Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Istungi aeg Istungil osalenud isikud
Omega Laen AS hagi à T vastu vÔla saamiseks 174 727,61 eurot Hageja: Omega Laen AS (registrikood 11691792), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Heikki Ojamaa Kostja: à T (isikukood xxx), lepinguline esindaja M R 11.06.2024 Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Heikki Ojamaa, kostja à T, kostja lepinguline esindaja M R
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada Omega Laen AS hagi à Ti vastu vÔla saamiseks.
2.VÀlja mÔista à Tilt Omega Laen AS-i kasuks pÔhivÔlg 125 000 eurot, intress 5000,01 eurot, viivis 16.08.2020-05.07.2024 eest 29 882,63 eurot, sissenÔudmiskulu 35 eurot ja kindlustuskulu 82,36 eurot.
3.Punktis 1 ja 2 mĂ€rgitud nĂ”uded on solidaarnĂ”uded, mille osas kohus tegi kĂ€esolevas tsiviilasjas 17.02.2022 tagaseljaotsuse ja mis on jĂ”ustunud xxx OĂ-lt ja OĂ-lt xxx suhtes.
4.JĂ€tta Omega Laen AS-i menetluskulud Ă Ti kanda.
5.Kohus mÀÀrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mÔistliku aja jooksul peale kÀesoleva kohtuotsuse jÔustumist TsMS § 177 lg 2 jÀrgi. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele vÔib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 pÀeva jooksul, alates otsuse apellandile kÀttetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus vÔidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sÀtestatud alustel vÔib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sÀtestatud tÀhtaja jÀrgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tÀhtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkÔige esitama kaebuse. Kaebuse pÔhjendamiseks vÔi riigilÔivu tasumiseks vÔi kaebuses esineva sellise puuduse kÔrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mÔistliku tÀhtaja pÀrast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pÔhjendamatult vÔi tÀhtaja pikendamise eesmÀrgil. See ei vÀlista menetlustÀhtaja ennistamist. Menetluse senine kÀik
1.Omega Laen AS (hageja) esitas 12.11.2021 hagi xxx OĂ, Ă Ti (kostja) ja OĂ xxx vastu solidaarselt pĂ”hivĂ”la 125 000 euro, intressi 5000,01 euro, viivise 22 350 euro,
sissenÔudmiskulu 35 euro, kindlustuskulu 82,36 euro ja alates 12.11.2021 viivise saamiseks mÀÀras 0,04% pÀevas kuni pÔhinÔude tÀitmiseni, kuid à Tilt ja Oà xxx kokku mitte rohkem kui 160 000 eurot.
2.Harju Maakohus rahuldas 17.02.2022 hagi tagaseljaotsusega (dtl 286-287) ja mĂ”istis xxx OĂ-lt, Ă Tilt ja OĂ-lt xxx vĂ€lja solidaarselt Omega Laen AS-i kasuks pĂ”hivĂ”la 125 000 eurot, intressi 5000,01 eurot, viivise 22 350 eurot, sissenĂ”udmiskulu 35 eurot, kindlustuskulu 82,36 eurot ja alates 12.11.2021 viivise mÀÀras 0,04% pĂ€evas arvestatuna pĂ”hinĂ”udelt (125 000 eurolt) kuni pĂ”hinĂ”ude tĂ€itmiseni, kuid Ă Tilt ja OĂ xxx kokku mitte rohkem kui 160 000 eurot. Maakohus otsustas jĂ€tta menetluskulud solidaarselt xxx OĂ, Ă Ti ja OĂ xxx kanda ja mĂ”istis xx OĂ-lt, Ă Tilt ja OĂ-lt xxx vĂ€lja solidaarselt Omega Laen AS-i kasuks menetluskuluna 2700 eurot. xxx OĂ-l, Ă Til ja OĂ-l xxx tuleb solidaarselt vĂ€lja mĂ”istetud menetluskuludelt tasuda Omega Laen AS-ile viivist VĂS § 113 lg 1 lauses 2 sĂ€testatud mÀÀras alates otsuse jĂ”ustumisest kuni tĂ€itmiseni.
3.à T esitas 08.07.2022 kostja tagaseljaotsusele kaja (dtl 206-207), mida tÀpsustas 11.11.2022 (dtl 211).
4.03.03.2023 mÀÀrusega (dtl 278-280) rahuldas maakohus à Ti kaja ja taastas à Ti osas tsiviilasja 2-21-17881 menetluse. Harju Maakohtu 17.02.2022 tagaseljaotsus ei jÔustunud à Ti osas. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nÔue
5.Hagiavalduse (dtl 1-6) ja 24.11.2021 selle tĂ€ienduse (dtl 52-56) kohaselt sĂ”lmisid hageja laenuandjana ja xxx OĂ laenuvĂ”tjana 19.10.2018 laenulepingu nr xxx ja 14.08.2019 lisa nr 2. Laenulepinguga andis hageja xxx OĂ-le laenu 100 000 eurot, aastase intressimÀÀraga 16% + 6 kuu Euribor, maksetĂ€htajaga 15.04.2025. LaenuvĂ”tja pidi tagastama laenu igakuiste maksetena graafiku jĂ€rgi. LaenuvĂ”tja tasus maksegraafiku alusel nii pĂ”hiosa kui ka intressimakseid 15.11.2018-15.08.2019. 15.08.2019 makse jĂ€rgselt moodustas lepingu tasumata jÀÀk 92 174,74 eurot. 14.08.2020 lepingu lisaga andis hageja kostja taotlusel tĂ€iendavalt laenu 32 825,26 eurot ja lepiti kokku viimane maksetĂ€htaeg 15.08.2020, mil laenuvĂ”tja pidi tagastama kogu laenusumma 125 000 eurot ja viimase intressimakse 1666,67 eurot. Esimesel 11 kuul pidi laenuvĂ”tja tasuma igakuiselt vaid intressimakse 1666,67 eurot.
6.Lepingu tĂ€itmise tagamiseks sĂ”lmisid hageja ja kostja kĂ€enduslepingu nr xxx-ĂT ning hageja ja OĂ xxx kĂ€enduslepingu xxx. MĂ”lema kĂ€enduslepingu jĂ€rgi kohustusid kostja ja OĂ xxx kĂ€endajana vastutama hageja ees solidaarselt laenuvĂ”tjaga hageja ja laenuvĂ”tja vahel sĂ”lmitud lepingu ja selle lisadest, sh tulevikus sĂ”lmitavatest lisadest tulenevate laenuvĂ”tja kohustuste kohase tĂ€itmise eest. Kummagi kĂ€endaja vastutuse rahaline maksimumsumma oli 160 000 eurot.
7.LaenuvĂ”tja oma lepingujĂ€rgseid kohustusi 15.06, 15.07. ja 15.08.2020 kokku summas 130 000,01 eurot ei tĂ€itnud, mistĂ”ttu andis hageja xxx OĂ-le 02.04.2020 ja 08.09.2020 tĂ€iendava tĂ€htaja kohustuste tĂ€itmiseks koos hoiatusega, et kohustuse tĂ€itmata jĂ€tmisel ĂŒtleb hageja lepingu ĂŒles. Hoiatused edastati ka kĂ€endajatele. Kuna laenuvĂ”tja tĂ€iendava tĂ€htaja jooksul kohustusi ei tĂ€itnud, siis ĂŒtles hageja 02.10.2020 ĂŒlesĂŒtlemisavaldusega lepingu ĂŒles alates 02.10.2020.
8.Hageja nĂ”uab kostjalt pĂ”hivĂ”lga 125 000 eurot, perioodi 15.05.2020-15.08.2020 eest intressi 5000,01 eurot, perioodi 16.08.2020-12.11.2021 viivist 22 350 eurot, sissenĂ”udmiskulu 35 eurot, kindlustuskulu 82,36 eurot ja alates 12.11.2021 viivist 0,04% pĂ€evas arvestatuna pĂ”hinĂ”udelt (125 000 eurolt) kuni pĂ”hinĂ”ude tĂ€itmiseni, kuid mitte rohkem kui 160 000 eurot. Kostja vastutab solidaarselt xxx OĂ-ga ja OĂ-ga xxx.
9.Kindlustuskulu tasumise kohustus tuleneb lepingu punktist 8.1 ja kĂ€enduslepingu punktist 1 ning VĂS §-st 145. LaenuvĂ”tja ei sĂ”lminud kindlustuslepingut ja hagejal oli Ă”igus sĂ”lmida see laenuvĂ”tja asemel ja nĂ”uda nende kulude hĂŒvitamist.
