi 462,07 eurot, sissenõudmiskulude 50,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 4322,26 eurot ja edasiulatuva viivise lepingujärgses viivisemääras 19,900% aastas saamiseks, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
16.Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus otsustatakse TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus sõltuvalt asja tulemusest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.