2.Välja mõista Farmers Food OÜ-lt võlgnevus 17 461,70 eurot ja viivis 154,38 eurot osaühingu Simm kasuks.
3.Välja mõista Farmers Food OÜ-lt viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud põhinõudelt (so 17 461,70 eurolt) VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 13.10.2022 kuni põhinõude täitmiseni osaühingu Simm kasuks.
4.Jätta menetluskulud 98,99% osas Farmers Food OÜ ja 1,01% osas osaühingu Simm kanda.
5.Välja mõista Farmers Food OÜ-lt menetluskulu 4 142,57 eurot osaühingu Simm kasuks.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Farmers Food OÜ-l tasuda osaühingule Simm menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Kostja pöördus hageja poole, et tellida kilepakendid koerte ja kasside lihapallide pakkimiseks. Pooled vahetasid 2022.a. märtsis ja aprillis mitmeid e-kirju, millega leppisid kokku pakendite hinnas, koguses ja kujunduses, kostja kinnitas kujundused lõplikult 14.04.2022. Hageja toimetas kostjale pakendid 14.06.2022 kätte ning esitas samal kuupäeval arve nr 391 summas 25 461,70 eurot. Kostja pöördus 26.07.2022 hageja poole ja tegi ettepaneku, et tasub arve viies osas. Pooled leppisid 29.07.2022 kokku, et kostja tasub järgmiselt: 05.08.2022.a 30% arvest, 02.09.2022.a 35% arvest ja 05.10.2022.a 35% arvest. Kostja tasus esimese osamakse 8 000 eurot, kuid täiendavaid osamakseid ei tasunud ning meeldetuletustele ei reageerinud. Kostja esitas 27.09.2022 avalduse lepingust taganemiseks ja nõude kahju hüvitamiseks. Hageja leiab, et lepingust taganemine ei ole kehtiv ning kostjal on kohustus tasumata ostuhinna tasumiseks. Hageja ei tea ega pidanud teadma kostja tootmise ning tootmismasinate iseärasusi, kui kostja tellis enda tootmisseadmetele sobimatud pakendid, ei ole see etteheidetav hagejale. Vahetult pärast pakendite vastu võtmist ei esitanud kostja ühtegi pretensiooni. Väide justkui hageja oleks käinud kostja tootmises enne lepingu sõlmimist tõele ei vasta. Kostja väide, et pakendeid ei ole võimalik kasutada, on pahatahtlik, sest kostja on pakendid kasutusele võtnud. Kostja kinnitas kujundused 14.04.2022, hageja saatis kostjale 22.04.2022.a e-kirja, milles teatas tarneaja 07.06.2022 ja selgitas, et tarneaja hilinemised ja raskused on hetkel tavapärased. Kostja küsis 09.06.2022 hagejalt, millal kiled saabuvad. Hageja vastas 13.06.2022., et tarnepäev on 15.06.2022. Reaalselt võttis kostja kauba vastu 14.06.2022. Seega oli kostja aegsasti teadlik tarneaegadest ja nende muutustest, esitamata sealhulgas ühtegi pretensiooni. Kostja väidetav kahju on tõendamata, käive ei ole samastatav tuluga. Selleks ajaks kui kostja pakendid kätte sai, ei olnud Rimi kostjalt veel tellimust teinudki, st mistahes konkreetne tellimus seoses pakendite tarneajaga täitmata ei jäänud. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 17 461,70 eurot, viivise 348,28 eurot ja viivise põhinõudelt 17 461,70 eurolt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja edastas hagejale pakendite valmistamiseks näidise. Näidis anti hagejale kaasa kui hageja esindajad tootmist enne lepingu sõlmimist külastasid. Tootmises oli hagejal võimalik ka selle masinaga tutvuda, mis seda pakendit kasutas. Hageja oleks pidanud juhtima kostja tähelepanu sellele, et tellitud pakendid erinesid näidisest. Hageja otsustas näidist mitte järgida. Kostja ei saa pakendeid kasutada, sest need on vales mõõdus ja puudub fotosilm. Professionaalne pakendite müüja oleks pidanud aru saama, et ilma fotosilmata ei saa pakendeid tootmises kasutada. Küsimus mõõtude osas ei leidnud tellimuse täitmise protsessis lahendust. Kostja informeeris hagejat puudusest koheselt 14.06.2024. Hageja praakpakendi parandamist võimalikuks ei pidanud. Kostja nõustus maksegraafikuga, kuna lootis viimase hetkeni, et ta suudab leida võimaluse pakendite parandamiseks. 12. septembriks 2022 lõplikult selgus, et mitte midagi pakendiga teha ei saa, millega seoses kostja taganes lepingust. Hageja rikkus lepingut tarnides pakendid hilinenult. Tarneajaks oli kokku lepitud 6-7 nädalat peale kujunduste kinnitamist. Kujundus sai kinnitatud 04.04.2022, mis tähendab, et tarneaeg oli 23.05.2022. Hageja kinnitas ka enda 14.04.2022 kirjaga, et tarneaeg on N21. Hilinemisega seoses tekkis kostjale kahju 13 754,40 eurot, sest kostja ei saanud täita Rimi tellimust. Kostjal on hageja
vastu nõue 21 754,40 eurot, so lepingu alusel tasutud 8 000 eurot (seoses lepingust taganemisega) ja kahju hüvitamise nõue 13 754,40 eurot. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Juhul kui kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud, siis kostja palub nõuded tasaarvestada. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Pooled ei vaidle, et on sõlminud müügilepingu, millega hageja kohustus lemmikloomatoidu pakendite valmistamiseks ning nende omandi kostjale üleandmiseks, kostja kohustus tasuma ostuhinna 25 461,70 eurot.