10.Lepingu tĂ€itmise tagamiseks on seatud hageja kasuks 3-6. jĂ€rjekohaga hĂŒpoteegid kolmandale isikule A P (kostja endisele abikaasale) kuuluvale kinnistule registriosaga nr xxx, aadressiga xxx. xxx AS-i kasuks olid seatud 1. ja 2. jĂ€rjekoha hĂŒpoteegid. Lepingu lisaga muudeti lepingu p 1.10.3. ja keelati laenuvĂ”tjal hageja kirjaliku nĂ”usolekuta suurendada 14.08.2019 seisuga xxx AS ees laenuvĂ”tja kohustust ning loeti seda rikkumiseks, mis toob kaasa lepingu erakorralise ĂŒlesĂŒtlemise. LaenuvĂ”tja rikkus kohustust ja jagas esmalt xxx AS-i kasuks seatud 2. jĂ€rjekoha hĂŒpoteegi osahĂŒpoteekideks nr 7 ja 8 ja seadis ĂŒhele uuele osahĂŒpoteegile hĂŒpoteegi OĂ xxx kasuks. Hageja leiab, et arvestades hageja hĂŒpoteekide paiknemist tagapool esimesele ja teisele jĂ€rjekohale seatud hĂŒpoteekidest, laenuvĂ”tja poolt osahĂŒpoteekideks jagamist ja uue hĂŒpoteegi seadmist, hageja huvide kahjustamist, kinnistule seatud hageja hĂŒpoteekidest eespool asuvaid hĂŒpoteeke, kinnistu vÀÀrtust ja hageja nĂ”ude suurust, on ilmne, et tĂ€itemenetluses ei suudeta rahuldada hageja nĂ”udeid kinnistu sundvÔÔrandamisest laekuvatest rahadest. Hageja 12.11.2021 tĂ€itmisavalduse alusel on kohtutĂ€itur xxx algatanud samal pĂ€eval tĂ€itemenetluse nr 008/2021/2473 hĂŒpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku A Pi vastu. Kostja vastuvĂ€ited
11.Kostja esitas vastuse hagile esmakordselt peale menetluse taastamise avaldusele tehtud puuduste kÔrvaldamist 27.12.2022.
12.Kostja leiab, et kĂ€endusleping on TsĂS § 86 jĂ€rgi tĂŒhine. Kostja on laenuvĂ”tja xxx OĂ osanik ja juhatuse liige, mistĂ”ttu on tegemist omavahel lĂ€hedaste isikutega. Kostja nĂ”ustus kĂ€endama xxx OĂ 19.10.2018 laenu fĂŒĂŒsilise isikuna selleks, et vĂ€listada xxx OĂ pankrot ja seega pÀÀsta enda sissetulek ning Ă€ripartneritega saavutatud aastatepikkune usaldussuhe. Kostja oli sundolukorras ja tegutses erakorralise vajaduse ajel. EttevĂ”tluse kĂ€igus tekkivad makseraskused mĂ”jutavad ka kostja kui fĂŒĂŒsilisest isikust tarbija elukorraldust. Kostja soovis vĂ€ltida pankrotiga kaasnevaid tagajĂ€rgi enda elukorraldusele. xxx OĂ 2017 majandusaasta aruandest nĂ€htuvalt oli aruandeaasta kasum 11 eurot ning 2018 811 eurot, mis nĂ€itab, et ettevĂ”tlustegevus ei olnud tegelikult kasumlik ega pikemas perspektiivis jĂ€tkusuutlik, sest tulud ĂŒletasid napilt tegevuskulusid. Juhtorganis tegutsemise eest juhatuse liikmetele tasu ei makstud, seega ei saanud kostja xxx OĂ-st juhatuse liikme tasu.
13.KĂ€enduslepingu sĂ”lmimisest kostja isikult kasu ei saanud, sest kĂ€endas ĂŒksnes A&A Acta OĂ laenu.
14.Arvestades, et kĂ€endusleping sĂ”lmiti 160 000 euro kĂ€endamises, siis pidi mĂ”istlik isik aru saama, et fĂŒĂŒsiline isik ei ole vĂ”imeline makseraskustesse sattunud osaĂŒhingu kĂ€endatavaid kohustusi sedavĂ”rd suures ulatuses ĂŒhekorraga tĂ€itma. Laenuandja pidi aru saama, et 160 000 euro kĂ€endamise tagajĂ€rjel vĂ”ib fĂŒĂŒsiliselt isikust kĂ€endaja kaotada kogu oma vara (k.a eluaseme), muutuda maksejĂ”uetuks ning selle tulemusel vĂ”ib fĂŒĂŒsilisest isikust kĂ€endaja elujĂ€rg oluliselt halveneda. Kuna laenulepingu 14.08.2019 lisa 2, milles lepiti kokku laenulimiidi suurendamine ning maksegraafikus, mille jĂ€rgi pidi xx OĂ tasuma laenu pĂ”hiosa ĂŒhe korraga, siis ei vĂ”i kohustuse tĂ€itmist sellisel viisil fĂŒĂŒsilisest isikust kĂ€endajalt mĂ”istlikult oodata.
15.xxx on esimese jĂ€rjekoha hĂŒpoteegipidaja nĂ”udel kindlustatud juba pea 20 aastat ja see kindlustusleping on automaatselt pikenev seni kuni esimese hĂŒpoteegipidaja antud laen on tasutud ehk kuni 2026 aastani on xxx kindlustatud xxx nĂ”udmisel ja sellest kindlustusest loobuda ei saa. Ăhe kinnistu topelt kindlustamine ei anna midagi juurde ja kahte kindlustuslepingut vĂ€lja ei maksta.
16.Hageja andis laenuvĂ”tjale laenu 2015 septembris, 2017 oktoobris, 2018 oktoobris ja 2019 augustis. Vastavalt laenu suurenemisega on suurenenud jĂ€rjest ka Muskaadi 7 kinnistule seatud hĂŒpoteegid ja kostja kĂ€endus. Hagejat ei huvitanud kostja majanduslik seis enne
viimase laenusumma vĂ€ljastamist. Ăle jĂ”u kĂ€ivaks osutus just viimane laen. Hageja on ekslikult pidanud kostja kontole laekunud kĂ”iki summasid ekslikult kostja sissetulekuks.
17.Kostjale jĂ€i laenuandja selgitusest kĂ€enduslepingut sĂ”lmides mulje, et nii kinnisvarale seatud hĂŒpoteek kui ka kostja ja OĂ xxx kĂ€endus on piiratud 160 000 euroga ning kuna kinnistu hĂŒpoteegi piirmÀÀr on 200 000 eurot, siis ei tule kostjal kinnistu Ă”nnestunud mĂŒĂŒgi korral midagi tasuda. Kui kostja oleks teadnud vastutuse kogusummat 520 000 eurot, ei oleks ta hagejaga ĂŒhtegi lepingut allkirjastanud. KĂ€endajad ja laenusaaja peaksid aru saama maksimaalsest summast.
18.Kostja leiab, et lĂ€htudes kĂ€enduslepingu punktist 5 ja laenulepingu nr xxx 02.10.2020 ĂŒlesĂŒtlemisavaldusest oli xxx OĂ poolt pĂ”hivĂ”lgniku vĂ”lgnetava kohustuse 132 610,35 eurot tasumise tĂ€htpĂ€evaks 19.10.2020. Seega vastutas kostja kui kĂ€endaja pĂ”hivĂ”lgniku xxx OĂ tĂ€itmata kohustuste eest kuni 19.10.2020 ja hagejal ei ole Ă”igus nĂ”uda kostjalt kui kĂ€endajalt kohustuse tĂ€itmist. Vastutus oli kindlaks mÀÀratud tĂ€htajaga.
19.Kostja leiab, et hageja nÔude kujunemine ei ole selge. Hageja ei ole tÔendanud, kui palju on kostja laenu saanud 19.10.2018 lepingu ja kui palju 14.08.2019 lisa 2 alusel.
20.24.04.2024 esitas kostja tasaarvestusavalduse. Kostja on seisukohal, et hageja kui professionaalne krediidiandja ei ole nĂ”uetekohaselt tĂ€itnud oma kohustusi hinnata laenutaotleja krediidivĂ”imet. Sellega on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tet. Laenuandja kohustus oli hinnata laenusaaja vĂ”imekust saadud laen tagasi maksta. Kostja seisukohalt ei ole hageja esitanud kohtusse mitte ĂŒhtegi tĂ”endit selle kohta, kuidas ta hindas krediidisaaja (xxx OĂ) maksevĂ”imet. Kostja leiab, et ta on Ă”igustatud VĂS § 197 lg 1 alusel tasaarvestama oma kahju hĂŒvitamise nĂ”ude hageja 154 442,71 euro suuruse nĂ”udega (sh. pĂ”hivĂ”lg 125 000 eurot, intressid 5000,01 eurot, viivised 22 525,34 eurot seisuga 12.11.2021, vĂ”lgnevuse sissenĂ”udmiskulud 35 eurot, kindlustuskulud 82,36 eurot, riigilĂ”iv hagi esitamisel 1800 eurot, lisanduvad Ă”igusabi kulud ja tĂ€iendavad viivised). Hageja nĂ”ue kostja vastu on seega lĂ”ppenud. Kui hageja ei oleks rikkunud vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tet, poleks ka kotjale kahju tekkinud. Hageja vastutus tuleneb ka sellest, et hageja on sĂ”lminud kostjaga kĂ€enduslepingu heade kommete vastaselt, kuna ei ole kostjale selgitanud, millised on laenu andmise tingimused, laenusumma tagasimaksete erinevad viisid, laenu saamiseks vajalikud tagatised, sh kĂ€endusest tulenev vastutus. Hageja on rikkunud kostja suhtes teavitamiskohustust (TsĂS § 14 lg 2). Kohtuotsuse pĂ”hjendused
21.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tÔendeid ja kuulanud pooled Àra, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
22.Pooltel ei ole vaidlust selles, et:
22.1.kostja on xxx OĂ ja OĂ xxx juhatuse liige;
22.2.hageja laenuandjana ja xxx Oà laenuvÔtjana sÔlmisid 19.10.2018 laenulepingu nr xxx (dtl 10-29) ja 14.08.2019 lisa nr 2 (dtl 33-35), millega andis hageja laenu 100 000 eurot, aastase intressimÀÀraga 16% + 6 kuu Euribor, maksetÀhtajaga 15.04.2025; laenuvÔtja pidi tagastama laenu igakuiste maksetena graafiku jÀrgi; laenuvÔtja tasus maksegraafiku alusel nii pÔhiosa kui ka intressimakseid 15.11.2018-15.08.2019; 15.08.2019 makse jÀrgselt moodustas lepingu tasumata jÀÀk 92 174,74 eurot;
22.3.14.08.2020 lepingu lisaga nr 2 (dtl 33-35) andis hageja kostja taotlusel tÀiendavalt laenu 32 825,26 eurot ja lepiti kokku viimase maksetÀhtaja kuupÀev 15.08.2020, mil laenuvÔtja pidi tagastama kogu laenusumma 125 000 eurot ja viimase intressimakse 1666,67 eurot; esimesel 11 kuul pidi laenuvÔtja tasuma igakuiselt vaid intressimakse 1666,67 eurot.
