Hageja: Rendin OÜ (14672861), esindaja LS Kostja: X (xxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi osaliselt ja mõista Xlt Rendin OÜ kasuks välja 71,54 eurot.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Rendin OÜ esitas 12.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1154,06 euro saamiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse võlgniku vastuväite tõttu ja andis 27.10.2023 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.30.10.2023 esitas hageja hagi, mida ta 31.10.2023 täpsustas, paludes kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 1154,06 eurot.
3.Hagi kohaselt sõlmisid kostja kui üürnik ja ALEA Kapital OÜ kui üürileandja 24.03.2022 tähtajatu üürilepingu nr EE201112-55603, millega anti kostjale üürile eluruum XXX, Tallinn. Üürilepingu lisaks on üürilepingu üldtingimused. Eluruumi valdus anti kostjale üle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Üürileping lõppes poolte kokkuleppel 30.04.2023 ja samal päeval kostja lahkus eluruumist. Üürileandja võttis eluruumi valduse üle 07.05.2023.
4.Eluruumi valduse tagastamisel selgus, et köögi sein on niiskusest kahjustunud, köögitasapinnal on puudus, tualetipoti prill-laud on pragunenud, elutoa sein on vigastatud, aknapale on rikutud ja öökapi lamp on katki. Lisaks olid korterist kaduma läinud mõned pirnid ja ventilatsiooniagregaadi filtrid olid välja vahetamata. Üürileandja fikseeris tagastatud korteri seisukorra fotodega ja e-kirjaga kostjale.
5.13.05.2023 üürileandja ettepanekuga, mille kohaselt üürileandja tuttav säästmise eesmärgil teostaks kahjustustele eelnenud seisukorra taastamise asemel teatud muudatusi, kostja ei nõustunud. Üürileandja tellis seisukorra taastamiseks vajalikud tööd ametlikult teenuseosutajalt ning esitas 01.09.2023 kahju hüvitamise nõude kostjale.
6.Hageja hüvitas kostjale kahju summas 1154,06 eurot ja omandas selles osas üürileandjalt nõude 18.08.2023, millest teatas kostjale 22.09.2023.
7.Kokku oli üürisuhe kestel läbipõlenud ning välja vahetamata jäetud üks köögikapialuse töötasapinna valgusti ning kolm elutoa valgusti pirni. Puudu oli kaks söögilaua valgusti pirni ning kaks elutoa laevalgusti pirni. Eluruumi üleandmisel olid kõikide lampide pirnipesad olid varustatud toimivate pirnidega. Olukorra taastamiseks kulus kokku 7 pirni ja üks eri valgusallikas.
8.Üürileandja ja kostja on väljaspool üürilepingut leppinud kokku, et üürnikul tuleb filtrid vahetada iga kuue kuu tagant. Kostja on üürilepingu kestel ühe korra filtrite vahetuse läbi viinud. Tavapärase väikse hooldamise alla saab liigitada ka ventilatsiooniseadmete, õhupuhastite jm filtrite vahetamist vastavalt vajadusele.
9.Nõutav kahju 1154,06 eurot põhineb RT-Projekt OÜ hinnapakkumisel RT15617 ja see koosneb: • köögiseina taastamiskulud summas 428,63 eurot, mis hõlmab materjalide ja taastamistööde kulusid. Üürisuhe väitel oli köögisein pundunud; • köögi töötasapinna taastamiskulud summas 313,90 eurot, mis hõlmab materjalide ja taastamistööde kulusid. Üürisuhe väitel oli kraanikausi juures olev töötasapind saanud füüsilise kahjustuse; • aknapale taastamiskulud summas 111,84 eurot, mis hõlmab materjalide ja taastamistööde kulusid. Üürisuhe väitel olid aknapalele tekkinud augud ja värvikahjustused triibud. • lauavalgusti soetamiskulud summas 28,50 eurot. Üürisuhe väitel oli kahjustatud laualamp; • prillaua asendamiskulu summas 109 eurot, mis hõlmab materjalide ja taastamistööde kulusid. Üürisuhte alguses oli prill-laud puudusteta, üürisuhe väitel oli prillauale tekkinud mõra; • ventilatsiooniagregaadi filtrikomplekti kulu summas 34 eurot; • köögitasapinna valgusallika asendamiskulu summas 32,72 eurot, mis hõlmab materjali ja vahetamistöö kulusid ja seitsme lambipirni soetamiskulud summas 41,47 eurot; eelnimetatud töödega seotud jäätmete utiliseerimise tasu summas 54 eurot. Tagastamisel olid välja vahetamata jäetud üks läbi põlenud köögi kapialune töötasapinna valgusti ning kolm elutoa valgusti pirni. Puudu oli kaks söögilaua valgusti pirni ning kaks elutoa laevalgusti pirni.