4.VÕS (võlaõigusseadus) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 2 I lause järgi käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist.
5.Hageja nõuab kostjalt ostuhinna tasumise kohustuse täitmist. Kostja on välja toonud, et ta taganes lepingust 27.09.2022 avaldusega (dtl 47-48). Avalduse kohaselt taganeb kostja lepingust, sest üleantud asi ei vasta lepingutingimustele - pakendid ei vasta näidisele vale mõõdu ja puuduva fotosilma tõttu. Pooled vaidlevad, kas kostja on lepingust kehtivalt taganenud.
6.VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi asi ei vasta mh lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 226 lg 1 I lause järgi näidise, kirjelduse või mudeli järgi müügi puhul eeldatakse, et näidis, kirjeldus või mudel on asja lepingutingimustele vastavuse hindamise ainus kriteerium. Pooled vaidlevad, millistes müügilepingu eseme omadustes kokku lepiti.
7.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus tuvastab, et hageja tegi kostjale 23.03.2022 hinnapakkumise 3x100kg kilepakendite 400x230mm müümiseks hinnaga 10,80 eur/kg (5 värvi, trükiplaadid 3 x 5tk, trükiplaadi hind 120 eur/tk; pakkumine dtl 112, e-kiri dtl 9), millele kostja vastas 23.03.2022, et anname tellimusse (e-kiri dtl 10). 31.03.2022 teatas hageja kostjale, et tootjal tekkis seoses kujundusfailiga küsimusi, sh kilede laiuse osas (kujundused on suuruses 380x230, aga kilesid on vaja 400x230?) ja et kas on õige, et ühelgi kujundusel ei ole fotosilma (dtl 11-12, tõlge dtl 124). Tootja märkis ka, et hinnangusse ei ole arvestatud piisavalt värve, et kogu trükk jääks nähtavalt. Kostja vastas 01.04.2022 edastades kujundaja vastused, et fotosilma puudumine on õige ja et pakendid on tellitud samade mõõtudega, mille põhjal siiani oleme tellinud, kui peaks laiust muutma, siis võin failid ära muuta (dtl 13-14). Hageja küsis 04.04.2022 e-kirjaga kostjalt, kas saab õigesti aru, et laius jääb 380 mm nagu kujundustel on, mitte 400mm nagu te mulle saatsite (dtl 15). Kostja vastas 04.04.2022, et jääb nii nagu kujundusel (dtl 16). Hageja kirjutas 06.04.2022 kostjale, et kuna tootjalt selgus, et trükk on vaja teha rohkemate värvidega, siis läheb hind kallimaks: 6 värvi trükk 10,75 eur/kg, 7 värvi trükk 10,95 eur/kg, 9 värvi trükk 11,15 eur/kg, trükiplaate esimesel trükil tuleb kokku teha 36tk x 120 eur (dtl 17-18). Kostja vastas 06.04.2022, et halb üllatus, aga ok (dtl 19). Nähtuvalt esitatust on kostja 08.04.2022 soovinud taas pakendite suurust ja kujundust muuta, hageja vastas, et tellimus tehasele on juba edastatud ja materjal tellitud, et valmistada kiled varasemalt kinnitatud laiusega (dtl 20), kujundusi saab muuta (dtl 22). Kostja küsis 08.04.2022 oma kujundajalt kui suur probleem on, kui kile jääb tellitud laiusega, kujundaja vastas, et kui tootmisele sobib, lähme edasi (dtl 21). Kostja edastas hagejale 08.04.2022 uued kujundused (dtl 23), hageja palus 14.04.2022 kujundused (dtl 26-35) kinnitada (dtl 24-25), kostja kinnitas kujundused 14.04.2022 (dtl 36-37).
