Määruse tegemise aeg ja koht 19. september 2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-141563
Kohtuasi
Rendin OÜ hagi X vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05. juuli 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Rendin OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Rendin OÜ (registrikood 14672861), lepinguline esindaja Aljona Somova Kostja: Kostja: X (isikukood XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Rendin OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Rendin OÜ kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Rendin OÜ (hageja) esitas 12.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 1154,06 euro väljamõistmiseks. Seoses makseettepanekule vastuväite esitamisega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 30.10.2023 maakohtule hagi kostjalt kahjuhüvitise 1154,06 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 24.03.2022 kostja ja ALEA Kapital OÜ tähtajatu üürilepingu, millega anti kostjale üürile eluruum XXX, Tallinn. Üürilepingu lisaks on lepingu üldtingimused. Eluruumi valdus anti kostjale üle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Üürileping lõppes poolte kokkuleppel 30.04.2023, mil kostja lahkus ka eluruumist, jättes võtmed postkasti. Kostja ei avaldanud soovi teostada koos korteri ülevaatust. Üürileandja võttis eluruumi valduse üle 07.05.2023.
3.Kostja tagastas eluruumid kahjustustega, mida ei saa pidada normaalseks kulumiseks. Köögi sein on niiskusest kahjustunud, köögitasapinnal on puudus, tualetipoti prill-laud on pragunenud, elutoa sein on vigastatud, aknapale on rikutud ja öökapi lamp on katki. Lisaks olid puudu mõned lambipirnid ja välja vahetamata ventilatsiooniagregaadi filtrid. Üürileandja teatas 07.05.2024 üürnikule avastatud puudustest.
4.Üürileandja tellis seisukorra taastamiseks vajalikud tööd ja esitas 01.09.2023 kahju hüvitamise nõude kostjale. Hageja hüvitas üürileandjale kahju 1154,06 eurot ja omandas loovutuse teel 18.08.2023 üürileandjalt vastava nõude, millest teatas kostjale 22.09.2023.
5.Hageja kahjunõue koosneb järgmistest kulutustest:
5.1.köögitasapinna valgusallika asendamiskulu (materjal ja vahetamistöö) 32,72 eurot ja seitsme lambipirni soetamiskulud 41,47 eurot; lisaks eelnimetatud töödega seotud jäätmete utiliseerimise tasu 54 eurot; kokku 128,19 eurot. Üürisuhte kestel on läbipõlenud ja välja vahetamata jäetud üks köögikapialuse töötasapinna valgusti ning kolm elutoa valgusti pirni. Puudu on kaks söögilaua valgusti pirni ning kaks elutoa laevalgusti pirni. Eluruumi üleandmisel olid kõik lambid varustatud toimivate pirnidega. Olukorra taastamiseks kulus kokku 7 pirni ja üks eri valgusallikas;
5.2.ventilatsiooniagregaadi filtrikomplekti kulu 34 eurot. Üürileandja ja kostja sõlmisid suulise kokkuleppe, et üürnikul tuleb filtrid vahetada iga kuue kuu tagant. Kostja on üürilepingu kestel ühe korra filtrite vahetuse läbi viinud. Filtrivahetust saab pidada tavapäraseks väikeseks hooldamiseks;
5.3.köögiseina taastamiskulud (materjalid ja taastamistööd) 428,63 eurot. Üürisuhte kestel on köögisein pundunud;
5.4.köögi töötasapinna taastamiskulud (materjalid ja taastamistööd) 313,90 eurot. Üürisuhte kestel on kraanikausi juures olev töötasapind saanud füüsilise kahjustuse;
5.5.aknapale taastamiskulud (materjalid ja taastamistööd) 111,84 eurot. Üürisuhte kestel on aknapalele tekkinud augud ja värvikahjustused, triibud. Üürisuhte alguses fikseeriti aktis, et korteri seinad on oluliselt määrdumata, oluliste kahjustusteta;
2-23-141563
5.6.öökapi valgusti soetamiskulud 28,50 eurot. Üürisuhe kestel on üks öökapi lamp kahjustunud;
5.7.WC-poti prill-laua asendamise kulu (materjalid ja taastamistööd) 109 eurot. Üürisuhte alguses oli prill-laud puudusteta, üürisuhte kestel on sellele tekkinud mõra. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Kostja ei ole tekitanud korterile kahjustusi. Korter ei olnud uus ja ei saanud olla ka ideaalses seisukorras nagu üleandmise-vastuvõtmise aktis väidetud. Aktile lisatud fotod võisid olla vanad. Üürileandjal puuduvad konkreetsed fotod WC-poti prill-laua, kahjustatud aknaääre ja öökapi lampide algse seisukorra kohta. Kui lepingus ei ole kõiki puuduseid üles märgitud, siis see ei tähenda, et neid puuduseid ei oleks olemas olnud. Tegemist on hariliku kulumise, halvenemise ja muutustega, mille eest üürnik ei vastuta. Üürileandja ei kutsunud kostjat lepingu lõppemisel korteri ülevaatusele, kostja ei ole saanud kahjudes veenduda. Ka kindlustusandja pidas kahjusid harilikuks kulumiseks. Osa kahjudest võivad tuleneda ehitusvigadest.