10.29.02.2024 selgitas hageja, et 29.04.2023 üürileandja pakkus välja, et kostja võib jätta võtmeid postkasti kui kõik vajalikud toimunud kolimisega ja puhastamisega on tehtud. Üürileandja teatas, et peale teadet teostab ülevaatuse paari päeva jooksul. Kostja nõustus
üürileandja poolt pakutud lahendusega ega avaldanud soovi teostada üldist ülevaatust. 01.05.2024 üürnik teavitas hagejale, et on eluruumist lahkunud. 07.05.2024 teatas üürileandja üürnikule avastatud puudustest. Seadusest ei tulene kohustust teha ülevaatust koos üürnikuga ning seadus ka ei sätesta, milliste päevade või tundide jooksul peaks üürileandja korteri seisundit kontrollima. Pooled ei vaidlusta, et eluruum oli üle antud üleandmise aktis välja toodud seisundis.
11.Kuna hageja ei ole üürileandja, puudub tal teave selle kohta, millal ja millise summa eest üürileandja oma omandi maha müüs. Asjaolu, et vajalikud parandustööd olid teostatud, tõendavad arve ja maksekorraldus, mille kohaselt üürileandja tasus teenuse osutajale olukorra taastamise eest 1154,06 eurot. Kostja vastuväited
12.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja üüris korterit perioodil 01.04.2022-30.04.2023. 29.04.2023 leppis kostja meili teel kokku võtmete üle andmise viisis. Üürileandja palus jätta korteri võtmed postkasti peale korteri koristamist. 30.04.2023 peale üldpuhastuse tegemist jättis kostja võtmed korteri postkasti, mis asus hoone tuulekojas. Pärast tuulekojast väljumist tuulekoja uks lukustus ja kostja jaoks oli korter üle antud. Üürileandja korteri üle andmisele ei tulnud. Järgmisel päeval teavitas kostja meili teel üürileandjat võtmete postkasti jätmisest. Rendin äpi kaudu üleandmise-vastuvõtmise akti ei saanud teha. 07.05.2023 edastas üürileandja meili teel kahjunõude. Väidetavad kahjud fikseeris üürileandja ilma kostja kohalolekuta. Kostja ei ole saanud korteris kohapeal kahjudes veenduda. Puuduvad tõendid, kas väljatoodud kahjude fikseerimisel ja üleandmise-vastuvõtmise akti koostamise juures viibis tunnistaja. Üürilepingu järgi pidi üleandmise-vastuvõtmise akti koostamise juures viibima Rendini poolt volitatud isik ehk tunnistaja Üürileandja võttis korteri üle 07.05.2023, kuid ei ole teada, mis korteris nädala jooksul toimus, kes seal käis ning kas tekitati korterile lisakahjusid. Lõpetamisakt ei ole kostja jaoks vastuvõetav, sest üürileandja ei võtnud kostja vastuväiteid arvesse. Ei ole selgeks tehtud, kas, kuidas ja millal need kahjud on tekkinud. Rendin ei jäänud kahjunõude osas erapooletuks. Üürileandja selgitas meili teel, et ta pöördub kahjunõude osas üürilepingu kindlustusandja poole. Mainis, et kostjal ei ole vaja midagi teha ja ütles, et selleks kindlustus ongi. Kostjale jäi mulje, et kindlustuspakkuja tasub võimalikud puudused üürileandjale. Üürileandja väitis, et kindlustus ei kata neid kahjusid. Kostja võttis telefoni teel ERGO kindlustuspakkujaga ühendust, kes nimetas väljatoodud kahjusid harilikuks kulumiseks ning tõi välja, et osa kahjudest võivad tuleneda ehitusvigadest. Kui kindlustusandja ei pea õigeks väljatoodud puuduseid hüvitada, võib tegemist olla korteri tavapärasest kasutamisest tingitud kulumise või loomuliku amortisatsiooniga, mille kõrvaldamise või taastamisega seotud kulud ei saa luua üürniku jaoks topelt kohustusi, kuna kostja juba on kandnud omapoolseid rahalisi kulutui üürilepinguga seotud kindlustusmakseid tasudes. Kostja arvates on tegemist on pikaajalise kulumise tagajärjel tekkinud tavapäraste kulumistega, mis lähevad hariliku kulumise alla. Igasugused kriimud ja mittetahtlik kulu on samuti loomulik (harilik) kulu, mis ei peaks kuuluma üürniku poolt hüvitamisele. Kostjat ei informeeritud, et ta peab igast kriimust üürileandjat