8.Kohus tuvastab viidatud e-kirjavahetuse alusel, et pooled saavutasid lõpliku kokkuleppe müügilepingu omaduste osas 14.04.2022, kui kostja kujundused kinnitas. Kujundustel (dtl 26-35) on kiled mõõtudega 380x230 mm, fotosilma ei ole. Vaidlus puudub, selliste omadustega pakendid hageja ka kostjale üle andis. Kostja on hagejale ette heitnud, et pakendid ei vastanud mõõtude ja puuduva fotosilma osas näidisele, mille kostja varasemalt hagejale esitanud oli. Kohus leiab, et nähtuvalt viidatud e-kirjavahetusest ei olnud pooled kokku leppinud pakendite müümises vastavalt näidisele. Näidisele on ainult üks viide, so 23.03.2022 e-kirjas (dtl 9), millega hageja edastas hinnapakkumise, et saadan pakkumise sama materjaliga kilele, mis oli teie saadetud näidis, hind läks kallimaks, kuna matt kile on oluliselt kallim. Näidis puudutas seega materjali. E-kirjavahetuse kohaselt ei leppinud pooled kokku näidise järgimises seoses kujunduse (sh fotosilm) või mõõtudega, nendes lepiti kokku eraldi, vastavaid kokkuleppeid mh korduvalt muutes.
9.VÕS § 14 lg 2 järgi lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kostja on hagejale mh ette heitnud, et hageja ei juhtinud kostja tähelepanu, et kostja poolt tellitavad pakendid erinevad näidisest ning et pakendid ei sobinud kostja tootmismasinatele. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja soovis mõõte ja kujundusi korduvalt muuta, ei pidanud hageja aru saama, et vaatamata avaldatule soovib kostja tegelikult mõõte ja kujundust nagu oli materjali osas edastatud näidisel. Ühelegi konkreetsele asjaolule, millest hageja oleks pidanud aru saama, et pakendid ei sobi kasutamiseks masinates, milles kostja neid kasutada soovis, kostja viidanud ei ole. Kohus asub seisukohale, et kostjale üle antud asi vastas lepingutingimustele, mistõttu 27.09.2022 lepingust taganemise materiaalsed eeldused täidetud ei olnud ning kostja taganemisavaldus oli toimeta.
10.VÕS § 220 lg 1 I lause kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 3 järgi kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. VÕS § 219 lg 1 järgi kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.
11.Kohus tuvastab, et müügilepingu ese anti kostjale üle 14.06.2022 (kohaletoimetamise tõend dtl 38). Kostja väide, et ta teatas hagejale lepingutingimustele mittevastavusest samal päeval, on tõendamata, mistahes tõendid vastava osas puuduvad. Kostja soovis vastavat väidet tõendada tunnistaja Yi ütlustega, kohus rahuldas taotluse tunnistaja ülekuulamiseks, kuid kostja loobus oma taotlusest. Poolte e-kirjavahetus 2022.a. juulis puudutab üksnes kostja soovi, et hageja võimaldaks tasuda müügihinna osamaksetena (dtl 40-43), kostja tasus kokkulepitud esimese osamakse 05.08.2022.a. (dtl 44). Esitatud e-kirjavahetusest ei nähtu, et kostja oleks viidanud ühelegi puudusele üleantud pakendites enne 08.09.2022 (dtl 149). Seejuures olid väidetavad puudused mõõdud ja fotosilma puudumine - asjaoludeks, mis pidid olema ilmsed kohe kauba üleandmisel, so 14.06.2022. Mõistlikuks ajaks, et teatada mittevastavusest ja seda kirjeldada, on selliste ilmsete asjaolude korral kohtu hinnangul mõni päev kuni nädal, mitte kuudepikkune ajavahemik. Kostja suhtlus oma koostööpartneritega pakendite kasutamise teemal, mille kohta on kostja esitanud 12.09.2022 e-kirja (dtl 111), ei puuduta seda, millistes lepingutingimustes hageja ja kostja omavahel kokku leppisid. Kostja, jättes mittevastavusest teatamata, pidades samal ajal läbirääkimisi maksegraafiku teemal, on kohtu hinnangul käitunud vastuoluliselt ning mitte heauskselt. Kohus asub seisukohale, et isegi juhul, kui müügilepingu ese lepingutingimustele ei vastanuks, ei ole kostja igal juhul teatanud mittevastavusest mõistliku aja jooksul, mistõttu kostja oli kostja lepingust taganemise õiguse tulenevalt VÕS § 220 lg 3 seoses lepingutingimustele mittevastavusega minetanud.
