Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

KOHTU SEISUKOHT

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); · tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); · tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2113098, p 18).

sissetulek 1200 eurot. Kohtule jääb praegusel juhul arusaamatuks, milliste andmete põhjal on kostja sissetulekuks arvestatud 1200 eurot. Esialgne võlausaldaja ei ole kohtule esitanud AS-i Pensionikeskus väljavõtet kostja sissetuleku kohta. Skooringu kokkuvõttest ei nähtu ka muid andmeid (nt muid rahalisi kohustusi, kulutusi vms). Seega ei ole esialgne võlausaldaja kindlaks teinud, kas kostjal oli veel finantskohustusi, ega ole arvestanud kostja muid kulusid (nt majandamiskulusid). Esialgne võlausaldaja on esitanud kohtule ka skooringu (dtl 67 – 71), kuid kohtule jääb jätkuvalt arusaamatuks, millised andmed peaksid sellest nähtuma. Kohus on seisukohal, et tarbija kohta tehtud skooringud vms peavad olema esitatud loetaval kujul ning sellest peab nähtuma, millal ja kelle kohta see on tehtud, samuti peavad olema nähtavad konkreetsed andmed (kostja sissetulek, finantskohustused, muud kulud). Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja oleks pidanud küsima kostjalt ka konto väljavõtteid, millest võisid nähtuda a kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud (sissetulek, muud finantskohustused). Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lepingu üldtingimuste p 7.2.2 kohaselt arvestatakse viivist intressimääraga võrdses määras, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, iga viivituses oldud päeva eest. VÕS § 4034 lg 7 järgi kohaldub praegusel juhul VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas olukord, kus lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Seega tuleb kohtu hinnangul kohaldada seadusjärgset viivisemäära, mitte lepingujärgset viivisemäära (praegusel juhul 44,50% aastas). Eelneva tõttu on viivis alates 8. septembrist 2022 kuni 28. juunini 2023 kokku 41 eurot 74 senti. Lisaks tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (544 eurolt 21 sendilt) alates

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.