teavitama. Üürileandja peaks arvestama üüritasu määramisel ruumide ja sisustuse loomuliku (hariliku) kulumisega ning 3 ruumis oleva tehnika amortisatsiooniga. Üürileandja peaks arvestama, et korterit üürile andes, kolivad üürnikud sinna elama. Üürnikud maksavad iga kuu üüri selle eest, et korteri pinda ja mööblit elamiseks kasutada. Ei saa eeldada, et korteris midagi ei kulu. Kostja ei ole teadlikult ega tahtlikult tekitanud korterile või selle sisustusele kahjustusi ega ole seetõttu saanud ka käituda pahauskselt, jättes millestki olulisest üürileandjat teavitamata. Kostja on üürileandjat teavitanud kohe kui midagi on purunenud ja vajanud vahetust. Korter ei olnud uus. Seetõttu ei saanud korter olla ka ideaalses seisukorras nagu seda väitis üleandmise-vastuvõtmise akt. Juba esimestel kuudel ilmnesid korteris puudused. Nimelt vannis käies, voolas korteri all asuvasse tuulekotta laest vett alla ja tekitas alumise korruse tuulekojas veekahjustused lakke ja seintele. Kostja teavitas üürileandjat ka siis, kui pärast ehitusmeeste poolset vannitoa
remonti ja vannitoa põrandaplaatide välja vahetamist, tekkisid praod vannitoa seinaplaatidele. Vannitoa remondi ajal kostja korteris ei elanud. Töömehed kasutasid remondiperioodil korteri WC-d. Pärast remonti pidi kostja tegema WC-le suurpuhastuse. WC-potist oli alla valatud ka vedelikku, mis oli WC-poti seestpoolt ära määrinud. Kostja üürilepingu ajal juhtus mitte tahtlikult õnnetus (valamu purunemine), millest sai üürileandjat koheselt teavitatud ja kindlustus korvas uue valamu koos paigaldusega. Kostja tasus kindlustusele omavastutuse summas 200 eurot. Kostja ei mõista, kuidas valamu purunemine läks õnnetusjuhtumi alla, aga köögi tasapinnal olev täke mitte. Valamu purunemise põhjus võis olla ka, see, et valamu oli juba varasemalt löögi saanud. Seebidosaator kukkus kraani all pestes 1 cm kõrguselt näppude vahelt valamusse ja tulemuseks olid koheselt suured praod ja mõrad. Valamu purunes mitu kuud pärast töömeeste poolset vannitoa remonti. Kostja ei peaks vastutama asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest. Kostja tegi korterile enne üleandmist ka suure puhastuse. 30.04.2023 tegi kostja korterist fotod ja video peale suurpuhastust ja enne võtmete postkasti panemist. Kostja kasutas köögi kraanikaussi tavapärasel viisil ning hoidis köögitasapinna puhta ja kuivana. Pragu silikoonil ei märganud kordagi. Köögi kraanikausi taguse pritsmeseina niiskuskahjustuse puhul võis olla tegemist ehituspraagiga (kehvasti paigaldatud silikoon, valede ehitusmaterjalide kasutamine, halvasti tehtud remont). Kraanikaussi ei ole ka võimalik kasutada selliselt, et vesi ei pritsi. Kostja ei mõista, mille alusel saab väita, et tema korteris elamise aja jooksul on selline niiskuskahjustus tekkinud. Silikoon võis olla aastatega kulunud juba enne kostja korterisse kolimist. Üürileandja ei arvestanud sellega, et korter oli juba mitu aastat vana ja et mööblil on teatav amortisatsioon. Rõduust on arvatavasti kasutatud korteri ehitamisest saadik. Rõduukse aknapalet oli juba korterisse sisse kolides kahjustatud. Kuna kahjustus jäi kardina taha, siis see ei häirinud. Kardina taha jäävat osa pole üürileandja üleandmise-vastuvõtmise aktis olevatel fotodel näidatud. Rõduukse külge paigutatud ribikardin takistas rõduukse avamist täies mahus. Rõduust sai avada ainult osaliselt. Vale kardinavaliku ja kardina paigutuse vastutus peaks olema üürileandjal. Kostjale ei antud täiendavaid juhiseid rõduukse kasutamiseks. Kostja unustas suurpuhastuse käigus ära puhastada kardina taga, seinale tehtud hariliku pliiatsi jäljed. Hariliku pliiatsi jälgi oli võimalik ka spetsiaalse vahendiga ära puhastada. Üürileandja mul