22.4.hageja ja kostja sĂ”lmisid kĂ€enduslepingu nr xxx-ĂT (dtl 8-9) ning hageja ja OĂ xxx kĂ€enduslepingu nr xxx-TB (30-31); mĂ”lema kĂ€enduslepingu jĂ€rgi kohustusid
kostja ja Oà xxx kÀendajatena vastutama hageja ees solidaarselt laenuvÔtjaga hageja ja laenuvÔtja vahel sÔlmitud lepingu ja selle lisadest, sh tulevikus sÔlmitavatest lisadest tulenevate laenuvÔtja kohustuste kohase tÀitmise eest; kummagi kÀendaja vastutuse rahaline maksimumsumma oli 160 000 eurot;
22.5.laenuvĂ”tja lepingujĂ€rgseid kohustusi 15.06, 15.07. ja 15.08.2020, kokku summas 130 000,01 eurot, ei tĂ€itnud, mistĂ”ttu andis hageja xxx OĂ-le 02.04.2020 (dtl 36-38) ja 08.09.2020 (dtl 39-40) tĂ€iendava tĂ€htaja kohustuste tĂ€itmiseks koos hoiatusega, et kohustuse tĂ€itmata jĂ€tmisel ĂŒtleb hageja lepingu ĂŒles; hoiatused edastati ka kĂ€endajatele;
22.6.hageja ĂŒtles 02.10.2020 ĂŒlesĂŒtlemisavaldusega lepingu ĂŒles alates 02.10.2020 (dtl 41-42);
22.7.hageja kasuks on A P (kostja endisele abikaasale) kuuluvale kinnistule xxx seatud 3.-6. jĂ€rjekohaga hĂŒpoteegid (dtl 43-44);
22.8.hageja tĂ€itmisavalduse alusel algatas kohtutĂ€itur xxx 12.11.2021 tĂ€itemenetluse nr xxx hĂŒpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku A Pi suhtes (dtl 60-190).
23.Pooled vaidlevad selle ĂŒle, kas:
23.1.kostja kÀenduslepingust tulenev kohustus on lÔppenud;
24.1.Hageja leiab, et kĂ€enduslepingust tulenev kohustus ei ole lĂ”ppenud. Kostja on andnud kĂ€enduslepingu punktile 5 meelevaldse ja ebaĂ”ige tĂ”lgenduse. Lepingu punktis 5 on lahti kirjutatud kĂ€endatava kohustuse, milleks on pĂ”hivĂ”lgniku laenulepingust ja selle lisadest tulenevate kohustuste hagejale, tĂ€itmise tĂ€htpĂ€ev, milleks on iga laenumakse tagumise tĂ€htpĂ€ev vastavalt laenulepingu lisaks olevale maksegraafikule, samuti ka pĂ”hivĂ”lgniku kohustuste tĂ€itmise tĂ€htpĂ€ev laenulepingu ĂŒlesĂŒtlemisel. Tegemist ei ole kĂ€endaja kĂ€enduslepingust tuleneva kohustuse tĂ€itmise tĂ€htpĂ€evaga ega kĂ€enduse kehtivuse tĂ€htajaga. See nĂ€htub ainuĂŒksi sĂ”nastusest.
24.2.Kostja leiab, et kĂ€enduslepingust tulenev kohustus on lĂ”ppenud, kuna vastutus oli kindlaks mÀÀratud tĂ€htajaga. Peale 19.10.2020 tĂ€htaja möödumist ei kohustu kostja vastutama pĂ”hivĂ”lgniku kohustuse eest. KĂ€endus on möödunud tĂ€htaja möödumisega VĂS § 153 lg 1 p 3 alusel.
24.3.VĂS § 142 lg-s 1 sĂ€testatakse, et kĂ€enduslepinguga kohustub kĂ€endaja kolmanda isiku (pĂ”hivĂ”lgnik) vĂ”lausaldaja ees vastutama pĂ”hivĂ”lgniku kohustuse tĂ€itmise eest. Sama sĂ€tte lg 3 jĂ€rgi vĂ”ib kĂ€endus olla piiratud tĂ€htaja vĂ”i rahasummaga, samuti vĂ”ib see olla seotud muu tingimusega. Vastavalt VĂS § 153 lĂ”ikele lĂ”peb kĂ€endus: 1) kĂ€endusega tagatud kohustuse lĂ”ppemisega; 2) kohustuse ĂŒlevĂ”tmisega, kui kĂ€endaja ei andnud nĂ”usolekut vastutada uue vĂ”lgniku eest; 3) tĂ€htajalise kĂ€enduse korral tĂ€htaja möödumisega.
24.4.KĂ€enduslepingu punkti 5 (dtl 9) teise lause kohaselt on lepingu ĂŒlesĂŒtlemisel kohustuse tĂ€itmise tĂ€htpĂ€evaks pĂ€ev, milliseks pĂ”hivĂ”lgnik kohustub ennetĂ€htaegselt tasuma kĂ”ik lepingu alusel vĂ”lgnetavad summad. 02.10.2020 laenulepingu nr xxx ĂŒlesĂŒtlemisavalduse ja tĂ€itemenetluse algatamise hoiatuse jĂ€rgi andis laenuandja OĂ-le xxx aega lepingujĂ€rgse vĂ”lgnevuse kogusummas 132 610,35 euro maksmiseks kuni 19.10.2020. Hageja hoiatas, et kui nimetatud tĂ€htajaks pole
lepingujÀrgne vÔlgnevus tÀies ulatuses tasutud, alustab laenuandja vÔla tÀieliku sissenÔudmist seaduses ettenÀhtud korras ehk esitab avalduse tÀitemenetluse algatamiseks tagatise realiseerimiseks.
24.5.Kohus leiab, et kostja ei ole tĂ”endanud, et kĂ€endusleping oli tĂ€htajaline. Kohtu hinnangul ei ole kostja veenvalt selgitanud, kuidas saab lepingu punkti 5 teisest lausest (dtl 9) koostoimes laenulepingu nr xxx ĂŒlesĂŒtlemisavalduses ja tĂ€itemenetluse algatamise hoiatuses mĂ€rgitud kohustuse tĂ€itmise kuupĂ€evast (19.10.2020 dtl 42) teha jĂ€relduse, et kĂ€endus oli tĂ€htajaline. Kohtu hinnangul saab kĂ€enduslepingu tĂ€htajalisus tulla selgelt vaid kĂ€enduslepingust. Nimetatud punktist nĂ€htub kostja kui kĂ€endaja vastu suunatud hageja kui vĂ”lausaldaja nĂ”ude rakendamise eelduse algusaeg, enne mida ei saa hageja kostja vastu nĂ”udeid esitada. Seega saab lepingu jĂ€rgi hageja esitada nĂ”ude kostja vastu alles siis, kui OĂ Axxx ei ole oma laenulepingujĂ€rgseid kohustusi tĂ€itnud selleks kokkulepitud tĂ€htpĂ€eval ja viisil. TĂ€htpĂ€evad on mĂ€rgitud kĂ€enduslepingu punktis 5. Enne nimetatud tĂ€htpĂ€evi ei saanud hageja kostja vastu esitada vastu nĂ”uet vastaval kuupĂ€eval tasumisele kuuluva kohustuse tĂ€itmiseks. Lepingu ajaline kestus on kokku lepitud punktis 9, mille kohaselt kĂ€endus lĂ”peb tagatud kohustuse lĂ”ppemisega. KĂ€endus lĂ”peb siis, kui pĂ”hivĂ”lgniku laenulepingust nr xxx ja selle kĂ”igist lisadest tulenevad kĂ”ik kohustused hageja ees on tĂ€idetud, sh kas kostja, OĂ xxx vĂ”i siis OĂ xxx poolt. Kostja tĂ”lgenduse kohaselt ei oleks vĂ”imalik ĂŒhtegi kĂ€enduslepingut tĂ€ita, kui kĂ€endaja kĂ€endus lĂ”peks samal pĂ€eval, kui pĂ”hivĂ”lgnik on kohustatud laenulepingu alusel kohustust tĂ€itma, sest seda, kas pĂ”hivĂ”lgnik oma kohustuse kohaselt tĂ€idab vĂ”i mitte, selgub alles vastava kohustuse tĂ€itmise tĂ€htpĂ€eva möödumisel.