8.Köögi tasapinna kahjustus on õnnetusjuhtum või juhuslik hävimine. Köögi kraanikaussi on kasutatud tavapärasel viisil, tasapinda on hoitud puhta ja kuivana. Pragu silikoonil ei märganud kostja kordagi. Köögi kraanikausi taguse pritsmeseina niiskuskahjustuse puhul võis olla tegemist ehituspraagiga. Kraanikaussi ei ole võimalik kasutada selliselt, et vesi ei pritsi. Puudusi, mis on küll nähtavaks tulnud üürimise perioodil, kuid mille tekkimine kostja korteris elamise ajal ei ole kindlalt tõendatud, ei pea kostja hüvitama. Eluruumi ja sisustuse üldises kasutusjuhendis ei ole välja toodud, et jälgida tuleb silikooni seisukorda.
9.Rõduukse aknapale oli kahjustatud juba korterisse sisse kolides, kuid see ei häirinud. Rõduust on avatud ja suletud tavapärasel viisil, kuid rõduukse külge paigutatud ribikardin takistas ukse täielikku avamist. Vastutus vale kardinavaliku ja kardina paigutuse eest on üürileandjal. Kostjale ei antud täiendavaid juhiseid rõduukse kasutamiseks.
10.Korteris oli üks terve ja teine juba teibiga parandatud öökapilamp. Parandatud lamp lagunes kinnituskohast lahti ja kostja teipis selle vana teibi juurest uuesti üle. Kuna lampi oli eelnevalt juba korra parandatud, siis läheb see loomuliku kulumise alla.
11.WC-potti on kasutatud tavapäraselt. Vannitoas remonti teinud töömehed ei hoidnud korterit heaperemehelikult. Prill-laud on ka pisikese mõraga kasutuskõlblik. Ei saa välistada, et prilllaual oli pragu, mis ajaga kasvas ja muutus nähtavaks.
12.Elutoalambil olid juba sissekolimise päeval pooled pirnid puudu. Köögilambil oli puudu üks lambipirn. Söögilaua kohal asuval lambil läks üks pirn läbi, kuid kostja ei leidnud uut pirni asemele. Hageja fotod ei tõenda lambipirnide olemasolu, sest ka pooled pirnid andsid piisavalt valgust.
13.Üürileandja nõue on võrreldes tema poolt kostjale algselt esitatud kahjunõudega tõusnud. Kahjunõue ei ole õiglane. Kostja nõustus hüvitama hagejale kompromissi korras hageja poolt algselt esitatud kahjunõude alusel ventilatsiooniseadme filtrikomplekti eest 30 eurot, seinapaneeli värvimise kulu 29,70 eurot, köögi tasapinna valgusallika kulu 5 eurot ja E14 valgusallika kulu 6,84 eurot, s.o kokku 71,54 eurot.
2-23-141563 Maakohtu otsus ja põhjendused
14.Harju Maakohus rahuldas 05.07.2024 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 71,54 eurot. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
15.Kohus luges tuvastatuks järgmised asjaolud: • kostja ja ALEA Kapital OÜ sõlmisid 24.03.2022 üürilepingu nr EE201112-55603, millega anti kostjale üürile eluruum XXX, Tallinnas. Üürilepingu lisaks on üürilepingu üldtingimused ja XXX eluruumi ja sisustuse üldine kasutusjuhend; • eluruumi valdus anti kostjale üle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel, mille juurde kuuluvad fotod eluruumist; • üürileping lõppes poolte kokkuleppel 30.04.2023. 01.05.2023 teatas kostja üürileandjale, et jättis võtmed korterisse kokkulepitud viisil; • 07.05.2023 kirjas teavitas üürileandja puudustest; • üürileandjal kulus kahjustuste kõrvaldamiseks 1154,06 eurot, mis põhineb RT-Projekt OÜ hinnapakkumisel RT15617; • hageja hüvitas üürileandjale kahju ja omandas loovutamise teel nõude kostja vastu.