hariliku pliiatsi jälgi ise likvideerida ei lasknud. Kostja hinnangul ei oleks sein vajanud pahteldamist ja värvimist. WC-potti on kasutatud tavapäraselt. Korteris vannitoa remonti teinud töömehed aga korterit heaperemehelikult ei hoidnud. Pole teada, kelle või mille tagajärjel WC-poti prill-laud on kahjustada saanud. WC-poti prill-laud on ka pisikese mõraga kasutuskõlblik. Ei saa välistada, et WC-poti prill-laual oli pragu, mis ajaga kasvas ning kulumine prao näol ilmnes ja muutus ajaga nähtavaks. Üürileandja fotod üleandmisevastuvõtmise aktis on madala kvaliteediga ja nende põhjal on keeruline hinnata tegeliku kahju suurust. Kostja sai kasutamiseks ühe terve ja teise, juba teibiga parandatud öökapi lambi. Kuna parandatud lamp lagunes kinnituskohast lahti, kuid oli soov seda ikkagi kasutada, siis teipis kostja selle vana teibi juurest uuesti üle. Kuna öölampi oli eelnevalt juba korra parandatud, siis läheb see loomuliku kulumise alla. Tegemist võis oli pikka aega kasutuses olnud öölambiga. Elutoa lambil olid juba sisse kolimise päeval pooled lambipirnid puudu. Köögilambil oli puudu üks lambipirn. Elutoa lambile mahutus suurem hulk pirne, kuid kuna ka pooled pirnid andsid tuppa piisaval hulgal valgust, siis korteris elades pirnide puudumine ei häirinud. Ka köögilamp andis ilma ühe puuduva lambipirnita piisavalt valgust. Köögilaua kohal asuvalt lambil läks läbi üks pirn, kuid õiges mõõdus pirni sinna kostja ei leidnud. Kui lepingus on kirjas, et korter on ideaalses seisukorras, siis see ei tähenda, et kõik lambipirnid olid algusest peale olemas. Üürileandjat teavitati iga kord koheselt meili teel, kui ventilatsiooniagregaadi juhtpuldil oli süttinud oranž tuli.
13.Arve peal on selgituseks ehitustööd, kuid puudub täpsem seletus, mida soetati või milliseid töid teostati. Kostjale on jäänud ebaselgeks, mis alusel on kõik hinnad kahjunõudes tõusnud ning kust sellised juurdehindlused ja hinnaerinevused arvetel tulid. Kostja ei mõista, kas üürileandja tahtis korteri müümise eesmärgil uueks remontida või tahtis üürileandja kostja
arvelt rikastuda. Kostjale teadaolevatel andmetel müüdi korter maha. Korteri müügikuulutusel pole näha, et remont oleks tehtud. Ka valamuvahetuse kindlustusjuhtum annab aluse arvata, et üürileandja teenis juhtumi pealt kasumit. Üürileandja tahab ka neid kahjusid üürnikult välja nõuda, mille kohta tal tõestusmaterjalid puuduvad. Kui lepingus pole kõiki puuduseid üles märgitud, siis see ei tähenda, et neid puuduseid ei oleks varasemalt olemas olnud. Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
15.Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja kui üürnik ja ALEA Kapital OÜ kui üürileandja sõlmisid 24.03.2022 üürilepingu nr EE201112-55603, millega anti kostjale üürile eluruum XXX, Tallinnas (dtl 26-30, sama dtl 158-162). Üürilepingu lisaks on üürilepingu üldtingimused (dtl 31-34, sama dtl 166) ja XXX eluruumi ja sisustuse üldine kasutusjuhend (dtl 178-180).
16.Eluruumi valdus anti kostjale üle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel, mille juurde kuuluvad fotod eluruumist (dtl 38-90). Kostja poolt esitatud akt (dtl 167- 177). Eluruumi seisukord, sisustuse koosseis, ruumide sissepääsu vahendid on välja toodud lisas 5 (dtl 184-236). Kõrvalkulude loetelu ja tasumise kord lisas 6 (dtl 237).
17.Üürileping lõppes poolte kokkuleppel 30.04.2023 (dtl 92, sama dtl 316). 01.05.2023 teatas kostja üürileandjale, et jättis võtmed korterisse kokkulepitud viisil (dtl 130). 07.05.2023 kirjas tänab üürileandja puhta korteri eest (dtl 129), kuid teavitas ka puudustest (dtl 129). Kostja on esitanud oma seisukoha üürileandjale puuduste osas (dtl 128.-129). Eluruumi pildid tagastamise seisuga (dtl 93-121).