24.6.Ăiguskirjanduses on leitud, et tĂ€htajalise kĂ€enduse puhul vĂ”ivad tĂ€htaja möödumisel olla kahesugused tagajĂ€rjed. TĂ€htaja möödumine vĂ”ib esmalt lĂ”petada kĂ€enduslepingu tuleviku suhtes. Sellisel juhul vastutab kĂ€endaja edasi nĂ”uete eest, mis on tekkinud kuni tĂ€htaja möödumiseni, st tĂ€htaja möödumise hetkeks tekkinud nĂ”uete suhtes sĂ€ilib kĂ€endaja vastutus ka pĂ€rast tĂ€htaja möödumist. NĂ”uetele, mis tekivad pĂ€rast tĂ€htaja möödumist, kĂ€endaja vastutust ei laienda, st olukord on seega sama, mis kĂ€enduse ĂŒlesĂŒtlemise korral. Teiseks vĂ”ib tĂ€htajaline kĂ€endus tĂ€hendada, et nĂ”uded, millele kĂ€endus iseenesest laieneb, tuleb kĂ€endaja vastu maksma panna teatava tĂ€htaja jooksul. TĂ€htaja möödumisel lĂ”peb sellisel juhul kĂ€endaja vastutus nĂ”uete eest, millest ei ole talle tĂ€htaja saabumise hetkeks teatatud. Milline toime tĂ€htajalisel kĂ€endusel ĂŒksikjuhul on, peab mÀÀrama konkreetne kĂ€endusleping. Kui vastav erikokkulepe puudub, kehtib § 153 lg 3 kohaselt eeldus, et tĂ€htajalise kĂ€enduse puhul lĂ”peb kĂ€endusleping tuleviku suhtes ning kĂ€endaja vastutus kĂ€enduse lĂ”ppemise hetkeks juba tekkinud kohustuste eest sĂ€ilib ka pĂ€rast kĂ€enduse lĂ”ppemist (P. Varul jt. VĂ”laĂ”igusseadus I. Kommenteeritud vĂ€ljaanne. Tallinn: Juura 2016, § 153 p 3.3.-3.4.). Viidatud seisukohta kinnitas Riigikohus ka otsuse nr 3-2-1178-10, punktis 34, mille jĂ€rgi lĂ”peb olulise erisusena vĂ”laĂ”igusseadusest kĂ€endus TsK § 211 p 2 jĂ€rgi, kui vĂ”lausaldaja kolme kuu jooksul, arvates kohustuse tĂ€itmise tĂ€htpĂ€eva saabumisest, ei esita hagi kĂ€endaja vastu ning kui kohustise tĂ€itmise tĂ€htpĂ€eva ei ole mÀÀratud vĂ”i on mÀÀratud nĂ”ude esitamise momendiga, siis teistsuguse kokkuleppe puudumise korral ĂŒhe aasta möödumisega kĂ€enduslepingu sĂ”lmimise pĂ€evast. Seevastu VĂS § 153 lg 1 p 3 jĂ€rgi lĂ”peb kĂ€endus tĂ€htajalise kĂ€enduse korral tĂ€htaja möödumisega, kusjuures VĂS § 153 lg 3 jĂ€rgi eeldatakse tĂ€htajalise kĂ€enduse lĂ”ppemise korral, et kĂ€endaja vastutab edasi enne tĂ€htaja möödumist tekkinud kohustuse eest. Eelnevat selgitas kohus kostjale ka 20.03.2024 e-kirjas (dtl 498).
24.7.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja kÀenduslepingust tulenev kohustus ei ole lÔppenud. Kostjal kui kÀendajal tekkis hageja ees kohustus vÔlgnevuse tasumiseks alates 20.10.2020 s.t hetkest, kui laenuvÔtja Oà xxx ei tasunud
laenulepingu ĂŒlesĂŒtlemisavalduses mĂ€rgitud tĂ€htajaks (19.10.2020) selles mĂ€rgitud kohustust.
25.KĂ€enduse ulatusest
25.1.Hageja leiab, et alusetud, tĂ”endamata ja ebaĂ”iged on kostja vĂ€ited, nagu oleks hageja talle kogu aeg mĂ”ista andnud, et kĂ€endus on puha formaalsus, et seetĂ”ttu mÀÀratakse kĂ€enduse summa vĂ€iksem kui kinnistule seatud hĂŒpoteek.
25.2.Kostja selgitas, et ei saanud kĂ€enduslepingut sĂ”lmides aru, et kokku vastutab ta koos OĂ-ga xxx ja OĂ-ga xxx hageja ees kuni 520 000 euroga (hĂŒpoteek 200 000 eurot + OĂ xxx kĂ€endus 160 000 eurot + kostja kĂ€endus 160 000 eurot). Kostja arvas, et kinnistu Ă”nnestunud mĂŒĂŒgi korral on maksimaalne summa 200 000 eurot.
25.3.Kohus leiab, et kostja ja kostja juhitavad Ă€riĂŒhingud vastutavad kogu laenulepingust tuleneva vĂ”lgnevuse eest solidaarselt, arvestades kĂ€endajate kĂ€enduslepingutes mĂ€rgitud maksimummÀÀra, millele vĂ”ib lisanduda viivis.
25.4.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-8-13 punktis 12 leidnud, et kĂ€endaja vastutust sĂ€testava VĂS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral pĂ”hivĂ”lgnik ja kĂ€endaja vĂ”lausaldaja ees solidaarselt, kui kĂ€enduslepinguga ei ole ette nĂ€htud, et kĂ€endaja vastutab ĂŒksnes juhul, kui vĂ”lausaldaja ei saa nĂ”uet pĂ”hivĂ”lgniku vastu rahuldada. Sama sĂ€tte lg 2 jĂ€rgi vastutab kĂ€endaja kĂ€endatava kohustuse eest tĂ€ies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajĂ€rgede, eelkĂ”ige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hĂŒvitamise eest, samuti lepingust taganemise vĂ”i lepingu ĂŒlesĂŒtlemisega seotud kulude hĂŒvitamise eest. VĂ”la pĂ”hivĂ”lgnikult sissenĂ”udmisega seotud kulude hĂŒvitamise eest vastutab kĂ€endaja, kui talle anti sissenĂ”udmise kavatsusest Ă”igeaegse teatamisega vĂ”imalus neid kulusid vĂ€ltida. Kolleegium leiab, et eeltoodud sĂ€tted kehtestavad kĂ€endaja vastutuse ja selle ulatuse pĂ”hivĂ”lgniku kohustuse tĂ€itmise ehk kĂ€endatava kohustuse tĂ€itmise eest. Eeltoodu ei piira aga kĂ€endaja vastutust temast endast sĂ”ltuva kohustuse rikkumise eest. Kolleegium on selgitanud, et kĂ€enduslepingus mĂ€rgitud piirsumma kaitseb kĂ€endajat ĂŒksnes tagatud vĂ”la suurenemise eest, mitte aga nt kĂ€endaja enda viivitusest tekkivate nĂ”uete, eelkĂ”ige viivisenĂ”ude vĂ”i menetluskulunĂ”uete vastu, st need saab vĂ”lausaldaja kĂ€endaja vastu esitada ka piirsummat ĂŒletavas osas (vt Riigikohtu 27. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-136-12, p 15). Kolleegium jÀÀb selle seisukoha juurde. Ăige on kassatsioonkaebuse vĂ€ide, et kohtud on jĂ€tnud arvestamata, millisest Ă”igussuhtest tulenevast raha maksmise kohustusest viivisenĂ”ue tulenes. Kui kĂ€enduslepingus on kokku lepitud kĂ€endaja vastutuse piirmÀÀras, siis vĂ”lausaldaja ei saa nĂ”uda kĂ€endajalt pĂ”hivĂ”lgnikust sĂ”ltuva kohustuse tĂ€itmisega viivitamisest tulenevalt viivist, mis ĂŒletab kokkulepitud kĂ€endaja vastutuse piirmÀÀra. KĂŒll aga on vĂ”lausaldajal Ă”igus nĂ”uda kĂ€endajalt sĂ”ltumata kokkulepitud kĂ€endaja vastutuse piirmÀÀrast viivist, mis tuleneb kĂ€endajast endast sĂ”ltuva kohustuse tĂ€itmisega viivitamisest. KĂ€enduslepingus mĂ€rgitud piirsumma kaitseb kĂ€endajat ĂŒksnes tagatud vĂ”la suurenemise eest.