16.Üürnik vastutab üksnes puuduste eest, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid tema kasutuses, ning mis ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist, kahjustusi ja muutusi (võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg-te 1 ja 2).
17.Hinnates köögiseina seisukorda lepingu sõlmimisel ja korteri tagastamisel, ei ole võimalik tuvastada selliseid kahjustusi, mille parandamise maksumust oleks alust kostjalt nõuda. Eluruumi tagastamise järgsed fotod on tehtud väga lähedalt, teistsuguse pildistamise nurga alt ja teistsuguse valgusega kui korteri kasutusse andmise eelselt tehtud fotod ning nendelt ei ole võimalik tuvastada, et kostja on köögiseina kahjustanud. Samuti ei ole võimalik tuvastada, et kostja oleks kahjustanud köögi tasapinda. Köögi tasapinnast tehtud fotodelt ei nähtu kraanikausi ümbrust ja kraanikausist on tehtud foto kaugelt võrreldes fotodega, mis on tehtud üürisuhte lõpus. Ka ei ole tegemist sellise kahjustusega, mis takistab asja edasist kasutust.
18.Aknapalede olukorda ei fikseeritud üürilepingu sõlmimisel samaväärse detailsusastmega nagu lepingu lõppemisel. Üürisuhte alguses on tehtud kaugemalt üldine foto ruumist ja sellelt ei nähtu, mis olukord on akna juures või kardinate taga. Samas on kostja nõus hüvitama seinapaneeli värvimise eest 29,70 eurot, mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista.
19.Öökapi lampide olukorda ei fikseeritud üürilepingu sõlmimisel samaväärse detailsusastmega nagu selle lõppemisel. Fotod üürilepingu sõlmimisel on tehtud kaugelt ja vaatega lampidele, nende sisemine olukord ei paista. Korteri tagastamisel tehti fotod lambi sisemusest. Seega ei ole tõendatud, et kahjustused tekitas kostja üürisuhte ajal.
20.Tõendatud ei ole WC-poti prill-laua kahjustamine kostja poolt. Prill-laua olukord ei ole üürilepingu sõlmimisel fikseeritud samaväärse detailsusastmega nagu selle lõppemisel. Üürilepingu sõlmimise aktis on fotodel tualetipoti kaas suletud ja ei ole võimalik tuvastada, milline oli prill-laud üürisuhte alguses. Prill-laud on ka pisikese mõraga kasutuskõlblik, st tegemist on hariliku kulumisega, mida hüvitama ei pea.
21.Pooled ei leppinud kokku kostja kohustuses vahetada ventilatsiooniseadme filtreid. Samas on kostja nõustunud hüvitama filtrikomplekti kulu 30 eurot ja see tuleb kostjalt hagejale välja mõista.
2-23-141563
22.Hageja viitab, et puudu oli kolm elutoa valgusti pirni ja kaks elutoa laevalgusti pirni. Hageja viitab samale lambile kahel korral ja kord sellele, et puudu oli kaks pirni ja kord, et kolm pirni. Hageja möönis, et eluruumi üleandmise aktis ei ole pirnide ja valgusallikate arvu välja toodud. Üürisuhte alguses tehtud piltide järgi ei ole võimalik tuvastada, palju pirne lampides üldse oli. Fotod on tehtud üldplaanis ja pildistatud ei ole lampide sisemist osa. Samas on kostja nõus hüvitama köögi tasapinna valgusallika (5 eurot) ja E14 valgusallika (6,84 eurot). See tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
23.Hageja ei kutsunud korteri tagastamisel kostjat ülevaatuse juurde. See oleks võimaldanud osa puudustest kohe kõrvaldada. Ka ei olnud tegemist uue korteriga ja see ei saanud olla ideaalses seisukorras. Hageja ei vaidlusta, et korterit kasutasid vannitoa remondi ajal töömehed ja kostja sellel ajal korteris ei elanud. Korteri olukorda hetkel, kui see jäi remondimeeste kasutusse, ei ole fikseeritud. Välistada ei saa, et nende korteri kasutamise ajal põhjustati pragu prill-laual. Kui kindlustusandja ei pidanud nende puuduste hüvitamist põhjendatuks, võib tegemist olla ka ehitusvigadega st neid ei pea kandma kostja üürnikuna.