18.Hageja nõuab, et kostja hüvitaks kahjustuste kõrvaldamiseks 1154,06 eurot, mis põhineb RTProjekt OÜ hinnapakkumisel RT15617 (dtl 122-124, sama dtl 317-319). Hageja on üürileandjale selle summa hüvitanud (dtl 126, sama dtl 311). Hageja omandas nõude kostja vastu loovutamise teel (dtl 135-136, sama dtl 313-314).
20.Hagiavalduse kohaselt on kostja rikkunud hagejale eluruumi tagastades üldtingimuste punkti 4.5.1, mille kohaselt üürnik peab tagastama ruumid samas seisukorras, milles üürileandja andis ruumid üürnikule üle, arvestades lepinguga kooskõlas olevaid kasutamisest tekkinud muudatusi, m.h. normaalset kulumist.
21.VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 334 lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.
22.Seega vastutab üürnik üksnes puuduste eest, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid tema kasutuses, ning mis ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist, kahjustusi ja muutusi. Lepingulise kahjuhüvitise nõude aluse annab üürileandjale VÕS § 115 lg 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Üldjuhul võib sellise nõude VÕS § 115 lg 2 järgi esitada alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist, sellest erand on sätestatud VÕS § 115 lg-s 3. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud (VÕS § 132 lg 3).
23.Riigikohtu praktika järgi võib VÕS § 115 lg 1 ning § 127 ja § 128 alusel võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt nt Riigikohtu 25. novembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-15, p 11): • võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); • võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
24.Hageja tõi esile, et kostja on tagastanud eluruumid kahjustustega, mida ei saa pidada normaalseks kulumiseks, sest köögi sein on niiskusest kahjustunud, köögitasapinnal on puudus, tualetipoti prill-laud on pragunenud, elutoa sein on vigastatud, aknapale on rikutud ja öökapi lamp on katki. Lisaks olid korterist kaduma läinud mõned pirnid ja ventilatsiooniagregaadi filtrid olid välja vahetamata.
25.Hageja nõuab, et kostja hüvitaks:
25.1.Köögiseina taastamiskulud summas 428,63 eurot ja köögi töötasapinna taastamiskulud summas 313,90 eurot, mis hõlmab materjalide ja taastamistööde kulusid. Üürisuhe väitel oli köögisein pundunud ja kraanikausi juures olev töötasapind saanud füüsilise kahjustuse. Hageja toob välja, et köögiseina esialgne olukord on fikseeritud akti fotodel (dtl 58, 61-63, 86-87) ja niiskusest kahjustunud köögisein on fikseeritud akti fotodel (dtl 95-97, 115-117). Kahjustatud köögi tasapinna esialgne olukord on fikseeritud akti fotodel (dtl 61-63, 86) ning üürisuhte lõpus (dtl 93, 94).
25.2.Kostja leiab, et köögi tasapinna kahjustus on õnnetusjuhtum või juhuslik hävimine. Köögi kraanikaussi on kasutatud tavapärasel viisil ning köögitasapind on hoitud puhta ja kuivana. Pragu silikoonil ei märganud kordagi. Köögi kraanikausi taguse pritsmeseina niiskuskahjustuse puhul võis olla tegemist ehituspraagiga (kehvasti paigaldatud silikoon, valede ehitusmaterjalide kasutamine, halvasti tehtud remont). Niiskus saab läbi seina imbuda väga pikaajalise kasutamise käigus ja niiskusest põhjustatud kahjud tekivad ja muutuvad nähtavaks pikema aja jooksul. Ka ei ole võimalik kasutada kraanikaussi sedasi, et vesi ei pritsi. Silikoon võis olla aastatega kulunud. Ei ole välja toodud, et silikooni oleks vahetatud enne kostja korterisse kolimist. Sellise niiskuskahjustuse puhul oleks üürileandja pidanud pöörduma kindlustusandja poole. Kostja ei ole ehitus-, kindlustus ega ka kahjuhindamisespetsialist, et hinnata silikooni seisundit või seda, kas vesi läheb kuskilt läbi või mitte. Hinnatud oli niiskuskahjustust, mida polnud silmale näha. Kostja ei nõustu hüvitama selliseid puudusi, mis on küll nähtavaks tulnud kostja üürimise perioodil, kuid mille tekkimine kostja korteris elamise ajal ei ole kindlalt tõendatud. Kahjunõuet koostades tuleb võtta arvesse korteri ja selle sisustuse puhul selle vanust ja eelnevat kulumismäära. Ka eluruumi ja sisustuse üldises kasutusjuhendis pole välja toodud, et tuleb jälgida silikooni seisukorda.