25.5.Kostja puhul on tegemist mitme Ă€riĂŒhingu seadusliku esindajaga, kes on korduvalt eelnevalt sĂ”lminud lepinguid, sh laenu- ja kĂ€enduslepinguid. Kohus leiab, et kostjale kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule ning korduvalt erinevaid laenuja kĂ€enduslepinguid sĂ”lminud isikule pidi kĂ€enduslepingust tuleneva rahalise kohustuse suurus ja olemus olema mĂ”istetav. Kostja pidi aru saama, mida tĂ€hendab isikliku kĂ€enduse puhul vastutuse rahaline maksimumsumma 160 000 eurot. Kostja ei saa Ă€riĂŒhingu seadusliku esindajana eeldada, et laenulepingu rikkumisel peaks rikkumisest tekkinud kahjud olema rahaliselt piiratud. Kostja poolt juhitava Ă€riĂŒhingu laenukohustuse isiklikult tagamise eesmĂ€rgiks saabki ju olla laenuandjal vĂ”imaliku ĂŒhingu maksejĂ”uetuse vĂ”i kohustuse tĂ€itmise vĂ”imatuse korral laenu
tegelik tagastamine. KĂ€enduslepingust on selgelt ka mĂ”istetav, et selline fĂŒĂŒsilise isiku poolt isiklikult vĂ”etud kohustus on piiratud 160 000 euroga, millele lisanduvad kĂ€endaja enda viivituse korral viivised. KĂ€enduslepingus mĂ€rgitud piirsumma kaitseb kĂ€endajat ĂŒksnes tagatud vĂ”la suurenemise eest.
25.7.Kohus loeb 02.04.2020 nĂ”udega (dtl 36-38), 08.09.2020 nĂ”udega (dtl 39-40) ja 02.10.2020 laenulepingu nr xxx ĂŒlesĂŒtlemisavalduse ja tĂ€itemenetluse algatamise hoiatusega (dtl 41) tĂ”endatuks, et hageja saatis 02.10.2020 viidatud dokumendid ka kostjale. Hageja nĂ”udis ĂŒlesĂŒtlemisteates pĂ”hivĂ”lgnevuse, tasumata intresside, viivise ja sissenĂ”udmiskulude, kokku 132 610,35 euro tasumist hiljemalt 19.10.2020. Seega teavitas hageja kostjat kui kĂ€endajat korduvalt sellest, et pĂ”hivĂ”lgnik ei ole laenukohustust tĂ€itnud ja kui ta teates mĂ€rgitud tĂ€htajaks kohustusi ei tĂ€ida, siis tuleb kohustused tĂ€ita kĂ€endajana kostjal. Kostja ei ole vaidlustanud kirjade kĂ€ttesaamist. Kostja ei ole kohustust tĂ€itnud.
26.KĂ€enduslepingu heade kommetega vastuolust
26.1.Hageja leiab, et kĂ”igi asjaolude kogumi puhul vĂ”ib kĂ€endusleping olla heade kommetega vastuolus, mitte et ta seda automaatselt oleks. Antud juhul ei esine aga ĂŒkski Riigikohtu nr 2-14-21710/105 lahendis viidatud asjaolu, rÀÀkimata nende kogumist. Kostja ei ole pĂ”hivĂ”lgnikuga lĂ€hedastes isiklikes suhetes isik, eelkĂ”ige perekonnaliige, kes oleks sĂ”lminud lepingu sĂ”ltuvussuhtest vĂ”i muust isiklikust pĂ”hjusest tulenevalt.
26.2.Kostja leiab, et kĂ€enduslepingu on TsĂS § 86 jĂ€rgi tĂŒhine. Kostja on laenuvĂ”tja xxx OĂ osanik ja juhatuse liige, mistĂ”ttu on tegemist omavahel lĂ€hedaste isikutega. Kostja nĂ”ustus kĂ€endama laenu selleks, et vĂ€listada ĂŒhingu pankrot ja oli sundolukorras ja tegutses erakorralise vajaduse ajel. Kostja ei saanud kĂ€endajana kĂ€enduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu. KĂ€endaja vastutuse maksimumsumma on kĂ€endaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) ÀÀrmiselt ebaproportsionaalne ja mĂ”istlik isik pidi aru saama, et fĂŒĂŒsiline isik ei suudaks nii suurt kohustust tĂ€ita. Kostja sissetulekud olid ebaproportsionaalselt vĂ€iksed vĂ”rreldes tagatava summaga.
26.3.Riigikohus leidis tsiviilasja nr 2-14-21710/105 otsuse punktis 49, et kĂ€endusleping vĂ”ib siiski olla heade kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb jĂ€rgmiste asjaolude kogum: · kĂ€endajaks on pĂ”hivĂ”lgnikuga lĂ€hedastes isiklikes suhetes isik, eelkĂ”ige perekonnaliige, kes sĂ”lmis lepingu sĂ”ltuvussuhtest vĂ”i muust isiklikust pĂ”hjusest tulenevalt; · kĂ€endaja ei saa kĂ€enduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu; · kĂ€endaja vastutuse maksimumsumma on kĂ€endaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) ÀÀrmiselt ebaproportsionaalne ning seetĂ”ttu vĂ”is juba lepingu sĂ”lmimise ajal eeldada, et kĂ€endusriisiko realiseerumisel ei suuda kĂ€endaja pĂ”hivĂ”lgniku kohustust olulises osas tĂ€ita; · eespool nimetatud eeldused olid vĂ”lausaldajale lepingu sĂ”lmimisel Ă€ratuntavad. Kolleegium ei vĂ€lista, et kĂ€endaja vastutuse maksimumsumma suuruse tĂ”ttu vĂ”ib kĂ€endusleping olla vastuolus heade kommetega ka ainuĂŒksi vastutuse maksimumsumma suuruse tĂ”ttu. NĂ€iteks, kui maksimumsumma on sedavĂ”rd ebaproportsionaalne, et tarbijal ei ole ka minimaalset elatustaset sĂ€ilitades ja jooksvaid vĂ€ltimatuid kulutusi kandes eeldatavasti vĂ”imalik tagatava laenulepingu tĂ€htaja (vĂ”i oma eeldatava eluea, kui see on lĂŒhem) jooksul sellist rahasummat
tasuda ei sissetulekust ega olemasoleva vÔi eelduslikult omandatava vara arvel, vÔi kui see summa on sedavÔrd suur vÔi ebamÀÀrane, et tÀhendab tarbija jaoks sisuliselt piiramatut vastutust.
26.4.Kohus leiab, et kostja ei ole pĂ”hivĂ”lgnikuga lĂ€hedastes isiklikes suhetes isik, eelkĂ”ige perekonnaliige, kes oleks sĂ”lminud lepingu sĂ”ltuvussuhtest vĂ”i muust isiklikust pĂ”hjusest tulenevalt. Kostja on laenuvĂ”tja xxx OĂ juhatuse liige. Seega ei saanud kĂ€enduslepingu sĂ”lmimine tuleneda sĂ”ltuvussuhtest vĂ”i muust isiklikust pĂ”hjusest. Kostja kui xx OĂ juhatuse liige ja ainuosanik sai xxx OĂ-le laenu andmisest kasu, sest raha kasutati kostja Ă€riĂŒhingu majandustegevuseks. xxx OĂ laenu tagamiseks olid kostja ja OĂ xxx kĂ€enduslepingud ning hĂŒpoteek kostja ja A Pi xxx omandis oleval kinnistul. Seega ei olnud kostjaga sĂ”lmitud kĂ€endusleping ainukeseks tagatiseks. Kohtu hinnangul puudus laenuandjal pĂ”hjus lepingu sĂ”lmimisel eeldada, et kĂ€endusriisiko realiseerumisel ei suuda kĂ€endaja pĂ”hivĂ”lgniku kohustust peale kinnistule seatud hĂŒpoteegi realiseerimist tĂ€ita.
26.5.Kohus loeb hageja laenutaotlustele lisatud arvelduskontolt nĂ€htuvate sissetulekute kokkuvĂ”ttega (dtl 257-265) ja konto vĂ€ljavĂ”ttega (dtl 266-270), et kostja sissetulekud olid piisavad kĂ€enduse andmiseks. Hageja ei saanud laenu andmisel eeldada, et kostja enda tegevuse tagajĂ€rjel ei Ă”nnestu laenu tagatiseks seatud hĂŒpoteeki pika aja jooksul realiseerida ja seetĂ”ttu tuleb kogu vĂ”lgnevust nĂ”uda kĂ€endajatelt. Vaatamata sellele, et hageja ei pidanud kontrollima kostja kui kĂ€endaja maksevĂ”imet, nĂ€htub kostja hagejale esitatud konto vĂ€ljavĂ”ttest, et hageja seda tegi. 01.04.2018-15.10.2018 sai kostja palka ja tasu tĂ”lketeenuste eest kĂ€tte 55 716,39 eurot. Lisaks oli kostjal kaks kinnisasja (xxx ja xxx).
26.6.Eeltoodu tĂ”ttu ei ole kostja tĂ”endanud, et kĂ€endusleping vĂ”ib olla vastuolus heade kommetega ainuĂŒksi vastutuse maksimumsumma suuruse tĂ”ttu, sh pĂ”hjusel, et ta ei oleks suutnud seda summat tasuda minimaalset elatustaset sĂ€ilitades ja jooksvaid vĂ€ltimatuid kulusid kandes vĂ”i tema eeldatava eluea tĂ”ttu. Samuti ei ole antud juhul olnud tegemist olukorraga, kus see summa on sedavĂ”rd suur vĂ”i ebamÀÀrane, et tĂ€hendab tarbija jaoks sisuliselt piiramatut vastutust. Kostja ei teavitanud hagejat enne kohtumenetlust kordagi majandusliku olukorra olulisest muutusest vĂ”i sellest, et ta oleks sĂ”lminud kĂ€enduslepingu TsĂS § 86 lg 2 toodud pĂ”hjustel. KĂ€enduslepingu punktist 7 tulenevalt oli kostjal teavitamiskohustus 5 pĂ€eva jooksul asjaolude ja andmete muutumisest, sh sissetulekute vĂ€henemisest ja muudest asjaoludest, mis vĂ”ivad pĂ”hjustada kĂ€enduslepingust tulenevate kohustuste mittekohast tĂ€itmist.