12.Hageja on esitanud kostjale müügihinna tasumiseks arve 391 kogusummas 25 461,70 eurot (dtl 39), kohus tuvastab, et pooled leppisid tasumises kokku järgnevalt: 30% arvest hiljemalt 05.08.2022, 35% arvest hiljemalt 02.09.2022, 35% arvest hiljemalt 05.10.2022 (dtl 42-43), kostja tasus esimese osamaksena 8 000 eurot (dtl 44), st tasumata on 17 461,70 eurot.
13.VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuivõrd kohus leidis, et taganemisavaldus oli toimeta, on leping jätkuvalt kehtiv ning hagejal on õigus nõuda kostjalt ostuhinna tasumata osa 17 461,70 euro tasumist.
14.Kostja on teinud menetlusliku tasaarvestuse avalduse. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
15.VÕS § 189 lg 1 alusel lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kuivõrd kohus leidis, et kostja taganemisavaldus oli toimeta, ei saanud kostjal tekkida nõuet lepingu alusel üle antud 8 000 euro tagastamiseks seoses lepingust taganemisega.
16.Kostja on täiendavalt välja toonud, et tal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue 13 754,40 eurot, sest hageja rikkus lepingujärgset tarneaega. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
17.Nähtuvalt hageja 23.03.2022 hinnapakkumisest (dtl 112) oli selles märgitud tarne aeg 6-7 nädalat peale kujunduste kinnitamist. Kostja andis 23.03.2022 pakkumusele nõustumuse (dtl 10). Poolte ekirjavahetusest ei nähtu, et pooled oleksid hilisemalt kokkulepet seoses tarneajaga muutnud. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja kinnitas kujundused 14.04.2022. Nähtuvalt esitatust teatas hageja kostjale 14.04.2022, et tarne aeg on ikka 21. nädal, mai lõpu poole (dtl 113). Seitse nädalat kujunduste kinnitamisest möödus 05.06.2022, kohus tuvastas eelnevalt, et müügilepingu ese anti kostjale üle 14.06.2022. Kohus asub seisukohale, et hageja rikkus lepingut andes müügilepingu eseme üle kokkulepitud tarneajast hilisemalt. Seejuures ei oma tähendust, et hageja teavitas kostjat tarne hilinemisest ja selle põhjusest (dtl 130-132), esitatust ei nähtu, et pooled oleksid tarneaja muutmises kokku leppinud. Materjalitarnija viivitus ei mõjutanud hageja lepingujärgseid kohustusi kostja ees.
18.Kostja väitel tekkis seoses tarne hilinemisega kahju, kuna kostja ei saanud täita Rimi tellimust. Kohus leiab, et kostja esitatust ei nähtu, et kostjal olnuks kohustus tarnida Rimile lemmikloomatoitu varasemalt kui 14.06.2022. Kostja on esitanud Rimi 27.03.2022 pöördumise, milles Rimi tundis huvi kostja külmutatud lemmikloomatoidu vastu seoses 2022.a. mais käivitatava projektiga (dtl 115) ning enda 15.06.2022 e-kirja (dtl 116), millest nähtuvalt Rimi arvatavasti tellib selliselt, et tarne on 25-27. nädalal. Et ükski konkreetne tellimus oleks jäänud seoses tarne hilinemisega täitmata, esitatust ei nähtu.
19.VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kostja esitatu ei võimalda tuvastada mh, et kostja oleks kaotanud mõne tellimuse võimaluse seoses tarne hilinemisega. Samuti ei ole kostja välja toonud ega tõendanud, millises ulatuses tulu jäi tal väidetavalt saamata, kuigi kohus vastavale vajadusele 20.10.2023 määrusega tähelepanu juhtis. Kostja on esitanud e-kirja pealkirjaga „saamata jäänud müügikäive, esmatellimus, RIMI“ (dtl 114), milles on loetletud erinevaid kaupu ja nende maksumust, kuid väiteid ega tõendeid seonduva väidetavalt saamata jäänud tulu osas esitatud ei ole. Kohus on juhtinud kostja tähelepanu, et käive ja tulu ei ole samatähenduslikud mõisted. Puuduvad ka väited ja tõendid, mis võimaldaksid seostada dtl 114 loetletud kaupade müümise võimaluse kaotamist
tarne hilinemisega. Kohus asub seisukohale, et esitatu ei võimalda tuvastada, et kostjal oleks hageja vastu kahju hüvitamise nõue.