25.3.Kohus, hinnates köögiseina algset seisukorda ja seisukorda korteri tagastamise ajal, leiab, et ei ole võimalik tuvastada selliseid kahjustusi, mille parandamise maksumust oleks alust nõuda kostjalt. Eluruumi tagastamise järgsed fotod on tehtud väga lähedalt, teistsuguse pildistamise nurga alt ning teistsuguse valgusega kui korteri kasutusse andmise eelselt tehtud fotod ning nendelt ei ole võimalik tuvastada, et kostja on köögiseina kahjustanud. Niisamuti ole võimalik tuvastada, et kostja oleks kahjustanud köögi tasapinda. Köögi tasapinnast tehtud fotodelt (dtl 61-63) ei nähtu kraanikausi ümbrust ja kraanikausist on tehtud foto kaugelt (dtl 86) võrreldes fotodega, mis on tehtud üürisuhte lõpus (dtl 93, 94). Ka ei ole kohtu hinnangul tegemist sellise kahjustusega, mis takistab asja edasist kasutust.
25.4.Aknapale taastamiskulud summas 111,84 eurot, mis hõlmab materjalide ja taastamistööde kulusid. Üürisuhe väitel olid aknapalele tekkinud augud ja värvikahjustused triibud (dtl 104-
106), üürisuhte alguses fikseeriti aktis, et korteri seinad on oluliselt määrdumata, oluliste kahjustusteta (dtl 39, 52).
25.5.Kostja sõnul oli rõduukse aknapalet juba korterisse sisse kolides kahjustatud. Kuna kahjustus jäi kardina taha, siis see ei häirinud. Kardina taha jäävat osa pole üürileandja üleandmise-vastuvõtmise aktis olevatel fotodel näidatud. Rõduust on avatud ja suletud tavapärasel viisil. Kuid rõduukse külge paigutatud ribikardin takistas rõduukse avamist täies mahus. Rõduust sai avada ainult osaliselt. Vale kardinavaliku ja kardina paigutuse vastutus peaks olema üürileandjal. Kostjale ei antud täiendavaid juhiseid rõduukse kasutamiseks Kostja unustas suurpuhastuse käigus ära puhastada kardina taha, seinale tehtud hariliku pliiatsi jäljed. Hariliku pliiatsi jälgi oli võimalik ka spetsiaalse vahendiga ära puhastada. Üürileandja kostjal hariliku pliiatsi jälgi ise likvideerida ei lasknud. Sein ei vajanud pahteldamist ja värvimist.
25.6.Kohus leiab, et aknapalede olukord ei ole üürilepingu sõlmimisel fikseeritud samaväärse detailsusastmega nagu selle lõppemisel. Foto on üürisuhte alguses tehtud kaugelt üldfotona ruumist ega nähtu, mis olukord on akna juures või kardinate taga. Samas on kostja nõus hüvitama seinapaneeli värvimise eest 29,70 eurot ja see summa tuleb kostjalt hagejale välja mõista.
25.7.Lauavalgusti soetamiskulud summas 28,50 eurot. Hageja toob välja, et üürisuhe väitel oli kahjustatud laualamp. Esialgne olukord on fikseeritud (dtl 47) ja aktis on märge, et öökapivalgusti 2 tk puudusteta (dtl 39). Lambi olukord üürisuhte lõpus on fikseeritud (dtl 102, 103).
25.8.Kostja sõnul sai ta enda kasutusse ühe terve ja teise, juba teibiga parandatud öökapi lambi. Kuna parandatud lamp lagunes kinnituskohast lahti, kuid soov oli seda ikkagi kasutada, siis teipis kostja selle vana teibi juurest uuesti üle. Kuna öölampi oli eelnevalt juba korra parandatud, siis läheb see loomuliku kulumise alla. Tegemist võis oli pikka aega kasutuses olnud öölambiga. Kui lepingus pole kõiki puuduseid üles märgitud, siis see ei tähenda, et neid puuduseid ei oleks varasemalt olemas olnud.
25.9.Kohus leiab, et öökapilampide olukord ei ole üürilepingu sõlmimisel fikseeritud samaväärse detailsusastmega nagu selle lõppemisel. Fotod üürilepingu sõlmimisel on tehtud kaugelt ja vaatega lampidele, nende sisemine olukord ei paista. Tagasisaamisel aga on fotod tehtud lambi sisemusest. Seetõttu ei ole tõendatud, et kahjustused tekkisid üürilepingu ajal ja olid tekitatud kostja poolt üürisuhte ajal.