24.Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kui hageja oleks kutsunud kostja korteri ülevaatusele, oleks see võib-olla aidanud kohtuvaidluse ära hoida. Samas nõustus kostja tekkinud kulud osaliselt hüvitama ja selles osas hagi rahuldatakse. Apellatsioonkaebus
25.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi jäi rahuldamata ja teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt täiendavalt välja 1082,52 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
26.Kaebuse kohaselt on köögiseina, köögi tasapinna, aknapale, öökapivalgusti ja WC-poti prill-laua algne puudusteta seisukord tuvastatav eluruumi üleandmise akti põhjal. Akt sisaldas fotosid ja üksikasjalikke kommentaare. Kui üleandmisaktis on ruumide ja seal paikneva sisustuse seisukord piisavalt detailselt kirjeldatud, läheb tõendamiskohustus üürnikule. Kostja ei ole tõendanud, et tema ei vastuta puuduste eest.
27.Niiskuskahjustused seinal, füüsilised kahjustused köögitasapinnal, augud ja mustad triibud aknapalel, rikutud öökapilamp ning mõra prill-laual ei kuulu hariliku kulumise alla.
28.Maakohus leidis ebaõigesti, et prill-lauda kahjustasid ehitustöölised. Kuna WC-pott on igapäevaselt kasutatav, oleks selline puudus korteri elanikele kiiresti ja kergesti märgatav. Kostja ei teatanud üürileandjat puudusest ehitustööliste lahkumise järgselt ega hiljem.
29.Seadusest ei tulene, et kui puudus ei tee asja kasutuskõlbmatuks ega takista selle edasist kasutamist, siis ei pea üürnik puuduse likvideerimise kulu hüvitama.
30.Kohus mõistis kostjalt ventilatsiooniseadme filtrikomplekti eest välja 30 eurot, arusaamatuks jääb, miks 4 eurot jäi välja mõistmata.
31.Hageja möönab, et on oma eelnevates selgitustes teinud vea, viidates ekslikult köögitasapinna valgusallika puudumisele ka lambipirnide selgitustes. Kuid hageja on alati viidanud, et kadunud oli seitse pirni ja üks eri valgusallikas, ning ei ole rohkem kostjalt nõudnud. Üleandmise akti juurde lisatud fotodelt nähtub, et kõik valgustid on varustatud töötavate pirnidega. Üürilepingu üldtingimuste p 7.3.5 kohaselt kuulus üürniku kohustuste hulka ka üürisuhte ajal läbipõlenud pirnide vahetus.
2-23-141563
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
32.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata.
33.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi, milles nõudis kostjalt kahjuhüvitist summas 1154,06 eurot. Kuna tegemist on rahalise nõudega, mille hind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 3500 eurot ega koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. TsMS § 637 lg 21 kohaselt saab ringkonnakohus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
34.Maakohus ei andnud oma otsuses luba selle edasi kaebamiseks. Otsuses on märgitud küll edasikaebamise kord, kuid see ei ole samastatav edasikaebamise loa andmisega TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Tegemist on seadusest tuleneva nõude täitmisega. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel (RKTKm 08.05.2017, 3-2-1-29-17, p 11).
35.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, sh maakohtu lahendi ja apellatsioonkaebusega ning asjas esitatud tõenditega, leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Seega ei kerki küsimust ka taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtuga ei nõustu, ei anna alust järeldada vastupidist. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ei pea TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt nt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795 p 11).
36.TsMS § 638 lg 4 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta kaebust vastustajale kätte ning tagastab selle apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
37.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel, koosmõjus § 639 lg-ga 1, kaebuse esitaja s.o hageja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei edasta seda kostjale seisukoha esitamiseks, ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud.
2-23-141563
38.Hagejal on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arvelduskontole tuleb lõiv tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.