26.7.Osundatud pĂ”hjustel leiab kohus, et hageja ja kostja vahel sĂ”lmitud kĂ€endusleping ei ole vastuolus heade kommetega ja sel pĂ”hjusel ka tĂŒhine.
27.Kostja kui kÀendaja maksevÔime kontrollimisest
27.1.Hageja leiab, et ei pidanud kostja kui kÀendaja maksevÔimet kontrollima. Alternatiivselt mÀrgib hageja, et kontrollis nii laenuvÔtja kui ka kÀendaja maksevÔimet. Kostja oli hageja kliendiks juba alates 2015. aastast ja tÀitis kohustusi korrektselt. xxx Oà laenulepingute sÔlmimiseks esitas kostja hagejale ka oma pangakontode vÀljavÔtteid, millega tÔendas oma vÔimekust tÀita laenulepingujÀrgseid kohustusi. Kostja sissetulekud olid kohustuste tÀitmiseks piisavad. Kostja sai nii igakuist palka (3280-3360 eurot kuus) kui ka tasu osutatud (tÔlke)teenuste eest ja perioodil 01.04.-15.10.2018 olid sissetulekud esitatud pangakonto jÀrgi kokku 55 716,39 eurot. Lisaks oli kostjal kaks kinnisvara. Tegemist ei ole olukorraga, kus summa on sedavÔrd suur vÔi ebamÀÀrane, et tÀhendab sisuliselt piiramatut vastutust.
27.2.Kostja leiab, et hageja ei kontrollinud kostja maksevÔimet. KÀendus toimus laenu mitmes jÀrgus ja kÀendatav summa jÀrjest suurenes. Laenu on vÀljastatud neljal
korral, nii on suurenenud hĂŒpoteegi summa ja ka kostja kĂ€endus. Laenuandja tundis kĂ€endaja majandusliku olukorra vastu huvi eelviimast laenu vĂ€lja andes. Oktoobris 2018 ja 2019 augustis laenu vĂ€lja andes laenuandjat kĂ€endaja olukord ei huvitanud, probleeme ei tekkinudki esimeses kolme laenuga, ĂŒle jĂ”u kĂ€ivaks osutus viimane, neljas laen.
27.3.Kohus leiab, et kĂ€esolevas menetluses ei pea kohus kontrollima, kas hageja hindas kostja kui kĂ€endaja krediidivĂ”imet. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-157-14 punktis 11 leidnud, et kuigi krediidiasutustele on krediidi andmisel vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tte jĂ€rgimise kohustus sĂ”naselgelt sĂ€testatud alates 1. jaanuarist 2007 kehtivas krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 redaktsioonis ning see on pĂ”himĂ”tteliselt jĂ€reldatav ka sama sĂ€tte varem kehtinud redaktsioonist, on krediidiasutusel selline kohustus siiski laenulepinguid sĂ”lmides, aga mitte kĂ€enduslepingute puhul. KĂ€endaja nĂ”uded vĂ”ivad tuleneda ĂŒksnes VĂS §-st 14 ja eelkĂ”ige juhul, kui krediidiasutus ei ole lepingueelseid lĂ€birÀÀkimisi pidades avaldanud talle olulist informatsiooni. KĂ€endaja vĂ”ib VĂS § 149 lg-te 1 ja 3 jĂ€rgi esitada vĂ”lausaldaja vastu samu vastuvĂ€iteid nagu pĂ”hivĂ”lgnik, sh tasaarvestada vĂ”lgniku kahju hĂŒvitamise nĂ”ude, mis tuleneb vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tte rikkumisest, krediidiandja nĂ”udega. Samuti vĂ”ib kĂ€endajal olla iseseisev kahju hĂŒvitamise nĂ”ue krediidiandja vastu, kui krediidiandja on rikkunud oma kohustust teavitada kĂ€endajat kĂ€enduslepingu sĂ”lmimisel vĂ”lgniku majandusliku seisundiga seotud olulistest asjaoludest. Sel juhul vĂ”ib kĂ€endaja ka kĂ€enduslepingu eksimuse vĂ”i pettuse tĂ”ttu tĂŒhistada (vt Riigikohtu 27. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-136-12, p 24â25). KĂ€endaja enda krediidivĂ”imekuse kontrollimata jĂ€tmine kĂ€enduslepingu sĂ”lmimisel ei anna siiski alust pidada kĂ€enduslepingut tĂŒhiseks ega kohaldada ĂŒlalnimetatud muid Ă”iguskaitsevahendeid, sest vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”te kohaldub vĂ”lgniku ja vĂ”lausaldaja vahelises vĂ”lasuhtes, mitte aga kĂ€enduslepingule.
27.4.Seega ei ole kostja kĂ€endusleping tĂŒhine ja kostja vastutab kĂ€enduslepingu jĂ€rgi laenuvĂ”tja kohustuste tĂ€itmise eest. Viidatut selgitas kohus kostjale 27.03.2024 ekirjas (dtl 509).
27.5.Alternatiivselt leiab kohus, et hageja tĂ€itis vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tet ja kontrollis ka kostja maksevĂ”imet. Kostja kohustused olid piisavad vajadusel kĂ€enduskohustuse tĂ€itmiseks. Laenu tagamiseks oli seatud hĂŒpoteek xxx kinnistule. Kostjal on korteriomand ka xxx. Lisaks selgitas kostja 11.06.2024 toimunud istungil, et ĂŒritas enne ja pĂ€rast xxx OĂ viimase laenulepingu sĂ”lmimist aktiivselt mĂŒĂŒa laenulepingu tagatiseks olevat vara, millest soovis rahuldada xxx OĂ laenulepingust tekkinud kohustused. Ka hageja on menetluses selgitanud, et laenulepingu nr xxx lisa 2 sĂ”lmimise taotluse esitas kostja ja soovis vĂ€ikesemat igakuist osamakset ning oli kindel, et 12 kuu jooksul Ă”nnestub tal vÔÔrandada tagatiseks olev kinnistu. Seega oli lisa 2 sĂ”lmimine laenuvĂ”tja ja ka kostja huvides.
27.6.Kohus leiab, et asjakohatud on kostja vastuvĂ€ited, et hageja on mĂ€rkinud kostja sissetulekuks ka notari- ja tĂ”lketasusid. Tegemist on kostja enda poolt juhitava OĂ xxx korduvate maksetega kostja kontole. Seega saab viidatud makseid pidada regulaarseks sissetulekuks. Isegi kui hageja on koostatud arvestusse (dtl 257-264) mĂ€rkinud lisaks igakuisele 3280-3360 euro suurusele töötasule, perioodi 01.04.15.10.2018 hulka ka mĂ”ne summa, mis ei olnud kostja tasu, siis olid esitatud pangakonto (dtl 265-271, dtl 661-666) jĂ€rgi kostjale laekunud summad 6,5 kuu eest siiski kokku 55 716,39 eurot, mis on piisavaks, et kostja saanuks vajadusel peale hĂŒpoteegi realiseerimist tĂ€ita jĂ€rele jÀÀvaid kohustusi. Kostja ei teatanud hagejale lepingute sĂ”lmimise eel, et tema sissetulekud vĂ”i ka xxx OĂ/ OĂ xxx maksevĂ”ime oleks muutunud. KĂ€esoleval hetkel on kostja ja tema endine abikaasa A. P ise
tekitanud olukorra, kus laenu tagatiseks olevat vara ei ole vÔimalik laenude katteks realiseerida.
28.1.Hageja mÀrgib, et kontrollis nii laenuvÔtja kui ka kÀendaja maksevÔimet. Viimast lepingumuudatust soovis pÔhivÔlgniku esindajana kostja. Sellega vÀhenes pÔhivÔlgniku maksekohustus 2070,05 eurolt 1666,67 euroni.
28.2.Kostja leiab, et hageja ei kontrollinud xxx OĂ laenuvĂ”imet ja tema sissetulekud olid ebaproportsionaalselt vĂ€iksed vĂ”rreldes tagatava summaga. Laen vĂ€ljastati mitmes jĂ€rgus: 2015 septembris, 2017 oktoobris, 2018 oktoobris ja 2019 augustis. Hagejat ei huvitanud kostja majanduslik seis enne viimase laenusumma vĂ€ljastamist. Ăle jĂ”u kĂ€ivaks osutus just viimane laen. Hageja on ekslikult pidanud kostja kontole laekunud kĂ”iki summasid ekslikult kostja sissetulekuks.
28.3.Krediidiasutuse seaduse (KAS) § 83 lg 3 kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jÀlgimisel jÀrgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise pÔhiprintsiipe, hÀid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise pÔhimÔtet. Vastutustundliku laenamise pÔhimÔtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja sÀilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste tÀitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mÔistliku laenukoormuse arvutamiseks.
28.4.Kohus leiab, et hageja on jÀrginud vastutustundliku laenamise pÔhimÔtet ja hinnanud laenuvÔtja maksevÔimet.