25.10.Prillaua asendamiskulu summas 109 eurot, mis hõlmab materjalide ja taastamistööde kulusid. Hageja väitel oli üürisuhte alguses prill-laud puudusteta ja see on fikseeritud aktis (dtl 39), üürisuhe väitel oli prillauale tekkinud mõra (dtl 119-121).
25.11.Kostja sõnul on WC-potti kasutatud tavapäraselt, sellel pole seistud ega tahtlikult mõra tekitatud. Korteris vannitoa remonti teinud töömehed aga korterit heaperemehelikult ei hoidnud. Kui remont valmis oli, siis vannituba ja WC olid väga räpased ja vajasid suurt puhastust. Pole teada, kelle või mille tagajärjel WC-poti prill-laud on kahjustada saanud. WC-poti prill-laud on ka pisikese mõraga kasutuskõlblik. Kui tegemist on õnnetusega, siis on arusaamatu, miks kindlustus ei kata prill-laua vahetust nagu valamu puhul kattis. Ei saa välistada, et WC-poti prill-laual oli pragu, mis ajaga kasvas ning kulumine prao näol ilmnes ja muutus ajaga nähtavaks. Ei ole võimalik hinnata sellist kahju teket. WC-poti prill-lauda on kasutanud ka teised üürnikud. Üürileandja fotod üleandmise-vastuvõtmise aktis on madala kvaliteediga ja nende põhjal on keeruline hinnata tegeliku kahju suurust.
25.12.Kohus leiab, et ei ole tõendamist leidnud kostja poolt WC-poti prill-laua kahjustamine tema üürisuhte ajal. WC-poti prill-laua olukord ei ole üürilepingu sõlmimisel fikseeritud samaväärse detailsusastmega nagu selle lõppemisel. Üürilepingu sõlmimise aktis on fotodel tualetipoti kaas suletud ning ei ole võimalik tuvastada, milline oli prillaud üürisuhte alguses. Ka nõustub kohus kostjaga, et poti prill-laud on ka pisikese mõraga kasutuskõlblik, st tegemist on hariliku kulumisega, mida hüvitama ei pea.
25.13.Ventilatsiooniagregaadi filtrikomplekti kulu summas 34 eurot. Hageja selgitas kohtule, et üürileandja ja kostja on väljaspool kirjalikku üürilepingut leppinud kokku, et üürnikul tuleb filtrid vahetada iga kuue kuu tagant. Kostja teatab oma vastuses, et on nõus hüvitama ventilatsiooni agregaadi filtrikomplekti (30 eurot). Kohus leiab, et pooled ei ole lepingus vastavas kostja kohustuses kokku leppinud, tõendeid selle kohta, et vastav kokkulepe on saavutatud lepinguväliselt, hageja ei ole tõendanud ja sellist kokkulepet ei nähtu ka kohtule esitatud tõenditest. Samas on kostja nõustunud hüvitama filtrikomplekti kulu 30 eurot ja kohus mõistab nimetatud summa kostjalt hagejale välja.
25.14.Köögitasapinna valgusallika asendamiskulu summas 32,72 eurot, mis hõlmab materjali ja vahetamistöö kulusid ja seitsme lambipirni soetamiskulud summas 41,47 eurot; eelnimetatud töödega seotud jäätmete utiliseerimise tasu summas 54 eurot. Hageja sõnul olid tagastamisel välja vahetamata jäetud üks läbi põlenud köögi kapialune töötasapinna valgusti (dtl 99) ning kolm elutoa valgusti pirni (dtl 101). Puudu oli kaks söögilaua valgusti pirni (dtl 98) ning kaks elutoa laevalgusti pirni (dtl 101). Hageja selgitas kohtule, et kuigi eluruumi üleandmise aktis ei ole välja toodud pirnide ja valgusallikate arv, kuid fakt, et akti ajal olid eelnimetatud lambid varustatud töötavate pirnidega, on dokumenteeritud üleandmise akti juurde lisatud piltidega, mis asuvad üleandmise akti lehekülgedel 14, 15, 16 ja 21 (dtl 51, 52, 53, 58).
25.15.Kostja väitel olid elutoa lambil juba sissekolimise päeval pooled lambipirnid puudu. Köögilambil oli puudu üks lambipirn. Elutoa lambile mahutus suurem hulk pirne, kuid kuna ka pooled pirnid andsid tuppa piisaval hulgal valgust, siis korteris elades pirnide puudumine ei häirinud. Ka köögilamp andis ilma ühe puuduva lambipirnita piisavalt valgust. Köögilaua kohal asuvalt lambilt eemaldasime ühe läbi läinud pirni, et sinna uus asemele leida. Paraku õiges mõõdus pirni kostja ei leidnud, seega oli hiljem köögilaua kohal asuvatelt lampidelt puudu 2 lambipirni. Hageja väidab, et piltidelt on näha, et lambid põlevad täisvõimsusel. See ei ole tõestus lampide olemasolule, sest ka pooled lambipirnid andsid piisaval hulgal valgust tuppa. Lisaks üürileandja kasutas samu fotosid ka korteri müügikuulutuses, mistõttu võisid üleandmise-vastuvõtmise aktis olla ka 7 aastat vanad fotod. Kostja oma vastuses teatab, et on nõus hüvitama köögi tasapinna valgusallika (5 eurot) ja E14 valgusallika (6,84 eurot).