20.Kohus rahuldab hageja nõude kostjalt müügihinna tasumata osa 17 461,70 euro väljamõistmiseks VÕS § 108 lg 1 alusel.
21.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
22.Kohus ei nõustu hageja käsitlusega sellest, et hageja 29.07.2022 e-kiri (dtl 43) oli kostjale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramine VÕS § 114 tähenduses. Nähtuvalt ekirjavahetusest (al dtl 40) rääkisid pooled maksetähtaja muutmiseks kostja ettepanekul läbi ning saavutasid viimaks kokkuleppe kolme osamaksena tasumises. Kohus leiab, et pooled leppisid kokku lepingu muutmises vastavalt. 25 461,70 eurot oli vastavalt uuele kokkuleppele kostjal kohustus tasuda järgnevalt: 05.08.2022.a. 7 638,51 eurot, 02.09.2022.a. 8 911,60 eurot ja 05.10.2022.a. 8 911,60 eurot. Kostja esimesest maksest 8 000 eurot jäi teise makse katteks 361,49 eurot, st kostja sattus maksete tasumisega viivitusse järgnevalt: alates 02.09.2022.a. summas 8 550,11 eurot ja alates 05.10.2022.a. 8 911,60 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude perioodi eest kuni hagi esitamiseni 13.10.2022.a. osaliselt 154,38 euro osas VÕS § 113 lg 1 alusel vastavalt järgmisele arvestusele:
23.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud ulatuses alates 13.10.2022 kuni põhikohustuse täitmiseni.
24.Tõendid, millele kohus ei viidanud, teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude osas kohtu hinnangul ei sisalda. Menetluskulud
25.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
26.Hageja esitas hagi hinnaga 19 206,92 eurot, kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 19 013,02 eurot. Kohus jaotab menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et menetluskulud jäävad 98,99% osas kostja ja 1,01% osas hageja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
28.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu kokku 4 110 eurot, millest 1 050 eurot kulu riigilõivule ning 3 060 eurot kulu lepingulisele esindajale, millele lisandub kulu seoses istungil osalemisele vastavalt istungi protokollijärgsele kestusele. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi esitamiselt tasutud 1 050 eurot riigilõivu.
29.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja väljatoodu kohaselt osutati hagejale õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta) kokku 25,5 tundi (detailne toimingute loend dtl 198-199). Kohus leiab, et kõik loendis nimetatud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, ühelegi toimingule märgitud ajakulu pole põhjust pidada ilmselt ülemääraseks. Vastavaks hinnanguks ei anna mh alust vastaspoole arvamus, et mõnd toimingut oleks saanud teha ka kiiremini. Hagi koostamisele ja tõendite komplekteerimisele kulus mh aega ka seoses sellega, et pooltevaheline suhtlus seoses lepinguga kajastus arvukates e-kirjades. Õigusteenus hinnaga 120 eurot tunnis kohtu hinnagul oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ei ületa. Kohtuistung kestis protokolli kohaselt kavandatud algusajast arvates 38 minutit, so 0,63 tundi (120 x 0,63 = 75,60 eurot). Kohus asub seisukohale, et hageja põhjendatud kulu lepingulisele esindajale oli 3 135,60 eurot ning hageja menetluskulu kokku 4 185,60 eurot.
30.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kostja avaldas, et kulu seoses istungil osalemisega on kulu lepingulisele esindajale arvestusega 120 eurot tunnis. Kostja kulu lepingulisele esindajale oli seega 75,60 eurot ning kostja menetluskulu kokku 75,60 eurot.
31.Võttes arvesse kulutuste jaotust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 4 143,33 eurot (4185,6 x 98,99%) ning hagejalt kostja kasuks välja mõista 0,76 eurot (75,6 x 1,01%).
32.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab TsMS § 445 lg 1 alusel hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud, mille tulemusena jääb hageja nõude suuruseks 4 142,57 eurot (4143,33 - 0,76). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 4 142,57 eurot.
33.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
34.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.