28.5.Hageja nĂ”udis enne laenulepingu sĂ”lmimist xxx OĂ-lt 6 kuu konto vĂ€ljavĂ”tet. Kohus nĂ”ustub hagejaga, et 18.04.-18.10.2018 vĂ€ljavĂ”ttest (dtl 447-458) nĂ€htub, et xxx OĂ oli tegutsev ettevĂ”te ja tal oli laenu teenindamiseks piisav rahavoog. Lisaks kontrollis hageja xxx OĂ 2017.a majandusaasta aruannet (dtl 459-468). Kohus nĂ”ustub hagejaga ka selles, et oluline ei ole laenuvĂ”tjast Ă€riĂŒhingu arvelduskonto seis majandusaasta lĂ”pus, vaid rahavoog ja vĂ”ime laenukohustust tĂ€ita. Kohtu hinnangul ei tĂ”enda hageja poolt vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tte jĂ€rgimata jĂ€tmist kostja koostatud kokkuvĂ”te ja selle lisad (dtl 524-580).
28.6.14.08.2019 laenulepingu muudatus ja kĂ€enduslepingud sĂ”lmiti laenuvĂ”tja taotlusel. Kostja oli kĂ”igi lepingute sĂ”lmimisest ja nende sĂ”lmimise asjaoludest hĂ€sti teadlik, sest kostja oli lepingute sĂ”lmimisel laenuvĂ”tja ja teise kĂ€endaja seaduslik esindaja ja hĂŒpoteegieseme (xxx kinnistu) omaniku abikaasa (kĂ€esoleval hetkel endine abikaasa). Seega ei saa kostja kĂ€endajana tĂ€na vĂ€ita, et laenuvĂ”tja esitas laenuandjale ebaĂ”igeid andmeid, selleks, et laenu saada. LaenuvĂ”tja seadusliku esindajana oli kostja ise hagejale andmete esitajaks. Lisaks leiab kohus, et kostja enda poolt ebaĂ”igete andmete esitamine ei saanud kostjale kaasa tuua kahju.
29.Hageja nÔude kujunemisest
29.1.PÔhivÔlgnevusest ja intressist
29.1.1.Hageja leiab, et on lÀbi menetluse nÔude kujunemist selgitanud. PÔhivÔlgnik ja ka kÀendajad ei ole kunagi vaidlustanud, et ei ole laenuraha saanud vÔi et ei saa vÔlgnevuse kujunemisest aru.
29.1.2.Kostja leiab, et hageja nÔude kujunemine ei ole selge. Hageja ei ole tÔendanud, kui palju on kostja laenu saanud 19.10.2018 lepingu ja kui palju 14.08.2019 lisa 2 alusel.
29.1.3.14.08.2019 laenulepingu nr xxx lisa nr 2 (dtl 33) punkti 1.1. kohaselt summa 30 950,26 eurot kantakse laenusaaja soovil notar xxx pangakontole ja punkti
1.2.jÀrgi ei kuulu 1875 eurot vÀljamaksmisele, vaid tasaarveldatakse laenusaaja kÀesoleva lisa punktis 11 nimetatud lepingutasu tasumise kohustusega. Kohus loeb 14.08.2019 maksekorraldusega (dtl 416) tÔendatuks,
et hageja on ĂŒlekande teinud lepingus mĂ€rgitud isikule â notar xxx. Raha kasutamine nĂ€htub 15.08.2019 hĂŒpoteegi seadmise ja asjaĂ”iguslepingu punktidest 2.1., 2.1.1. ja 2.1.2 (dtl 411). Viidatud summast kanti 6716,64 eurot hageja kontole laenulepingu nr xxx jooksva vĂ”la tasumiseks ja 24233,62 eurot kanti xxx OĂ kontole selgitusega xxx Lisa 2 vĂ€ljamakse. xxx OĂ ei ole vĂ€itnud, et ei oleks notarilt mĂ€rgitud summat saanud.
29.1.4.Enne hagejaga laenulepingu nr xxx (dtl 419-437) sĂ”lmimist sĂ”lmis xxx OĂ 27.08.2015 laenuleping nr xxx ja lisa xxxxx AS-iga, mille alusel maksis xxx AS xxx OĂ-le laenu reaalselt vĂ€lja, kandes laenusummad xxx OĂ kontole (dtl 438).
29.1.5.19.10.2018 laenulepingu nr xxx punktis 1.3. (dtl 21) jĂ€rgi mĂ€rgitud laenusummast 100 000 eurost: 1) laenusaaja soovil 79 230,29 eurot vĂ€lja ei makstud, vaid tasaarveldati laenusaaja palvel xxx OĂ laenulepingu nr xx jooksva vĂ”lgnevusega; nimetatud laenusumma tuleneb hageja ja xxx OĂ vahel 05.10.2017 sĂ”lmitud laenulepingust nr xxx (dtl 419-437); lepingu punkti 1.3.1. (dtl 421) kohaselt 30 011,27 eurot tasus hageja (dtl 438) xxx palvel xxx AS kontole selgitusega âxxx lĂ”petamineâ; 1740 eurot tasaarveldati lepingutasu tasumise kohustusega ja 55 220,73 eurot maksis hageja vĂ€lja xxx kontole (dtl 439); hageja ja xxx xxx OĂ vahelisele 05.10.2017 laenulepingu nr xxx kohta sĂ”lmiti 16.03.2018 lisa nr 2 (dtl 441-445), mille punkti 1 (dtl 441) alusel maksis hageja samal kuupĂ€eval xxx OĂ-le vĂ€lja lisalaenu summas 4 905,91 eurot (dtl 446); 2) 415 eurot tasaarveldatati lepingutasu tasumise kohustusega; 3) 20 354,71 eurot kanti laenusaaja xxx pangakontole (dtl 417).
29.1.6.Kohus nĂ”ustub hagejaga, et kuna 30 011,27 euro ĂŒlekandmine xxx AS-ile on tĂ”endatud 08.10.2017 maksekorraldusega (dtl 438), siis on tĂ”endatud ka reaalse laenu vĂ€ljamaksmine xxx ning pĂ”hivĂ”lgnikul vĂ”lgnevuse kujunemine, mida vastavalt kĂ€enduslepingule kohustub tasuma kostja.
29.1.7.14.08.2019 sĂ”lmitud lepingu lisa 2 (dtl 33) kohaselt anti xxx OĂ-le lisaks juba lepingu alusel vĂ€ljastatud ja tagasi maksmata pĂ”hiosale 92 174,74 eurot lisalaenu 32 825,26 eurot, mistĂ”ttu moodustas uus laenu pĂ”hiosa summa 125 000 eurot. xxx OĂ kohustus lepingu punkti 2 ja 7 (dtl 33-34) jĂ€rgi laenu pĂ”hiosa 125 000 eurot ja intressid tagastama lepingu lisaks oleva uue maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 12 kuu jooksul. IntressimÀÀraks aastas leppisid laenuandja ja -vĂ”tja kokku 16,00% + 6 kuu Euribor. Hageja selgitas menetluses (dtl 54), et lepingu lisa sĂ”lmimisest kuni selle kehtivuse lĂ”puni intressi mÀÀr ei muutunud. Esimesel 11 kuul pidi xxx OĂ tasuma igakuiselt vaid intressimakseid summas 1666,67 eurot ja viimase 15.08.2020 maksega lisaks intressile summas 1666,67 ka pĂ”hiosa tagasimakse summas 125 000 eurot, kokku viimase maksega 126 666,67 eurot. xxx OĂ jĂ€ttis tasumata igakuised maksed 15.06, 15.07. ja 15.08.2020, kokku summas 130 000,01 eurot, millest kolme kuu intressimaksed summas on 5000,01 eurot ja pĂ”hiosa makse 125 000 eurot. KuivĂ”rd pĂ”hivĂ”lgnik laenu ei tasunud, tuli laenu pĂ”hivĂ”lgnevus ja intressimaksed tasuda kostjal kui kĂ€endajal.
29.1.8.Osundatud pÔhjustel tuleb hageja pÔhinÔue 125 000 eurot ja intressinÔue 5000,01 eurot kostja vastu rahuldada ja need kostjalt vÀlja mÔista.
29.2.2.Kostja leiab, et hageja ei ole sissenÔudmiskulu varem kostjalt nÔudnud.
29.2.3.Hageja on kostjale sissenĂ”udmisega tekitatud kulust teatanud 02.10.2020 ĂŒlesĂŒtlemisavalduses (dtl 41). SissenĂ”udmiskulu nĂ”ude Ă”igus tuleb hageja ja xxx OĂ vahel sĂ”lmitud laenulepingu punktist 6.3.3., mille kohaselt kaasneb
laenuandjal maksete hilinemisega Ôigus nÔuda vÔlgnevusega seoses telefoni, posti vÔi e-posti teel teatise saatmise teenustasu vÔlanÔudekirja eest 35 eurot (dtl 24-25).
29.2.4.Kohus peab hageja nÔuet pÔhjendatuks ja rahuldab selle.