25.16.Kohus tuvastas, et hageja viitab, et puudu oli kolm elutoa valgusti pirni (tõendina lisa 4 lk 9) ja kaks elutoa laevalgusti pirni (lisa 4 lk 9). Hageja viitab samale lambile kahel korral ja kord sellele, et puudu oli 2 pirni ja kord 3 pirni. Seega ei ole ka hagejale endale selge, millistest lampidest mitu pirni puud oli. Kohus leiab, et ka lambipirnide tegelikku arvu ei ole võimalik esitatud tõendite põhjal kindlaks teha ja seda möönab ka hageja, et eluruumi üleandmise aktis ei ole välja toodud pirnide ja valgusallikate arvu. Piltide järgi, mis alguses on tehtud, ei ole võimalik tuvastada, palju neid pirne lampides üldse oli. Fotod on tehtud üldplaanis ja pildistatud ei ole lampide sisemist osa. Samas on kostja nõus hüvitama köögi tasapinna valgusallika (5 eurot) ja E14 valgusallika (6,84 eurot). Seega mõistab kohus kostjalt välja 11,84 eurot.
25.17.Pooled ei vaidle, et hageja ei kutsunud korteri tagastamisel ülevaatuse juurde kostjat. Kohtu hinnangul oleks see aga võimaldanud osa puudustest kohe kõrvaldada - nt hariliku pliiatsi jäljed eemaldada, hüvitada osaliselt valgusallikate maksumuse. Ka ei olnud tegemist uue korteriga ja seetõttu nõustub kohus kostjaga, et korter ei saanud olla ka ideaalses seisukorras. Kostja on välja toonud, et esimestel kuudel ilmnesid korteris puudused (vett lekkis vannis käies) ja vajalik oli vannitoa remont. Hageja ei vaidlusta, et korterit kasutasid remondi ajal töömehed, kostja sel ajal korteris ei elanud. Samas ei ole fikseeritud, milline oli korteri olukord hetkel, kui see jäi remondimeeste kasutusse. Välistada ei saa ka seda, et just nende korteri kasutamise ajal nt põhjustati pragu prill-laual. Kostja on välja toonud, et pärast remonti pidi kostja tegema WC-le suurpuhastuse. WC-potist oli alla valatud ka vedelikku, mis oli WC-poti seestpoolt ära määrinud. Ka ei ole hageja kohtule välja toonud, mis asjaoludel ei hüvitanud kindlustus köögi tasapinnale tekkinud täket kui samas
kindlustus korvas valamu purunemise. Samuti nähtub poolte kirjavahetusest, et üürileandja selgitas, et ta pöördub kahjunõude osas üürilepingu kindlustusandja poole. Mainis, et kostjal ei ole vaja midagi teha ja ütles, et selleks kindlustus ongi. Seejärel üürileandja väitis, et kindlustus ei kata neid kahjusid. Kostja selgitas, et võttis telefoni teel ERGO kindlustuspakkujaga ühendust, kes nimetas väljatoodud kahjusid harilikuks kulumiseks ning tõi välja, et osa kahjudest võivad tuleneda ehitusvigadest. Kohus nõustub, et kui kindlustusandja ei pidanud põhjendatuks väljatoodud puuduseid hüvitada, siis võib tegemist olla ka ehitusvigadega s.t neid ei pea kandma kostja üürnikuna.
25.18.Kõike eelnevat arvestades mõistab kohus kostjalt välja 71,54 eurot.
26.Menetluskulud
26.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et antud juhul tuleb menetluskulude jaotusel lähtuda TsMS § 163 lg 1 võimalusest ja jätta menetluskulud poolte enda kanda. Kui hageja oleks kutsunud kostja korteri ülevaatusele, siis oleks võimalik, et see oleks aidanud hoida ära kohtuvaidluse. Samas on kostja nõus osalistelt tekkinud kulud hüvitama ja kohus rahuldab hagi osas, milles kostja on kahju hüvitamisega nõustunud.
26.2.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.