29.3.Kindlustusmakse nÔudest
29.3.1.Hageja leiab, et laenuvĂ”tja kindlustuskulu tasumise kohustus tuleneb lepingu punktist 8.1 ja kĂ€enduslepingu punktist 1 ning VĂS §-st 145. LaenuvĂ”tja ei sĂ”lminud kindlustuslepingut ja/vĂ”i ei teavitanud vara kindlustamisest ning hagejal oli Ă”igus sĂ”lmida see laenuvĂ”tja asemel ja nĂ”uda nende kulude hĂŒvitamist.
29.3.2.Kostja leiab, et igal aastal olid kindlustusmaksed tasutud, kuna xxx AS, kelle kasuks oli seatud esimese ja teise jĂ€rjekoha hĂŒpoteegid, nĂ”udis vara kindlustamist ja see kindlustusleping oli automaatselt pikenev kuni laenu tasumiseni 2026. Hagejal puudus vajadus kindlustusmakse tasumiseks ning seetĂ”ttu ei ole hagejal ka alust kindlustusmakse nĂ”udmiseks.
29.3.3.Laenulepingu punktide 8.1. ja 8.2. (dtl 25) jĂ€rgi on laenusaaja kohustatud omal kulul sĂ”lmima lepingu p-s 1.7 nimetatud hĂŒpoteegiga koormatava kinnisasja kindlustuslepingu laenuandjaga eelnevalt kooskĂ”lastatud tingimustel ja esitama laenuandjale kindlustamist tĂ”endavad dokumendid 7 kalendripĂ€eva jooksul peale notariaalselt sĂ”lmitud hĂŒpoteegi seadmise lepingut mĂ€rkides hĂŒpoteegipidajaks ja soodustatud isikuks ehk hĂŒvitise saajaks laenuandja. Laenusaaja on kohustatud hoidma kindlustuslepingu kehtivana eelnimetatud tingimuste kohaselt lepingu kehtivuse ajal ning kindlustuslepingut vĂ”ib laenusaaja muuta, lĂ”petada vĂ”i kindlustusandjal Ă”igus lĂ”petada ĂŒksnes laenuandja eelneval kirjalikul nĂ”usolekul. Laenusaaja on kohustatud esitama laenuandjale igakordse kindlustuspoliisi koopia. Kui laenusaaja ei ole 10 kalendripĂ€eva jooksul pĂ€rast laenuandja poolt vastavasisulise teatise saatmist esitanud laenuandjale kehtiva kindlustuspoliisi koopiat, on laenuandjal Ă”igus sĂ”lmida uus kindlustusleping lepingu punktis 8.1 nimetatud tingimustel laenusaaja eest ja laenusaaja arvel ning sellisel juhul mĂ€rgitakse kindlustuslepingusse kindlustusvĂ”tjaks laenuandja. Laenusaaja on kohustatud hĂŒvitama laenuandjale kĂ”ik kindlustuslepingu sĂ”lmimisega seotud kulud 10 kalendripĂ€eva jooksul arvates vastava nĂ”ude saamisest.
29.3.4.Kohus loeb 21.09.2021 arve nr xxx ja maksekorraldusega nr 790 (dtl 58-59) tÔendatuks, et hageja tasus laenuvÔtja eest Harjumaal xxx asuva elamu kindlustusmakse 82,36 eurot kindlustusperioodi 21.09.2021-20.09.2022 eest. Kohus leiab, et kostja ei ole tÔendanud, et viidatud perioodiks oli vara kindlustanud ja sellest hagejat ka Ôigeaegselt teavitanud. Hageja mÀrgitud perioodi eest topeltkindlustuse tasumist ei tÔenda kostja poolt esitatud kodukindlustuse poliis perioodist 24.12.2022-04.12.2023 (dtl 324-327). Seega oli pÔhjendatud hageja poolt kindlustuslepingu sÔlmimine ja selle eest tasumine.
29.3.5.LaenuvĂ”tjal oli lepingust tulenev kohustus vara kindlustada, st pĂ”hivĂ”lgnik vastutab lepingu rikkumise eest. Kindlustuskohustuse tĂ€itmisest laenuvĂ”tja vĂ”i kostja hagejat ei teavitanud. Seega rikkus pĂ”hivĂ”lgnik lepingut. Hageja tĂ€itis kindlustamiskohustuse pĂ”hivĂ”lgniku eest ja seetĂ”ttu tekkis hagejal kahju. Kahju on hĂ”lmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmĂ€rgiga. PĂ”hivĂ”lgnikule pidi laenulepingu sĂ”lmimisel kindlustuskohustuse (vĂ”i sellest teavitamise kohustuse) vĂ”tmisega olema ettenĂ€htav, et hageja poolt kindlustuslepingu sĂ”lmimisega vĂ”ib hagejale tekkida kahju. Rikkumise ja kahju vahel on pĂ”hjuslik seos â kui pĂ”hivĂ”lgnik vĂ”i kostja oleks hagejale
esitanud vara kindlustamise lepingu, oleks hagejal puudunud vajadus laenu tagatiseks seatud vara kindlustamiseks ning hagejal ei oleks tekkinud kahju.
29.3.6.Osundatud pĂ”hjustel tuleb hageja nĂ”ue kostja vastu kindlustusmakse 82,36 eurot hĂŒvitamiseks rahuldada.
29.4.Viivisest
29.4.1.Hageja palub 12.11.2021 seisuga kostjalt vÀlja mÔista viivisvÔlgnevus viivismÀÀra alusel 0,04% pÀevas 22 525,34 eurot. Samuti palub hageja vÀlja mÔista TsMS § 367 alusel viivised mÀÀraga 0,04% pÀevas pÔhivÔlgnevuselt 125 000 eurot alates hagi esitamisest kuni pÔhinÔude tÀitmiseni, sh kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina 0,04% pÀevas pÔhivÔlgnevuselt 125 000 eurolt.
29.4.2.Hageja selgitas menetluses (dtl 54), et arvestas viivist arvestatud mÀÀraga 0,04% pÀevas pÔhiosa vÔlgnevuselt 125 000 eurot alates 16.08.2020. xxx Oà oli lepingu lisa maksegraafiku jÀrgi kohustatud tasuma pÔhivÔlgnevuse 125 000 eurot 15.08.2020. Seega arvestas hageja viivist sellele jÀrgnevast pÀevast. Hageja arvestas sissenÔutavaks muutunud viivist alates 16.08.2020 kuni 12.11.2021 s.o hagi esitamiseni, kokku 447 pÀeva eest arvestusega 50 eurot pÀevas. TÀiendavalt selgitas hageja, et viivise mÀÀraks on hageja vÔtnud vÀiksema viivise mÀÀra kui lepingu punktis 1.5. kokku lepitud 0,2 % pÀevas ja arvestanud hagi nÔudes viivise mÀÀraks 0,04% tasumata pÔhiosa makselt pÀevas.
29.4.3.xxx Oà viivisevÔlgnevus perioodi 16.08.2020-05.07.2024 (kÀesoleva otsuse tegemise kuupÀev) on 71 000 eurot. Vaatamata Riigikohtu lahendis toodud seisukohale on hageja kÀesolevas menetluses (dtl 3, 55) soovinud kostja à Ti vastutust piirata kÀenduslepingus toodud maksimumsummaga s.o 160 000 euroga. SeetÔttu mÔistab kohus mÔistab kostjalt vÀlja viivise 29 882,63 eurot.
30.Kokku kuulub kostjalt vÀljamÔistmisele 160 000 eurot jÀrgmiselt: pÔhivÔlgnevus 125000 eurot, intressid 5000,01 eurot, viivis 16.08.2020-05.07.2024 eest 29 882,63 eurot, sissenÔudmiskulu 35 eurot ja kindlustuskulu 82,36 eurot.
31.Tasaarvestusavaldusest
31.1.Kostja esitas 24.04.2024 tasaarvestusavalduse, millele hageja vaidles vastu.
31.2.Kohus leiab, et kuivĂ”rd hageja viis lĂ€bi xxx OĂ (ja ka kostja) krediidivĂ”imekuse analĂŒĂŒsi, siis ei rikkunud hageja laenuandjana vastutustundlikku laenamise pĂ”himĂ”tet. Seega ei saanud kostjal tekkida vĂ€idetavast rikkumisest kahju, mida hageja nĂ”udega tasaarvestada.
31.3.Samuti tuvastas kohus eelnevalt, et kĂ€enduslepingu sĂ”lmimine ei olnud vastuolus heade kommetega. Kostja pidi majandus- ja kutsetegevuses mitmeid laenu- ja kĂ€enduslepinguid sĂ”lminud isikuna, et millised on laenu andmise tingimused, laenusumma tagasimaksete viisid, laenu saamiseks vajalikud tagatised, sh kĂ€endusest tulenev vastutus. Hageja ei rikkunud kostja suhtes teavitamiskohustust (TsĂS § 14 lg 2).
31.4.Osundatust tulenevalt tuleb kostja tasaarvestusavaldus jÀtta rahuldamata.
32.Menetluskuludest
32.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt mÀrgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses vÔi menetlust lÔpetavas mÀÀruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jÀÀvad hageja menetluskulud kostja kanda. Kohus mÀÀrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mÔistliku aja jooksul peale kÀesoleva kohtuotsuse jÔustumist TsMS § 177 lg 2 jÀrgi.
32.2.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada ĂŒksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks mÀÀrati. HĂŒvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks mÀÀrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika TĂ€htvĂ€li kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.